Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Muus osas ei ole käesolev kohtumäärus vaidlustatav. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-07-30144, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

14.08.2007.a esitasid xxx ja xxx hagi xxx vastu kinnistu ostuhinna alandamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks, milles kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-ga 6 palusid tagada hagi ning peatada xxx avalduse alusel kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt teostatav täitemenetlus. Harju Maakohtu 15.08.2007.a määrusega jättis kohus hagejate hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejatele hagi tagamise taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. 28.08.2007.a esitas hagejate esindaja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnustada hagejate õigust mitte maksta kostjale tasumata jäänud 1 000 000 krooni xxx asuva hoonestatud kinnistu müügihinnast ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja 102 000 krooni (hagis ilmselt ekslikult märgitud 1 102 000 krooni). Samuti esitas hagejate esindaja kohtule hagiavalduse tagamise taotluse täpsustuse, milles palus tagada hagi ning peatada xxx avalduse alusel kohtutäituri Marek Laanemets poolt teostatav täitemenetlus. Hagejate väidete kohaselt kandsid hagejad pooltevahelise lepingu alusel kostja arveldusarvele 4 920 000 krooni vaidlusaluse kinnistu ostuhinnast viie päeva jooksul lepingu sõlmimise päevast. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustusid hagejad kandma ülejäänud 1 000 000 krooni müügihinnast hiljemalt 31.12.2006.a. Hagejad jätsid nimetatud tasumise kohustuse täitmata võlaõigusseaduse § 111 lg 1 alusel, mille kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuna kostja rikkus väidetavalt oma kohustust anda hagejatele üle elamiseks kõlbliku varjatud puudusteta hoonestatud kinnistu (koos elamuga), tekkis hagejatel õigus jätta kostjale tasumata kinnistu ostuhinna jääksumma (1 000 000 krooni) seni kui kostja kõrvaldab kinnistul esinevad puudused. Hagejad esitasid kostjale ka vastava teate-ettepaneku ning korraldasid kohtumise hagejate laenuandja AS-iga Krediidipank. Kostja aga tunnistades elamul esinevaid puudusi asus seisukohale, et ei saa vastutada elamu ehitanud ehitajate tegevuse eest, kuna kostjal puuduvad vajalikud ehitusalased teadmised. Kostja esitas hagejate suhtes kohtutäiturile Marek Laanemets avalduse täitemenetluse alustamiseks kinnistu müügilepingu p 6.1 alusel, milles pooled leppisid kokku 1 miljonilise hüpoteegi seadmises kostja kasuks ostuhinna tasumata jäänud ühe miljoni tasumise tagamiseks. Kohtutäitur määras enampakkumise kinnistu kohta 31.08.2007.a. Hagi tagamise vajadust põhjendasid hagejad sellega, et kuna käesoleva hagi esmaseks eesmärgiks on hagejate õiguse tunnustamine müügihinna 1 000 000 krooni tasumata jätmiseks ja rahasumma saamine elamu elamiskõlblikuks muutmiseks ostuhinna alandamise

2-07-30144 teel, võib nimetatud enampakkumise tagajärjel muutuda hagejatele positiivse kohtuotsuse täitmine võimatuks, kuna hagejad võivad kaotada täitemenetluse tagajärjel kinnistu, mille ostuhinna alandamist nad käesolevas hagis taotlevad. Samuti kaotab enampakkumise tagajärjel oma ainsa elukoha neljast liikmest koosnev pere. Hagejad leiavad, et nende suhtes toimuva täitemenetluse tingimustes on nimetatud abinõu kõige otstarbekam võimaliku kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 29.08.2007.a määrusega rahuldas kohus hagejate taotlused riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt. Kohus andis hagejatele riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades hagejad hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 20 625 krooni ulatuses ning hagi tagamise kautsjoni tasumisest 37 500 krooni ulatuses. Sama määrusega jättis kohus hagejate taotluse hagi tagamiseks veelkordselt käiguta ja andis hagejatele taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Samuti jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejatele hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrus toimetati hagejate esindajale kätte 03.09.2007.a. 21.09.2007.a esitati kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, millest nähtuvalt on hageja xxx maksnud 21.09.2007.a riigilõivu 20 625 krooni. 24.09.2007.a esitati kohtule täiendava kautsjoni tasumist tõendav maksekorraldus, mille kohaselt on hageja xxx maksnud 24.09.2007.a kautsjoni 12 000 krooni. Hagejad ei ole 29.08.2007.a kohtumääruses sisalduvaid korraldusi, v.a riigilõivu ja täiendava kautsjoni tasumine, käesoleva ajani täitnud. Hagejad ei ole täpsustanud hagi eset ega teatanud, kas nad on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hagi tagamise taotlus ja selle täpsustus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 377 lg-st 1 tulenevalt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise välistab käesoleval juhul see, et kohtu hinnangul ei vasta hagiavaldus selle seadusest tulenevatele nõuetele (TsMS § 363). Kohus andis 29.08.2007.a määrusega hagejatele tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 372 lg 2). Kuna hagejad ei ole kuni käesoleva ajani kohtu nõudmisi täitnud, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.11.2004.a määruses 32-1-124-04 väljendatud seisukohast, saab hagi tagamise abinõu määrata üksnes hagile, mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandiks on (kuni 31.12.2005.a kehtinud) TsMS § 155 lg-s 2 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi refereeritud seisukoht kohaldatav ka alates 01.01.2006.a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavasisulisete normide rakendamisel. Samuti märgib kohus, et taotletav hagi tagamise abinõu ei seostu õiguslikult hagi esemega (mida kohus on palunud hagejatel täpsustada). Samas võib võlgnik vastavalt täitemenetluse seadustiku § 221 lg-le 1 esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud asjaolule on kohus juhtinud tähelepanu ka 29.08.2007.a määruses.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tagamise meetmete rakendamiseks puudub hetkel vastavalt TsMS § 377 lg-le 1 alus. Arvestades eeltoodut ei pea kohus vajalikuks analüüsida hagejate väiteid taotletava hagi tagamise abinõude kohasusest ja mõõdukusest. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagejate taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. TsMS § 149 lg 5 kohaselt arvatakse hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Hagi tagamise taotluse esitamisel on OÜ Advokaadibüroo Junik tasunud 07.08.2007.a arvelduskontolt nr 221026375925 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „xxx ja xxx hagi tagamine“) kautsjoni 500 krooni ning hageja xxx on tasunud 24.09.2007.a arvelduskontolt nr 1101375183 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „kohtumäärus tsiviilasja nr. 2-07-30144 xxx ja xxx “) kautsjoni 12 000 krooni. Kuivõrd hagi tagamise avaldus on jäetud rahuldamata, tuleb kautsjon arvata riigituludesse. TsMS § 372 lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus xxx ja xxx hagi xxx vastu kinnistu ostuhinna alandamise nõudes menetlusse võtmisest ning tulenevalt TsMS § 372 lg-st 4 tagastab selle koos lisadega hagejatele. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Juhul kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, kuulub avalduselt tasutud riigilõiv vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 lõivu tasujale tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Tagastatavast summast arvestatakse maha asja läbivaatamise kulud (TsMS § 150 lg 3). Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.