Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.aprill 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-08-9279
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi R R vastu vastu võlgnevuse 52 173 krooni ja 18 senti nõudes. nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Pank, endine ärinimi AS SEB Eesti esindajad Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, volitatud esindaja H A , isikukood xxxx, asukoht Turuplats 2, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa. Kostja: R R , isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses
hagi rahuldada tervikuna tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista R R ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood 1000 10004252) 4252) kasuks ja võlgnevuse katteks 52 173 (viiskümmend kaks tuhat ükssada ükssada seitsekümmend kolm) kolm) krooni ja 18 senti. senti. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista R R ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood 1000 10004252) 4252) kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks 3 000 (kolm (kolm tuhat) tuhat) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue.
02.03.2006.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank ja kostja laenulepingu nr. L060006821 sihtotstarbel – auto ostmine. Lepingu järgi laenas kostja 20 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja kohustusega tasuda tagasimakseid iga kuu 11-ndal kuupäeval alates 11.03.2006.a. Laenu tagatiseks lepiti laekumised arvelduskontole ja kohustus laenutähtpäeval 02.02.2009.a. selleks hetkeks tagastamata laenu tasumine. 25.04.2007.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr. L070019062 sihtotstarbega – tarbimine. Lepingu järgi laenas kostja 40 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja kohustusega tasuda tagasimakseid iga kuu 09-ndal kuupäeval alates 09.05.2007.a. Laenu tagatiseks lepiti laekumised arvelduskontole ja kohustus laenutähtpäeval 09.04.2009.a. selleks hetkeks tagastamata laenu tasumine. 2007.a. juunikuus tekkisid maksehäired. 30.07. ja 08.10.2007.a. saatis hageja kostjale võlateated koos hoiatusega lepingu ennetähtaegse lõpetamise suhtes. 23.10.2007.a. saatis hageja kostjale kirja palvega tasuda võlgnevus hiljemalt 07.11.2007.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 10.12.2007.a. saatis hageja kostjale kirja laenulepingujärgsete summade tasumisega viivitamise kohta palvega võlgnevus tasuda hiljemalt 28.12.2007.a. Seisuga 10.03.2008.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kahe lepingu järgi kokku 52 173 krooni ja 18 senti, millest laenulepingu L060006821 järgi laenu põhiosa 10 588 krooni ja 84 senti, intress 848 krooni ja 79 senti, viivis 105 krooni ja 96 senti ning lepingu L070019062 järgi laenu põhiosa 35 605 krooni ja 69 senti, intress 4 405 krooni ja 49 senti, viivis 618 krooni ja 41 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 52 173 krooni ja 18 senti ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 113 lg. 1, 396, 397, 399 lg. 1 alusel. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 17.03.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 19.03.2008.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 20 päeva, mis täitus 08.04.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS
§ 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 396-397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, 147, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 12.mail 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.