Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kerli Pruuli ; Jane Oidsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-5365
Tsiviilasi
K.K. ` hagi B OÜ vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K.K. Hageja esindaja: vandeadv Karina Lõhmus-Ein ( AB Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu) Kostja B OÜ Kostja esindaja: juhatuse liige Argo Saul; kostja esindajad volikirja alusel Teet Toht ja Karita Nilp.
esindajad
Kohtuistungi aeg
12.septembril 2007
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus
o t s u s t a s: Rahuldada K.K. hagi B OÜ vastu osaliselt. Välja mõista B OÜ-lt K.K. saamata töötasu, sh. tasu normtundide eest, ületundide eest, töötamisel laupäeviti ja töötamisel riiklikel pühadel 2006.a.veebruaris, märtsis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris - kokku 97 987(üheksakümmend seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse ) krooni. Välja mõista B OÜ-lt K.K. maksmata päevaraha 9500 (üheksa tuhat viissada )krooni.
Välja mõista B OÜ-lt K.K. lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest töölepingujärgse ühe kuu palk 16 000(kuusteist tuhat ) krooni. Jätta rahuldamata K.K. viivisenõue B OÜ vastu 2006.a septembrikuu ja oktoobrikuu palga
maksmisega viivitamise eest. Menetluskulud Kostja on kohustatud hüvitama hagejale 56 % hageja menetluskuludest; hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda 44 % ulatuses. Hagejal hüvitada kostjale kostja menetluskulud 44 % ulatuses; 56% ulatuses jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja poolt avaldatud asjaolud. Hageja nõuded K.K. ja B OÜ vahel on sõlmitud järgmised tähtajalised töölepingud: 1)22.veebruaril 2006 tööleping tähtajaga 25. veebruar 2006 kuni 30 aprill 2006; 2) 1.mail 2006 tööleping tähtajaga 3.mai 2006 kuni 20 juuni 2006; 3) 19.juunil 2006 tööleping tähtajaga 19.juuni kuni 21 august 2006 ; 4) 1.septembril 2006 tööleping tähtajaga 1.september 2006 kuni 1.november 2006. Töölepingute p.3.1 kohaselt asus hageja kostja B OÜ juurde tööle puusepana. Töölepingute p.3.3. kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Tallinn. Töölepingute p.6 nägi ette tööandja õiguse lähetada hageja tööülesannete täitmiseks Norra Kuningriiki ,kuid mitte kauemaks kui kolmeks järjestikuseks kuuks. Hageja viitab TLS § 27 lg. 4 ,mis sätestab, et kui ajutise töömahu suurenemise tõttu määratud ajaks sõlmitud tööleping on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest ,loetakse iga järgmine sama töötegemiseks sõlmitud tööleping sõlmituks määramatuks ajaks. Hageja on seisukohal, et hagejaga 19.juunil 2006 sõlmitud kolmas tööleping ja 01.septembril 2006 sõlmitud tööleping tuleb lugeda sõlmituks määramata tähtajaks. Hagejaga ei ole kostja lõpetanud 01. septembril 2006 sõlmitud töölepingut tänaseni lõpetanud, mistõttu hagejal on kehtiv tööleping. Hageja ja kostja on töölepingus kokku leppinud hageja tunnipalgaks 100 krooni. Vaatamata pooltevahelisel kokkuleppele on kostja hagejal maksnud oluliselt väiksema summas ning jättis tasumata hageja ületunnitöö ning töötamise puhkepäevadel. Hageja l on säilinud vaid osa tööaja aruandeid, millised ta on kostjale saatnud . Hageja on lähtunud eeldusest , et töötati esmaspäevast laupäevani 10 tundi päevas, kuigi tegelikult töötati ka pikemalt. Tööpäevad olid Norras pikad : oldi sunnitud töötama nädalavahetustel, sest objekti valmimiseks antud tähtajad olid lühikesed ning tööandja oli neile kinnitanud, et tähtaega ületava tööaja eest ei maksta. Tööandja oli neile andnud väga puudulikud tööjooniseid majade kokkupanekuks ning nende jooniste järgi oli maju raske kokku panna. Kui oleks olnud korralikud tööjoonised, siis oleks saanud maju kiiremini kokku panna. Tehtud töötundide kohta pidas hageja arvestust. Töötunnid kirjutati igal õhtul üles ning igal kuul esitas hageja kostjale aruande töötundide kohta. Hagejal on säilinud aruannetest mustandid ,mis kajastavad tema töötunde töötamise ajal Hovdenis ja Trysill`is. Tööandja väited hageja poolt ebakvaliteetse töö tegemise kohta ei ole millegagi tõendanud. Kostja sõlmis hagejaga järjest neli töölepingut. Järelikult oli kostja rahul hageja tööga. Kehtiv seadusandlus näeb ette tööandja kindla käitumise töötaja poolt
ebakvaliteetse töö tegemisel. Antud juhul aga hagejale ei ole esitatud ühtegi käskkirja ebakvaliteetse töö tegemise kohta. Seega on kostja väited hageja poolt ebakvaliteetse töö tegemise kohta paljasõnalised ja on tõendamata. Kostja väide selles, et neil ei ole täiendavaid töötundide tabeleid lisaks nendele ,mis hageja ise esitas. Sellise väite puhul jääb arusaamatuks ,mis oli kostjal hagejale palga maksmise aluseks. Kostja on väitnud , et palga maksmise lauseks olid hageja poolt neile esitatud tööaja tabelid. Hageja kinnitab, et kostjale esitati tööaja aruanded kogu töötaud aja kohta. Miks kostja kohtule neid andmeid ei esita on nähtavasti põhjendusel ,et kostja varjab andmeid hageja tegeliku tööaja kohta. Hageja pangakontoväljavõtetest nähtub, et kostja on hagejale üle kandnud 10.03. 2006 töötasu 5000 krooni; 10.04. 2006.töötasu 9290 krooni; 01. 06. 2006 töötasu 5000 krooni; 10.08. 2006 töötasu 5435 krooni ; 18.08.2006 töötasu 13 120 krooni ; 11.10.2006 töötasu 5818 krooni- kokku 43 663 krooni. Lähetuse avanssi on kostja hagejale üle kandnud 17.05.2006 -10000 krooni; 14.06.20064000 krooni ; 19.06.2006 -10 000 krooni; 27.07.2006 -3000 krooni; 04.08. 2006- 5000 krooni; 08.09.2006- 5000 krooni; 28.09.2006 – 5000 krooni; 06.10.2006-2000 krooni;
Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et K.K. ja B OÜ vahel on sõlmitud järgmised tähtajalised töölepingud: 1)22.veebruaril 2006 tööleping tähtajaga 25. veebruar 2006 kuni 30 aprill 2006; 2) 1.mail 2006 tööleping tähtajaga 3.mai 2006 kuni 20 juuni 2006; 3) 19.juunil 2006 tööleping tähtajaga 19.juuni kuni 21 august 2006 ; 4) 1.septembril 2006 tööleping tähtajaga 1.september 2006 kuni 1.november 2006. Töölepingute p.3.1 kohaselt asus hageja kostja B OÜ juurde tööle puusepana. Töölepingute p.3.3. kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Tallinn. Töölepingute p.6 nägi ette tööandja õiguse lähetada hageja tööülesannete täitmiseks Norra Kuningriiki, kuid mitte kauemaks kui kolmeks järjestikuseks kuuks. Kostja töötas Norras töölähetuses, kus tema tööülesandeks oli monteerida brigaadiga kokku maju. Töölepingu p.4.1 kohaselt asus hageja tööle summeeritud tööaja arvestusega ja võimalusel on töötaja tööaeg 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Töölepingu p.5.2 kohaselt lepiti K.K. põhipalgaks 100 krooni tunnis. Vaidlus on poolte vahel kõigepealt töötaja igapäevases tööaja kestuses ja selles, kas töötaja ikka tegi ületunnitööd ning töötas puhkepäeviti ja ka riiklikel pühadel. Kostja tunnistab hageja tööpäeva pikkuseks 8 tundi., töönädala pikkuseks esmaspäevast reedeni 5 päeva. Hageja väidetel ning suusõnalisel kokkuleppel kostjaga pidid nemad tööaja arvestuse kostjale esitama ja seda nad ka tegid. Nagu nähtub kostja esindajate väidetest, nemad said hageja tööaja andmed hageja poolt esitatud arvestustest. Välja maksti töötajatele vastavuses töölepingutega 8 tunni eest päevas ning seda nädalas töötatud viie päeva eest. Kohus tõdeb, et hageja ja kostja on sügavalt erimeelsustel tööaja arvestuses. Hageja arvestuse võttis kostja küll aluseks palgaarvestusel, kuid kärpis selles töötunde vastavuses töölepinguga. Kostjal tööandjana ei olnud esitada muid andmeid hageja töötamise kohta kui nn. kärbitud tööaja arvestuse tabelid(tl.90) , milles kostja on hageja tööaja kestuseks arvestanud 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Töö-ja Puhkeaja seaduse § 12 järgselt tööajakorralduse - see on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava, kollektiiv- või töölepinguga. Sama paragrahvi lg.5 kohaselt tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Nagu nähtub asjas olevatest tõenditest tööaja kohta, on hageja töötanud tunduvalt rohkem kui pooltevahelises töölepingus ette nähti. Kostja tööandjana on aktsepteerinud hageja ületunnitööd ja töötamist puhkepäevadel. Kostja vastuväited hageja poolt ebakvaliteetselt tehtud tööde ja nende tööde ümbertegemise vajaduse osas on täielikult tõendamata. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja on teinud praaktöid või et tema töötasu oleks alandatud seoses praaktöö teostamisega. Üksi dokument ei kinnita hageja poolt praaktööde tegemist. Kostja esindajate väited hageja poolt ebakvaliteetse töö ümbertegemise vajadusele ei ole tõesed. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt puudusid K.K. ja teistel töötajatel tööjoonised ning nad panid maju kokku sisuliselt ainult pildi järgi. Seega loeb kohus tuvastatuks, et K.K. ei olnud töötunde kulunud ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. K.K. seletustest ja tunnistajate ütlustest nähtub , et kostja- tööandja - esindaja ei korraldanud hageja igapäevast töö alustamist ja lõpetamist ning töötajad ise pidasid oma tööaja üle arvestust ning saatsid selle arvestuse kostajale- tööandjale.
K.K. seletusest, samuti tunnistajate ütlustest nähtub, et igal päeval märgiti tehtud töötunnid tööaja- tabelisse. Mõnikord oli töötunde isegi rohkem kui tabelisse sai märgitud, Ka nädalavahetustel töötati. Ühe maja monteerimiseks oli aega 1200-1300 tundi ning tööandja poolt oli öeldud, et sellele tööajale on ka puhkepäevad sisse arvestatud. Tööandja otsest käsku ei andnud, et laupäeval ja pühapäeval töötada, kuid vaid tööpäevadel 8 tundi töötades oleks jäädud töögraafikust maha. Tunnistaja M.J. ütlused kinnitavad , et igal päeval töötati keskmiselt 10 tundi. K.K. oli korralikult tööd teinud. Töö kvaliteedi osas tööandjal pretensioone neile ei olnud. Pretensioonid tulid siis kui töötajad kogu oma töö eest raha tahtsid. Kauplustes tuli töötajatel ise käia naelu, kruvisid jm. tööks vajalikku ostmas. Tööandja otsest käsku nädalavahetusel töötada ei olnud. Tunnistaja Ü.V. ütlused kinnitavad töötamist koosa K.K. 24.02.06 alates kuni lihavõttepühadeni. Tööpäevad olid 10-12 tundi pikad, mõnikord ka pikemad. Tasustamine oli tunnipalga alusel. Töötunnid panid töötajad kirja ning tööaja andmed esitas tööandjale K.K. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad samuti igapäevast töötamist vähemalt 10 tundi ning ka nädalavahetusel töötamist. Tunnistaja J.T. ütlused kinnitavad, et töö kvaliteedi osas tööandja neile pretensioone ei esitanud. Tema töötas koos Martin Vaheriga 3 päeva. Tööpäevad olid üle 8 tunni. Ka laupäeviti töötati. Tunnistaja kõikidel laupäevadel ei töötanud ; pühapäevadel ei töötatud. Tunnistaja J.K.`ütustel tema töötas Norras koos K.K. tiimiga, kui viimased neile appi saadeti. Tööalaseid käskkirju tööde ümbertegemise ja palga alandamise kohta neile ei esitatud. Tunnistaja H.K. ütlustel töötas tema koos K.K. 2006 juulist kuni augustini. Tööpäevad olid 8 tunnised. Ka nädalavahetusel tehti tööd, kuid see oli vabal valikul. Tunnistaja K.M.(kostja taotletud tunnistaja) ütlustel töötas tema koos K K. Tema ütluste kohaselt ei vastanud K.K. koostatud tööajagraafik tegelikkusele ning tööandja sai valed andmed töötundide kohta. Tunnistaja teadis, et palka saavad nad objekti pealt , mitte töötundide järgi ning seepärast tööaja andmed teda ei huvitanud. Kohus tõdeb, et K.M. ütlused ei ole läbinisti objektiivsed, sest kostja administratsiooni esindaja Teet Toht on K.M. ristiisa; K.M. ütlusi seepärast kohus hageja tööaja arvestusel ei arvesta. Ka Hando Kuusiku ütlused mõnes osas vastuolulised tunnistajate M J, T.G. ja Ü.V. ütlustega. Kohus arvestab usaldusväärsete tõenditena viimatinimetatud kolme tunnistaja ütlusi. Asja materjalidest nähtuvalt tööandja tööajakorraldust teinud ei ole. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et tööandja on aktsepteerinud tööaja summeeritud arvestust. Seda tõendab juba ainuüksi asjaolu, et töötajate poolt tööandjale saadetud tööaja tabelid kajastasid sisuliselt töötajate tööaja summeritud arvestust kuu kestel. Tunnistajate ütlused ei kinnita, et tööandja –kostja- oleks töötajatele selle tööaja arvestuse pinnalt teatanud, et tööandja ei rahuldu töötajate poolt esitatud tööaja arvestusega. Järelikult tööandja –kostja – aktsepteeris töötajate poolt valitud tööaja reziimi, mille töötajad ise kujundasid. Kohus tõdeb , et kostjate vastuväited menetluses on mõningal juhul vastuolulised. Kostja on väitnud, et hageja ületunde ei teinud, kuid samas on kostja kinnitanud, et ületunnid võisid olla põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse töö ümber tegemisest. Kostja oma vastuväidetes hagile on kinnitanud, et hagejale maksti töötasu tegelikult töötatud ajale ja hageja poolt esitatud töötundide aruannetele. Kostja esindaja on kinnitanud kohtus, et päevaraha töölähetuses arvestasid nad hagejale 500 krooni(kohtuistungi protokoll (12.09.07 ) . Hagejaga sõlmitud töölepingutes on pooled punktis 4.1. kokku leppinud, et töötaja asub tööle summeeritud tööaja arvestusega ja võimalusel on töötaja tööaeg 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Summeeritud tööaja graafikut koostatud ei ole.
Nähtub, et töölepinguga oli pooltele jäetud võimalus ise kujundada oma tööpäevi ja ka ületunnitööd teha. Hageja K.K., kui ka tunnistajate M.J., T.G. ja Ü.V. ütlused kinnitavad, et hageja tegi töölähetuses ületunde ning seda kostja- tööandja- poolt aktsepteeriti. Tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja tööaja kestus oli iga päev keskmiselt 10 tundi. Majade jooniseid neile ei antud, ehkki lubati anda. Töötunnid kirjutati üles ja edastati kostjale. Tiimijuht oli K.K. Seega on tõendatud, et hageja tegi ületunde tööandja-kostja nõusolekul. Kostja esindaja on ka 28.06. 2007 kohtuistungil tsiviilajas 2-07-5324 väitnud, et ületunnitöö tegemiseks oli tööandja aktsept olemas. Seega saab tõdeda, et kostja tööandjana on kinni pidanud Töö-ja puhkeaja seaduse § 15 lg. 1 sätestatud tööaja summeeritud arvestuse piirnormist –töövahetuse kestus ei tohi kesta üle 12 tunni. Eeldada sai ka seda, et töötajad, teades oma õigusi, püüdsid samuti kinni pidada tööaja piirnormist- 12 tundi. Tiimijuhi K. K poolt peetud tööaja arvestuses ja tunnistajate ütlustest nähtub, et nii tööandja kui ka hageja aktsepteerisid tööaja summeeritud arvestust. Tunnistajana on ka K.K. teises menetluses tunnistanud, et kokkulepe oli 10-tunniste tööpäevade peale. Tunnistajate ütlusi arvestades, samuti ka kostja- tööandja –väiteid arvestades saab teha järelduse, et hageja tööpäeva pikkus keskmiselt oli üle kaheksa tunni, kuid mitte üle 12 tunni. Tõenditest teeb kohus järelduse, hagejal K.K. keskmine tööpäeva pikkus oli 10 tundi ning nende tundide eest on ta õigustatud kostjalt- tööandjalt- saama palka , arvestusega 100 krooni tund nagu kokku lepitud töölepingutes. Andmeid hageja üle 10 tunniste tööpäevade kohta kohus ei pea tõepäraseks Järgnevalt käsitleb kohus hageja tööaja arvestust ning sellega seotud hageja töötasu arvestust. Kohtule on hageja töötundide arvestuse(lähtudes hageja poolt esitatud töötundide arvestusest ) esitanud kostja. Veebruaris 2006 on K.K. arvestatud töötunde(normtunde)8 tundi ning ta oli õigustatud saama töötasu 800 krooni; Märtsis 2006 oli K.K. arvestatud töötunde( normtunde)184 tundi ning ta oli õigustatud saama töötasu 18 400 krooni. Mais 2006 oli K.K. arvestatud töötunde( normtunde) 128 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama 12 800 krooni. Juunis 2006 oli K.K. arvestatud töötunde( normtunde)56 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama töötasu 5600 krooni. Juulis 2006 oli K.K. arvestatud töötunde (normtunde) 168 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama töötasu 16 800 krooni. Augustis 2006 oli K.K. arvestatud töötunde(normtunde) 72 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama 7200 krooni. Septembris 2006 oli K.K. arvestatud töötunde(normtunde)144 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama 14 400 krooni. Oktoobris 2006 oli K.K. arvestatud töötunde (normtunde) 96 tundi ning selle eest oli ta õigustatud saama 9600 krooni. Kokku oli K.K. õigustatud tööandja arvestuse kohaselt saama töötasu 85 600 krooni, on aga kostjalt saanud töötasu 43 663 krooni. Seega on kostja hagejale vähem maksnud töötasu normtundide eest ka tema enda poolt tehtud arvestusest lähtudes 41 937 krooni ning on kohustatud hagejale selle summa töötasuna välja maksma. Järgnevalt käsitleb kohus hageja tasu ületunnitöö ja puhkepäevade eest. 2006 .a. märtsis hageja on töötanud 20 päeva. Igal päeval töötas hageja 10 tundi ,st. tegi 2 ületundi. Ületundide eest samas kuus 20-l tööpäeval (arvestusega päeva kohta 2 ületundi- kokku 40 ületundi ) on hageja õigustatud saama Palgaseaduse § 14 lg. 2 alusel (50 % lisatasu: 150 x 40 ) 6000 krooni.
2006.a.märtsi töötatud 4 laupäeva eest ( 10 tundi päevas) on hageja õigustatud saama vastavuses PaS§ 15 lg. 2 alusel (50% lisatasu); (150 x10)x 4 = 6000 krooni. 2006.a. maikuu 16 tööpäeva ületundide eest on K.K. õigustatud saama töötasu (16x2)x150= 4800 krooni. Sama perioodi 3 laupäeva eest on hageja õigustatud saama töötasu(10x150)x3 =4500 krooni. 2006.a juunikuu 7 tööpäeva eest ületundide eest oli K.K. õigustatud saama töötasu (7x2)x150= 2100 krooni. Samas perioodis töölaupäevi ei ole. 2006 .a. juulikuu ületundide eest 20-l tööpäeval (arvestusega päeva kohta 2 ületundikokku 40 ületundi ) on hageja õigustatud saama Palgaseaduse § 14 lg. 2 alusel ( 50 % lisatasu: 150 x 40 ) 6000 krooni. Sama perioodi 4 laupäeva eest ( 10 tundi päevas) on hageja õigustatud saama vastavuses PaS§ 15 lg. 2 alusel (50% lisatasu ); (150 x10)x 4 = 6000 krooni. 2006.a augustikuu ületundide eest 6 tööpäeval on hageja õigustatud saama 12 ületunni eest (12x150 )= 1800 krooni. Sama perioodi ühe laupäeva eest on hageja õigustatud saama töötasu (10 tundi x150 )= 1500 krooni. 2006.a septembrikuu 18 tööpäeval tehtud 19 ületunni eest on hageja õigustatud saama (19x150) = 2850 krooni. Sama perioodi 3 laupäeva eest on hageja õigustatud saama töötasu (10x150)x3 =4500 krooni. 2006 .a. oktoobrikuu 10 tööpäeval tehtud 20 ületunni eest on hageja õigustatud saama töötasu (20x 150 ) = 3000 krooni. Sama perioodi 2 laupäeva eest on hageja õigustatud saama töötasu ( 10 x150)x 2 = 3000 krooni.
Palgaseaduse §16 lg. 1 kohaselt riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kohus tunnustab hageja õigust saada lisatasu ka riiklikel pühadel töötamise ajal 23.ja 24. juunil 2006 töötatud aja eest – 20 tundi kahel päeval kokku – palka 4000 krooni. Asjas olevad hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et hageja on saanud kostjalt töötasuna 43 663 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hagejal saamata töötasu, sh. tasu normtundide eest, ületundide eest, töötamisel laupäeviti ja töötamisel riiklikel pühadel 2006.a.veebruaris, märtsis, mais, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris - kokku 97 987 krooni. Kohus rahuldab ka hageja vähendatud nõude maksmata päevarahadele 9500 krooni; kostja võttis nõude õigeks. Hageja nõuet kostja vastu 2006.a. septembrikuu ja oktoobrikuu puuduoleva palga pealt viivisenõudes kokku 32 588 krooni kohus ei rahulda. Tööandja -kostja –väidete kohaselt on nemad maksnud töötajale kõik summad, mis neile teadaolevalt töötaja pidi saama. Tööandja on hagejale üle kandnud 11.10. 2006 töötasu. Tööandjat ei saa lugeda palga maksmisega viivitanuks kui ta subjektiivselt oli veendunud, et töötajale on palk välja makstud. Hageja ei ole tõendanud , et ta oleks esitanud kostjale vastavat kirjalikku nõuet. Hageja nõue kostja vastu lõpparvega viivitamise eest Hageja nõude kostja vastu hüvitisele lõpparvega viivitamise eest rahuldab kohus osaliselt.
PaS § 35 ettenähtud viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PaS § 32 alusel kohustatud töötajale välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale viimase palgamakse teinud 11.10.2006 summas 5818 krooni . Kostja on tasunud hagejale 20.10.2006 lähetuse avansi 4000 krooni. Hageja viimane tööpäev oli 17. 10. 2006. Edaspidistest töölepingulised suhted poolte vahel on lõppenud. Nähtub, et kõiki töötasu summasid ei ole kostja hagejale maksnud (üle kandnud). Tööandja on kohustatud TLS § 74 lg.2 ja Palgaseaduse § 32 lg. 1 alusel maksma töölepingu lõpetamise päeval töötajale kõik temal saadaolevad summad. Vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa vastavuses PaS § 32 lg. 2. Käesoleval juhul aga kostja ei ole hagejale töölepingu lõpetamise päeval palka üle kandnud. Samuti ei nähtu, et kostja tööandjana oleks hagejale esitanud palgakorralduslikke käskkirju, mis annaksid aluse hagejale palka mitte maksta, tehes tasaarvestuse hagejale seni makstud summadest lähtudes. Seega antud juhul ei saa kostja poolt hagejale palga maksmatajätmist käsitleda vaidlusena töötasusummade üle. Seega kohaldub käesoleval juhul TLS § 119 lg. 2 ning tööandja B OÜ on kohustatud maksma hagejale keskmist palka lõpparve kinnipidamisega viivitamise päevade eest, kuid mitte üle töötaja –hageja – ühe kuu keskmise palga. Hageja töölepingus on sätestatud hageja põhipalgana 100 krooni tund ning 160 tundi kuus ( tööleping p. 4.1.; p. 5.2). Seega hageja põhipalgaks kuus on töölepingu- järgselt 16 000 krooni kuus. Töölepingu p. 5.1 näeb ette ka töötajale –hagejale- preemia maksmise, kuid käesolevas asjas puuduvad andmed hagejale preemia maksmisest. Antud juhul keskmise palgana tulebki käsitleda hageja töölepingujärgset palka. Kohtu poolt hageja ületunnitöö tunnustamist ning selle eest hagejale makstavat palka ei saa arvestada hageja keskmise palgana, sest viimatinimetatud summade üle käibki käesolev kohtuvaidlus. OÜ B on kohustatud eeltoodu alusel maksma hagejale K.K. lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest töölepingujärgse ühe kuu palga– 16 000 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Palgaga seotud hagis riigilõivu ei nõuta, mistõttu asjas riiginõuet ei ole. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja soovis 221 429 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldas hagi 123 487 krooni summas , so 56 % ulatuses. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale 56 % hageja menetluskuludest; hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda 44 % ulatuses. Hagejal hüvitada kostjale kostja menetluskulud 44 % ulatuses; 56% ulatuses jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.