Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingutasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 26,97% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 48 696 krooni ja 61 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 78 996 krooni ja 61 senti. 07.03.2006.a. sõlmis hageja kostja K M ’ga käenduslepingu, millega kostja käendajana võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja A.H ’i vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutus piiritletud summaga 108 697 krooni ja tähtajaga 01.04.2014.a. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 24.05.2006.a. tarbijakrediidilepingule kokkuleppe nr. 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille tulemusena jäi krediidisummaks 31 074 krooni ja 86 senti ja intressimääraks loeti 27,24%. Kostjad rikkusid lepingut ja jätsid lepingujärgsed maksed, neile saadetud meeldetuletustest hoolimata, tasumata. 23.10.2006.a. saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 21.11.2006.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi 45 033 krooni ja 32 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 30 842 krooni ja 14 senti, intress 6 097 krooni ja 86 senti, leppetrahv 6 168 krooni ja 43 senti, viivis 14 krooni ja 14 senti, lepingu sõlmimise tasu 310 krooni ja 75 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni. Hageja õiguslike põhjenduste kohaselt tuleb VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Käendaja ei ole täitnud VÕS §-s 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud tingimusi. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostjad midagi ei tasunud, nõutav summa on alla käendaja suhtes kokkulepitud piirmäära, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja

mõista 61 500 krooni, millest krediidisumma 30 842 krooni ja 14 senti, intress 6 097 krooni ja 86 senti, lepingu muutmise tasu 310 krooni ja 75 senti, leppetrahv 6 168 krooni ja 43 senti, viivis 5 308 krooni ja 17 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 600 krooni ning kahju hüvitis 11 172 krooni ja 65 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 402, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 416, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 158 lg. 1 alusel. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafikud, kokkulepe, käendusleping lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hageja registrikaart. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 10.07.2007.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja K.M 24.09.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest A.H on teda vaid ära kasutanud ning peab selletõttu ka ise võla tasuma. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja A.H on politsei vahendusel hagimaterjali vastu võtnud 11.09.2007.a., kuid kohtule vastanud ei ole, kuigi on hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. K.M vastuväide on õiguslikult põhistamata. Kohtuotsuse täitmise osas on kostjatel võimalus kokku leppida ka kohtuotsuse täitmise käigus. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg. 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude

tasumise eest samuti solidaarselt. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. novembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.