Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1(3)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli kohtu istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, seega tuleb kautsjonina tasuda 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed (kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjonit tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille eest kautsjonit tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.10.2005 esitas OÜ XX (pankrotis) (hageja) hagi I.K.i (kostja) vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 32 000 krooni. Harju Maakohtu 19.04.2005 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Hageja juhatuse liige ja ainuosanik on kostja. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.05.2005 otsusega kinnitati hageja pankrotihalduriks Oliver Ennok ja otsustati juriidilise isiku tegevus lõpetada. Hageja pankroti väljakuulutamise seisuga oli hageja vara hulgas müügiks ostetud erinevaid riideesemeid (kaupa) summas 32 000 krooni. Kauba olemasolu pankroti väljakuulutamise seisuga on kostja kirjalikult kinnitanud. Väidetavalt asus kaup Viljandis AS-ilt Kesk-Eesti Ärikeskus renditud ruumides. Kostja ei ole hagejale kaupa üle andnud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. AS Kesk-Eesti Ärikeskuse esindaja on hagejale kinnitanud, et nende valduses ei ole hagejale kuuluvat kaupa. Seega on kostja hagejale kuuluva kauba omastanud või võõrandanud, kahjustades sellega hageja huvisid. Hageja leiab, et kostja on pannud toime raske juhtimisvea ja on kohustatud sellega hagejale tekitatud kahju hüvitama. Asjas määrati 06.09.2007 kohtuistung ja kostjale saadeti kutse kohtuistungile. Kostja sai kohtukutse kätte 23.08.2007. Kostjat on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Hageja esindaja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. 02.02.2005 on kostja koostanud ja 07.02.2005 seoses pankrotiavaldusega esitanud kohtule hageja võlanimekirja ja varanimekirja, milles märgib, et hagejal on vara 32 000 krooni

2(3)

ulatuses, milleks on kaup, mis asub Kesk-Eesti Ärikeskuse rendipinnal. 19.04.2005 otsusega on Harju Maakohus kuulutanud välja hageja pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Oliver Ennoki. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 124 lg 1 järgi peab haldur viivitamatult pärast pankrotiotsuse tegemist võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Kostja on varanimekirjas kinnitanud küll hageja vara summas 32 000 krooni olemasolu, kuid tegelikkuses antud vara AS Kesk-Eesti Ärikeskus ruumides ei asu ning kostja ei ole vara haldurile üle andnud vaid on vara omastanud või kasutanud seda kolmandate isikute huvides. TsÜS § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud juriidilisele isikule kahju, juriidilise isiku ees solidaarselt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju hüvitis summas 32 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 48 lg 2 kohaselt tasutakse hagiga hinnalt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Hageja on taotlenud 32 000 krooni väljamõistmist. Riigilõivuseaduse (RLS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 2 450 krooni. 19.10.2005 määrusega on kohus hageja vabastanud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 2 450 krooni.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.