2-17-8213/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.Määrata OÜ Wild Grupp raamatupidamisdokumentide hoidjaks OÜ Wild Grupp juhatuse liige Priit Reiman (ik XXX, aadress XXX). Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Wild Grupp esitas kohtule 25.05.2017 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühingu maksejõuetuse põhjuseks äriruumide kasutamise lepingu erakorraline ülesütlemine üürileandja poolt, mistõttu pole võimalik äritegevust jätkata ja sellest tulenevaid kohustusi katta. Ettevõttel puuduvad reservid katmaks tekkinud kohustusi ja välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Tartu Maakohus nimetas 06.06.2017 määrusega OÜ Wild Grupp ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Wild Grupp on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Äriühing asutati Napoleon OÜ (rk 11477679), Priit Reimani (ik XXX) ja Rein Musta (ik XXX) poolt 12.03.2009. Registrisse kanti äriühing 24.03.2009 registrikoodiga 11603575. Vastavalt asutamislepingule määrati osaühingu osakapitali suuruseks 40 500 EEK, mis jagunes asutajate vahel võrdselt – st igaühele hakkas kuuluma osa nimiväärtusega 13 500 EEK. Asutajad tegid osakapitali sissemaksed rahaliselt äriühingu arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaalis. Osaühingule määrati kaheliikmeline juhatus ja juhatuse liikmeteks Lauri Kasemets (ik XXX) ja Priit Reiman (ik XXX). 18.02.2015 võõrandas Napoleon OÜ (rk 11477679) temale kuuluvast osast 6 750 EEK suuruse osa Priit Reimanile (ik XXX) ja 6 750 EEK suuruse osa Rein Mustale (ik XXX). Seega hakkas Priit Reimanile kuuluma osaühingu osa suurusega 20 250 EEK ja Rein Mustale osa suurusega 20 250 EEK. Samal kuupäeval võtsid osanikud vastu otsuse kutsuda OÜ Wild Grupp juhatusest tagasi Lauri Kasemets (ik XXX). Vastav registrikanne on tehtud 27.02.2015. Majandustegevus Äriühingu juhatuse liikme Priit Reimani selgituste kohaselt oli OÜ Wild Grupp peamiseks tegevusvaldkonnaks toitlustusteenuste ning jookide jaemüük Vilde lokaalis ja kohvikus aadressil Vallikraavi 4 Tartu – endise legendaarse meelelahutus ja toitlustuskoha Wilde Irish Pub ruumides. Tegevust alustati 2009. aastal. Tegevuse käivitamiseks võttis äriühing pikaajalist laenu oma osanikelt või osanikega seotud äriühingutelt. Algusaastatel (so 2009-2010) tegutses äriühing märkimisväärse kahjumiga. See oli tingitud ühelt poolt majandustegevuse finantseerimisest intressikandvate kohustustega, teisalt avaldas mõju prognoositust pikem käivitusperiood. 2011 ja 2012. aastal suutis äriühing teenida küll kasumit, kuid see ei katnud ära eelnevatel aastatel saadud kahjumit. Vaatamata sellele pidas äriühingu juhtkond tegevust perspektiivikaks ning lootis tekkinud netovara puudujäägi katta tulevaste perioodide kasumite arvelt. Nii see siiski ei läinud. Vastupidiselt prognoosidele hakkas äriühingu müügikäive alates 2013. aastast hoopis järk-järgult vähenema, püsikulusid (eelkõige ruumide üürikulud, tööjõukulud jms) aga ei suudetud piisavalt kiiresti vähendada. 2015. aastal üritati äriühingu tegevust reorganiseerida – osa ruumidest anti allrendile, see võimaldas vähendada ka töötajate arvu. Kahjuks need muudatused ei andnud äriühingu tegevuse tulemuslikkuse

osas erilist efekti. 2016. aastal avati Tartu kesklinnas 13 uut toitlustuskohta ja konkurents Tartu kesklinna toitlustusäris tihenes märkimisväärselt, mis omakorda tõi kaasa äriühingu müügitulude vähenemise. Müügitulude vähenemine tekitas äriühingule kroonilise käibevahendite puudujäägi, mis tekitas üha pikemad viivitused tarnijatele võlgnevuste tasumisega (sh ruumide üüri tasumisega). Lootuses olukorra paranemisele taotleti 2017. aasta alguses Maksu- ja Tolliametilt veel maksuvõlgade ajatamist, mis 26.01.2017 ja 21.04.2017 otsustega ka rahuldati. Paraku teatas üürileandja Greif OÜ 2017 aprillis, et seoses üürilepingu korduva ja pikaajalise rikkumisega üürniku poolt ütleb ta poolte vahel 01.04.2009 sõlmitud üürilepingu üles alates 08.05.2017 ning rakendab ruumides asuva OÜ Wild Grupp vara suhtes üürileandja pandiõigust. Lisaks nõudis Greif OÜ oma nõuete rahuldamise tagamiseks OÜ-lt Wild Grupp täiendavat tagatist kommertspandi näol (vastav leping, millega OÜ Wild Grupp seadis oma varale Greif OÜ kasuks 1. järjekoha kommertspandi summas 110 000 € on sõlmitud 05.05.2017). 08.05.2017 on OÜ Wild Grupp väljastanud arve-saatelehe nr 4948, mille alusel on üüriruumides asunud varad võõrandatud tervikuna Greif OÜ-le hinnaga 120 000 € + km = 144 000 €. Greif OÜ on arve tasunud vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel (seadusandlus ei keela poolte vahel vastastikuste nõuete tasaarveldamist ning Riigikohtu praktika kohaselt ei loeta seda ka teiste võlausaldajate huve kahjustavaks). Kuigi raamatupidamisarvestuslikult sai OÜ Wild Grupp tehtud müügitehingust kasumit summas 76 156,21 €, jäi äriühing peale vastastikuste nõuete tasaarvestamist Greif OÜ-le jätkuvalt võlgu summas 25 033,77 €. Pärast üürileandja poolt üürilepingu ülesütlemist, kogu äriühingu vara üürileandjale võõrandamist ning poolte vahel tehinguhinna tasaarvestamist oli selge, et äriühingul puudub mistahes materiaalne baas majandustegevuse jätkamiseks, samuti vahendid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 25.05.2017 pöördus OÜ Wild Grupp juhtkond kohtu poole äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Äriühingu poolt registrile esitatud majandusaastate aruannetes 2009-2015 ning esitatud raamatupidamisandmete seisuga 31.12.2016 ja 06.06.2017 kohaselt on äriühingu tegevus olnud kogu oma tegevusaja jooksul heitlik. 2011-2012. aastal suudeti küll kasumit teenida, kuid see ei katnud ära eelnevatel aastatel saadud kahjumeid. 2013. aastal on toimunud äriühingu tegevuses negatiivne pööre - äriühingu müügikäive hakkas järk-järgult ja pöördumatult vähenema, samas kui kulusid ei suudetud samas mahus vähendada. Samas ajast on äriühing olnud pöördumatult liigsõltuvuses võõrkapitalist, likviidsusnäitajad (võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kiireloomuliste maksete tase, maksevõime üldine kordaja) on mitterahuldavad ja nõrgad; Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud sisuliselt kogu oma tegevusaja jooksul tõsises pankrotiohus. 1) OÜ Wild Grupp raamatupidamisaruannete kohaselt oli tema vara väärtus ja koosseis aastate lõikes järgmine: Raha Aktsiad, osad Nõuded ostjate vastu Muud nõuded ja ettemaksud Varud Käibevarad kokku: Põhivara VARA

2.4.muud viitvõlad 124 805,04 €, sh Decora Ehitus AS-le 107 895,18 € (25.03.2009 laenulepingust tulenev põhivõlg 28 553,79 € ja intressivõlg 79 341,39 €). Võlausaldajate nõuded OÜ Wild Grupp vastu ulatuvad vähemalt 245 698,19 euroni. Menetluse raugemine OÜ Wild Grupp on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu majandustegevus on 2017. aasta maikuust täielikult seiskunud – põhitegevuseks (toitlustus) vajalik ruumide üürileping on üürileandja poolt võlgnevuste tõttu üles öeldud; põhitegevuseks vajalikud seadmed ja muud varad on üürivõla katteks realiseeritud (üürileandja teostas eelnevalt kinnipidamisõigust); töötajatega töölepingud on lõpetatud/lõpetamisel; lepingud kaupade/teenuste tarnijatega on lõpetatud. Võlgnikul puuduvad nii olemasolevate kohustuste täitmiseks kui ka äritegevuse jätkamiseks/taaskäivitamiseks igasugused rahalised vahendid. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei ole käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks, samuti muul alusel nõuete esitamiseks. Võlgniku maksejõuetust ei saa pidada põhjuslikus seoses olevaks kuriteo tunnustega teoga. Puuduvad andmed, et äriühingu käibe pöördumatu vähenemine 2013-2017 oleks tingitud mingitest erakordsetest sündmustest või juhatuse liikmete tahtlikust tegevusest. Eeltoodut arvestades võib pidada OÜ Wild Grupp alalise maksejõuetuse kujunemise peamiseks põhjuseks nn muud asjaolu, milleks on valitud põhitegevusalal (toitlustamine) ebaõnnestumise riski realiseerumine; suutmatus tulla edukalt toime äriühingu põhitegevusala mõjutanud negatiivsete teguritega 2013-2017, milleks saab pidada turul konkurentsi tihenemist ning sellest tulenevat müügikäibe kriitilist vähenemist. Esitatud OÜ Wild Grupp raamatupidamise andmetel on äriühing tegutsenud 2009, 2010, 2013, 2014, 2015 ja 2016 kahjumiga. Äriühingu omakapital on kogu äriühingu tegevusaja jooksul olnud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse. Vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p 1 kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Vastavalt ÄS §-le 180 lg 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama

kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikme Priit Reimani selgituste kohaselt on äriühingu osanikud omavahel küll arutanud netovara puudujäägi teemat, kuid kirjalikke otsuseid selle likvideerimise kohta vormistatud ei ole. Väidetavalt oli äriühingu osanikel/juhtkonnal kuni viimase hetkeni lootus, et olukord paraneb, pankrotti suudetakse vältida ja tekkinud kahjumit on võimalik katta tulevaste perioodide kasumite arvelt. Seega esitati ka pankrotiavaldus alles pärast üürileandja poolt üürilepingu ennetähtaegset ülesütlemist ning üüritud ruumides oleva OÜ Wild Grupp vara suhtes üürileandja pandiõiguse teostamist. Miski äriühingu tegevuses ei viidanud aga juba aastaid võimalusele, et samal viisil jätkates suudab äriühing järsku teenida sellist kasumit, et tekkinud majanduslikud raskused mõistliku aja jooksul ületada ning omakapital taastada. Eeltoodut arvestades võib OÜ Wild Grupp juhatuse liige olla formaalselt rikkunud ÄS §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, on kohtupraktikas käsitletud ka pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. OÜ-l Wild Grupp puudub käesoleval hetkel teadaolevalt igasugune vara, mille arvel saaks katta seoses pankrotiavalduse menetlusega juba tekkinud kulusid ning pankroti väljakuulutamise järel paratamatult tekkivaid täiendavaid kulusid. Seni ei ole õnnestunud tuvastada ka selgeid aluseid pankrotivara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu ja et halduri selline tegevus suurendaks kindlasti pankrotivara sellisel määral, et selle arvel saaks läbi viia tõhusa pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankroti väljakuulutamine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusest huvitatud isik tasub kohtu deposiiti kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Nimetatud summa arvelt saaks katta pankroti väljakuulutamisele vältimatult järgnevate menetlustoimingute tegemise kulud. Nimetatud summa deposiiti tasumine aga ei pruugi oluliselt suurendada pankrotimenetluse eesmärgi saavutamise tõenäosust. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul vara puudub ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid vara tagasi võitmiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ning teatanud 28.06.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Wild Grupp pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Wild Grupp dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Priit Reimani. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 1137,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 375,38 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 173,37 eurot, millele lisandub käibemaks 34,67 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 22,75 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja