2-17-104662/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

lk 3 või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafikujärgsed maksed. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 4 alusel teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks Hageja taotleb TsMS§ 407 lg 1 kohaselt hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kompromissi võimalus Hageja peab kompromissi sõlmimist antud tsiviilasjas võimalikuks ja ootab kostjapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§-dest 3 p 1, 7 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg1, 88 lg 8, 94, 100, 101 lg 1, 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§-dest 138 lg 1 ja 2, 139 lg 1 ja 2, 144, 162 lg 1 ja 2 , 363 ja 407 lg 1 palub hageja:

Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikult alusel. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on võtnud hagi osaliselt õigeks, tunnistades põhivõlga summas 2595,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 333,69 eurot. Samuti on kostja nõus kandma menetluskulud. Seoses õigeksvõtuga kuulub hagi selles osas rahuldamisele. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid selle kohta, et tema näol on tegemist tankistiga, kes pole midagi saanud ja asju kasutab keegi teine. Hageja on nõude alusena esitanud võla tasumise kokkuleppe, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu ja võttis endale kohustuse see võlg ja viivis tasuda. See annab aluse võla väljamõistmiseks kostjalt. Juhul kui kostja leiab, et tal on tagasinõude õigus kolmanda isiku vastu, on tal õigus pöördud hagiga kohtusse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 ettenähtud määras, mi kohtu hinnangul on mõistlik. Hageja on andnud kostjale võimaluse tasuda kokku lepitud kompromissisumma ja tasuda seda osamaksetena 20 eurot kuus, kuid kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks teda viivisest vabastada ja rahuldab hageja nõude. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda ja kohus nõuab hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja kui vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 179 lg.9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest