Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-07-23462

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Level 30. jaanuaril 2006.a. kostjaga ostu-müügi lepingu, mille alusel Ostja OÜ Denarek soovis osta Müüjalt AS-lt Level kaupa: purustatud kruusa, vundamendiplokke, pekivikillustikku ja tsementsegu. Kostjale on kaup kolme saatelehe järgi oktoobris - novembris 2006.a. üle antud kokku 11 269,85 krooni suuruses summas. Hageja saatis 20. veebruaril 2007.a. kostjale kirja, milles palus võlg tasuda, ning kostja tasus arve nr. LV21129 järgi 4451,65 krooni, kuid ülejäänud summat - 6818,20 krooni pole kostja senini tasunud. Vastavalt pooltevahelise lepingu p.-le 9.3 tasub Ostja arve tasumisega viivitamisel viivist 0,2% õigeaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Arve nr. LV21194 23.10.2006.a. tasumise tähtpäev oli 30.10.2006.a. ning arve nr. LV21216-27.10.2006 tasumise tähtaeg oli 3.11.2006.a. Seega on kostja 5.juuniks 2007.a. esimese arve järgi tasumisega viivitanud 218 kalendripäeva ning teise arve järgi tasumisega viivitanud 214 kalendripäeva. Esimese arve järgi kohustub kostja tasuma viivist 1496,75 x 0,002 x 218= 652,58 krooni; teise arve järgi aga 5321,45 x 0,002 x 214= 2277,58 krooni, seega on käesolevaks ajaks kostja kohustatud tasuma viivist 652,58 + 2277,58= 2930,16 krooni ja igal kalendripäeval suureneb viivisvõlgnevus 2,9935 + 10,6429= 13,63 krooni. Seega on hagi esitamise päevaks kostjal lasuva viivise suurus 13,63 x 17= 231,81 krooni suurenenud ehk hagi esitamise päevaks on tasumisele kuuluva viivise suurus 3161,97 krooni. Kokku on põhivõla ja viivise summa 9980,17 krooni, mis on ka hagihinnaks. Ostu-müügilepingu järgse võla nõue tuleneb VÕS §-st 213; viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg. 1. Juhindudes VÕS §-dest 113 lg.l, 208 lg.l ja 213; TsMS §-st 173 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 19-20, 21/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 29.06.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-20/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 30.06.2007.a. /t.l. 21/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-07-23462 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.