Muud › Muud hagiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2006 otsusega KÜ X 48 hagi osaliselt ning mõistis Tartu linnalt KÜ X 48 kasuks välja 14 102.32 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja jätnud tasumata arved juulist 2000. a kuni aprillini 2002. a. TsÜS (01.01.2000–01.07.2002 kehtinud redaktsiooni) § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. TsÜS (alates 01.07.2002 jõustunud redaktsioon) § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Lähtuvalt VÕSRakS § 9 lg-st 2 oleks aegunud hagejal kostjalt korteri X 48-30 seotud maksete võlgnevuse sissenõudmise hagi 01.07.2005. Kohtusse on hagi esitatud 30.06.2005. Seega ei ole hagi võlgnevuse nõudes aegunud. Samuti lähtuvalt VÕSRakS § 9 lg-st 2 oleks aegunud kostja poolt tehtud tasaarveldusavalduse vaidlustamise hagi 01.07.2005. Kohtusse on antud hagi esitatud 30.06.2005. Seega ei ole ka hagi tasaarveldusavalduse vaidlustamiseks ja võlgnevuse nõudes aegunud. Tasaarvestus TsK § 234 lg 1 kohaselt lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Tulenevalt TsMS § 234 lg-st 2 on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja peab tõendama, et tal oli nõue hageja vastu summas 10 242.72 krooni X 48, Tartu elamus tehtud hooldus- ja remonttööde eest. Kostja tasaarvestuse nõude aluseks hageja vastu on 30.04.2001 arve nr 1 summas 10 242.72 krooni. Teisi dokumentaalseid tõendeid nõude tekkimise aluseks kostja esitanud ei ole. Nimetatud arve ei vasta raamatupidamisseaduses algdokumendile esitatud nõuetele. Arvel on märgitud tehingu sisuks remondivahendite tagastamine, samas puudub tehingu alus ning ei ole ka arve koostanud isiku allkirja ega isikut. Nõude tekkimise aluseks saab olla üksnes algdokument, mis on korrektselt vormistatud ja vastab seaduses sellele kehtestatud nõuetele. Arvelt ei kajastu, mis alusel on kostja vastu nõue summas 10 242.72 krooni esitatud. Seega ei ole kostja nõue hageja vastu tõendatud. Vaidlusalune arve nr 1 on kostja poolt hagejale esitatud üle aasta hiljem kui on tehtud kostja poolt tasaarveldus ettepanek. Tasaarvestamise ettepanekut ei saa teha enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue muutub sissenõutavaks vastaspoolele arve esitamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel korteri X 48-30 hooldustasude osas perioodi eest märts 2000. a kuni veebruar 2002. a tasaarveldust toimunud. Võlgnevuse nõue 05.06.20002 kirjas nr 55/489 on Tartu Elamuhalduse AS juhataja Mare Nigul märkinud, et elamu X 48 hooldus- ja remondivahendite ülekulu katteks on arvestatud KÜ X 48 poolt eluruumide haldamise asutusele ja Tartu Elamuhalduse AS-le 2000. a märtsist kuni 2002. a veebruarini esitatud korteri 30 hoolduskulude arved summas 10 242.72 krooni. Nimetatud kirjaga on kostja tunnistanud, et ta on perioodil 2000. a märts kuni 2002. a veebruar hageja poolt korteri x 48-30 hoolduskulude arved kätte saanud. Seega kuuluvad hageja poolt esitatud arvete alusel X 48-30 hoolduskulud väljamõistmisele järgmiselt: 14.01.2001 arve alusel summas 622.40 krooni, 15.02.2001 arve alusel summas

599.75 krooni, 15.03.2001 arve alusel summas 505.45 krooni, 12.04.2001 arve alusel summas 591 krooni, 15.05.2001 arve alusel summas 377.60 krooni, 12.06.2001 arve alusel summas 251.85 krooni, 13.07.2001 arve alusel summas 272.35 krooni, 09.09.2001 arve alusel summas 244.85 krooni, 12.10.2001 arve alusel summas 289.35 krooni, 09.11.2001 arve alusel summas 328.05 krooni, 10.01.2002 arve alusel summas 1618.95 krooni, 13.02.2002 arve alusel summas 1128.60 krooni, kokku 6830.20 krooni. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud võlgnevuse aluseks olevaid algdokumente, seega ei kuulu võlgnevus väljamõistmisele tõendamatuse tõttu. Viivis KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud korteri X 48-30 hooldustasu arvetel on sätestatud vastav viivis. Hageja on viivise arvestamise nõudes märkinud viivise määraks 0,07 %. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja viivise nõue kostja vastu summas 7272.12 krooni. KÜ X 48 hagi Tartu linna vastu kuulub rahuldamisele osaliselt, põhinõude osas summas 6830.20 krooni ja viivise nõude osas summas 7272.12 krooni, kogusummas 14 102.32 krooni KÜ X 48 kasuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Tartu linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega rahuldada apellatsioonkaebus, lugeda hageja nõue tasaarvestatuks ja jätta hageja intressinõue rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt tulenevalt TsMS § 436 lg-st 4 ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata eeltoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Hageja ei ole avaldanud oma seisukohta 30.04.2001 arve nr 1 summas 10 242.72 krooni väidetava ebaseaduslikkuse kohta. Vastavalt TsMS §-le 243 lg 1 pidanuks kohus tõendeid vahetult uurima, kuid ei ole seda teinud. Juhul, kui kohus oleks väidetavatele puudustele kostja tähelepanu juhtinud, oleks kostjal olnud võimalus taotleda tunnistajatena üle kuulata raamatupidajad ja esitada teisi dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad kulutuste tegemist ja nõude olemasolu. Asjakohatu on väide, et raamatupidamisdokument, mis ei vasta raamatupidamisseaduse mõnele vorminõudele ei ole kehtiv ja selle alusel ei ole võimalik nõuet tõendada. Raamatupidamisseadus ei sätesta, et mõne üksiku vorminõudeta dokument oleks kehtetu. RPS § 7 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lg 1 p-des 6-8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Sellised kostja dokumendid on säilitamisel arhiivis ja ka elektrooniliselt, millega võib vajadusel nõuet tuvastada. Hageja ei vaidlustanud Tartu linna tasaarvestamise ettepanekut. Seadusest ei tulene, et kõigepealt tuleb esitada arve ja seejärel tasaarvestamise ettepanek. TsK § 234 lg-st 2 tulenevalt ei olnud vaja esitada arvet, vaid tasaarvestamiseks on küllaldane ühe poole avaldus. Selline avaldus on hagejale esitatud ja hageja ei ole seda seaduses ettenähtud korras ja ajal vaidlustanud. Hageja ei ole vaidlustanud ka kostja arvet 30.04.2001 nr 1 summas 10 242.72

krooni. Tasaarvestuse avalduses on piisava põhjalikkusega lahti kirjutatud nõude suurus, selle tasumise põhjendus, dokument on allkirjastatud ja dateeritud. Asja juurde esitatud arve on raamatupidamisdokumentide elektrooniliselt säilitatav koopia, mida ei peagi allkirjastama. Arvestatud ei ole teiste dokumentaalsete tõenditega, millest kajastub kostja nõude olemasolu hageja vastu. KÜ X 48 oli võlgu Tartu linnale hooldus- ja remonttööde eest 10 242.72 krooni. 31.03.2000 kirjaga nr 55/327 tegi Tartu Linnavalitsuse eluruumide haldamise asutus KÜ-le X 48 kirjaliku ettepaneku eelviidatud remondi- ja hooldustasu tasaarvestamiseks X 48 korter nr 30 eest tasumisele kuuluvate summadega. 30.04.2001 on Tartu Linna poolt esitatud KÜ-le X 48 arve nr 1 10 242.72 krooni nõudes. Pärast arve ja tasaarvestuse ettepaneku tegemist hakkas Tartu linn võlga tasaarvestama. Tartu Elamuhalduse AS 05.06.2002 kirjast nr 55/489 nähtuvalt on KÜ X 48 hooldus- ja remondivahendite ülekulu katteks arvestatud KÜ poolt Tartu Elamuhalduse AS-le 2000. a märtsist kuni 2002. a veebruarini esitatud korter 30 hoolduskulude arved summas 10 242.72 krooni. Varemkehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätetest ei tulene, et tasaarvestuse ettepaneku tegemiseks on vajalik esitada arve. Nõue võib tekkida kokkulepete, lepingute, avalduste, saldoteatiste ja muude majandamise- ja raamatupidamise dokumentide alusel. KÜ X 48 ei ole tasaarvestuse aluseks olevaid dokumente ja nõuet vaidlustanud. Hageja tekitas pahatahtlikult olukorra, esitades nõude kostja vastu üks päev enne hagi aegumistähtaega ja hoides kostjat paljude aastate vältel veendumuses, et tasaarvestus poolte vahel on toimunud. Kostja ei saanud oma õigusi kaitsma hakata hageja avaldust ennetavalt. KÜ X 48 hagi tasaarvestuse avalduse vaidlustamiseks on aegunud. Võlanõue ja tasaarvestuse avalduse puhul on tegemist eraldiseisvate nõuetega ja seega menetlustoimingutega, kus ei ole võimalik võlanõude asjas läbi vaadata nõuet tasaarvestuse tehingu vaidlustamiseks. Kuna hageja ei ole õigeaegselt, st enne 01.07.2005 tasaarvestamise tehingut vaidlustanud, puudub ta selleks praegu õigus hagi aegumise tõttu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb KÜ X 48 hagiavalduse asjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel hagi aegumise tõttu. Arusaamatu ja vastuoluline on seisukoht KÜ X 48 nõude rahuldamise osas dokumentide alusel, mida kohus ei aktsepteerinud kostja tasaarvestamise alusena. Kohus, asudes seisukohale, et hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti ja mõistes siiski välja võla 6830.20 krooni, pidanuks lähtuma tõendite puudumisest kogu väidetava võlasumma kohta. Viivise nõue ei ole põhjendatud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS §-de 94 ja 113 kohaselt võib suuremat viivist nõuda juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,75% ja see on intressimäär aasta kohta. Järelikult saanuks võtta viivist päevas 0,0075 %. Seega peab viivise protsent olema tunduvalt madalam arvestatust. Samuti ei ole põhjendatud viivise arvestamise perioodi valikut. Hagiavalduses on märgitud, et kostja jättis maksmata maksed alates juulist 2000. a kuni 2002. a. Järelikult ei saanud hageja kuidagi võlgnevuse algperioodiks viivise arvestamise tabelis märkida juuni. Viivise arvestamisel on võetud aluseks ajavahemik 01.06.2002 kuni 31.07.2006, mis ei tulene hagiavaldusest. KÜ X 48 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei saa olla nõude aluseks apellandi poolt esitatud raamatupidamisregistrite väljatrükk. KÜ-le X 48 on esitatud nimetatud väljatrükid ühistu

asutamisel. Tasaarvelduse aluseks olev dokument (arve) on koostatud aasta hiljem, KÜle X 48 ei ole arvet esitatud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada tõendite väära hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab KÜ X 48 hagi rahuldamata. Hageja on esitatud hagis nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist ajavahemikul juuli 2000 kuni aprill 2002 korteri nr 30 eest maksmata hooldustasu ja kommunaalmaksetena. Samuti on hageja nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist. Kostja on hagile vastu vaielnud, väites, et ta on hagejale võlgnetavad hooldustasu ja kommunaalmaksed tasaarvestanud temal seisuga veebr 1997 hageja vastu olnud remondi – ja hoolduskulude nõudega 10 242,72 krooni, mistõttu on ka lõppenud vaidlusalusel perioodil kostja kohustus hageja ees. Käesolevas asjas on keskseks küsimus, kas kostjal oli olemas tasaarvestuslik nõue hageja vastu ning kas kostja on vastava tasaarvestuse teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud on kostja poolt arvete tasumata jätmine hagejale ajavahemikul 14.01.2001 - 13.02.2002 esitatud arvete järgi kogusummas 6830,20 krooni. Samuti on õiged maakohtu seisukohad, et hageja nõue ei ole aegunud ning et hageja ei ole kaotanud õigust vastu vaielda kostja tasaarvestusliku nõude olemasolule. Samas on maakohus tõendeid hinnates ebaõigesti leidnud, et kostja pole tõendanud tasaarvestusliku nõude olemasolu ning et tasaarvestus polnud lubatav. TsK§ 234 lg 1 sätestab, et kohustis lõpeb samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et võlasuhte üks pool võib tasaarvestada ka teise poole sellise samaliigilise vastunõude, mis muutub sissenõutavaks tulevikus, samuti piisab tasaarvestuse tegemiseks ühe poole vastavast avaldusest - nõutav ei ole, et teine pool peaks tasaarvestuseks andma veel oma nõusoleku või et tasaarvestav pool esitaks lisaks tasaarvestamisavaldusele veel tasaarvestusnõuet kajastava arve. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud Eluruumide haldamise asutuse poolt 31.03.2000 hagejale saadetud kiri nr 55/327 (tl 17) sisaldab endas TsK § 234 kohast kostja avaldust X 48 elamus tehtud hooldus- ja remonttööde maksumuse summa 10242,72 krooni tasaarvestamiseks hageja tulevikus esitatavate nõuetega korteri nr 30 hooldustasu- ja kommunaalmaksete osas. Kostja on maakohtus asja läbivaatamisel esitanud lisaks nimetatud dokumendile veel Eluruumide haldamise asutuse poolt KÜ-le X 48 saadetud 30.04.2001 arve nr 1 (tl 18), milles on nõutud 10 242,72 krooni tasumist selgitusega „remondivahendi tagastamine“; Elamuhalduse AS-i 05.06.2002.a kirja nr 55/489 (tl 19), millest nähtuvalt on X 48 hooldus- ja remondivahendite ülekulu katteks arvestatud korteriühistu poolt Eluruumide haldamise asutuse ja Tartu Elamuhalduse AS-le 2000. a märtsist kuni 2002. a veebruarini esitatud korteri nr 30 hoolduskulude arved summas 10 242,72 krooni; konto nr 2442 arvestuse väljavõtte tasaarvestuse tegemise kohta (tl 22-23) ning ka Eluruumide haldamise asutuse 16.11.1999 kirja nr 55/102 ja 22.11.1999 õiendi (tl-d 51 ja 52), millistest nähtub KÜ X 48 võlgnevus tulude ja kulude arvestuse tulemusena 10 242,72 krooni ulatuses ning Eluruumide haldamise asutuse ettepanek sõlmida nimetatud summa tasumiseks pooltevaheline kokkulepe. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et nimetatud tõenditega on vaieldamatult tõendatud kostja poolt nii

tasaarvestuse tegemine kui ka selle õiguspärasus, kuivõrd kostjal oli tasaarvestuslik nõue hageja vastu 10 242,72 krooni suuruses summas. Lisaks nimetatud tõenditele on kostja esitanud apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid, s.o Eluruumide haldamise asutuse ja AS Randem vahelise 24.12.1996 lepingu elamute (sh X 48 elamu) hooldamiseks ja X 48 tulude ja kulude arvestuse, mis samuti kinnitavad kostjal 10 242,72 krooni suuruse tasaarvestusnõude olemasolu. Põhjendatud ei ole vastustaja väited kostjal tasaarvestusliku nõude puudumise kohta, kuivõrd vastustaja ei ole tõendanud vastavuses TsMS §-ga 230 lg 1 oma väiteid, et apellandi õiguseelneja, majavalitsuse nr 6, kasutuses oli 1997. a veebruari seisuga X 48 korteriomanikelt kogutud 13 000 krooni, et majavalitsuse nr 6 ja korteriühistu esindajate vahel lepiti kokku korteriühistu asutamisele järgnevalt maja hooldustasude kandmises majavalitsuse poolt ning et tegelikkuses ka enne korteriühistu asutamist majavalitsuse nr 6 poolt hooldustöid ei tehtud. Asjakohane ei ole vastustaja viide sellele, et EES § 151 lg 5 kohane elamu haldamise üleandmise-vastuvõtmise akt jäi alla kirjutamata põhjusel, et erastamise kohustatud subjekti poolt ei esitatud arvestuse aluseks olevaid algdokumente, kuivõrd nimetatud akti vormistamata jätmine iseenesest ei tõenda kostjal tasaarvestusliku nõude puudumist ega ka seda, et kostjal tegelikult nõude aluseks olevad algdokumendid puuduksid. Põhjendatud ei ole ka vastustaja väide ja maakohtu järeldus Eluruumide haldamise asutuse poolt KÜ-le X 48 saadetud 30.04.2001 arve nr 1 mittevastavusest algdokumendi nõuetele, kuivõrd üksnes arve esitamata jätmine või selle osaline mittevastavus Raamatupidamisseaduse nõuetele ei saa olla aluseks järeldusele, et tasaarvestusnõuet ei ole või see ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et apellant on õiguspäraselt tasaarvestanud oma 10 242,72 krooni suuruse nõude vastustaja poolt vaidlusalusel perioodil esitatud arvete järgse 6830, 20 krooni suuruse võlgnevusega, mistõttu hagi ei ole põhjendatud. Kuna hagejal ei ole kostja vastu võlanõuet, siis ei teki antud asjas ka küsimust võlgnevuselt viivise arvestamisest ning ringkonnakohtul puudub vajadus hinnata viivise arvestamisse puutuvaid poolte väiteid. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited ja tõendid, mis käsitlevad vastustaja poolt vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest mittetasumist apellandile 9907,40 krooni ulatuses, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt ei ole apellant esitanud selles osas vastustajale tasaarvestusavaldust ega esitanud vastavat vastuhagi. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta, siis tuleb vastustajalt kooskõlas TsMS § 60 lõigetega 1, 8, 11 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista apellandi kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning jätta vastustaja poolt kohtumenetluses kantud kulud tema enda kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.