Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Igor Aleksejevi hagi AS Viru Keskus vastu 50 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Aleksejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04. september 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja Igor Aleksejev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Natalia Lausmaa; kostja AS Viru Keskus (registrikood xxxxxxxx, asukoht Viru väljak 4, 10111 Tallinn), esindaja Paavo Paal.
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt
2.Välja mõista AS-lt Viru Keskus Igor Aleksejevi kasuks 5000 (viis tuhat) krooni moraalse kahju hüvitamiseks ja 50 (viiskümmend) krooni riigilõivu.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Igor Aleksejev esitas 23.08.2005 Tallinna Linnakohtule hagi AS Viru Keskus vastu moraalse kahju eest 50 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 7 ja §-le 1059.
2.Hageja kasutas 20.07.2005 Viru Keskuse parkimismaja. Pärast sõiduauto parkimise eest tasumist suundus hageja oma auto poole. Parklas puudusid märgistused, mis eraldaksid jalakäijate tsooni autoliiklusest. Seetõttu sattus hageja oma auto poole liikudes otse parkla sissepääsu ette paigutatud tõkkepuu alla, mis kukkus talle pähe. Tõkkepuu tekitas hagejale peapõrutuse ja pea laubaossa haava, mistõttu hageja vajas meditsiinilist abi. Hageja esitas kohe pretensiooni parklat valvanud turvamehele. Tõkkepuu tekitas hagejale kehavigastuse eluliselt tähtsa organi piirkonnas, mis võib edaspidi tõsiselt ohustada tema tervist. Haav paranes küll nädalaga, kuid sellest jäi arm. Samuti ei ole ette näha, milliseid muudatusi võib see trauma esile kutsuda tervislikus seisundis, kuid selline mõju on kahtlemata eeldatav. Tekitatud peatrauma põhjustas hageja ja tema perekonna elukvaliteedi ja heaolu languse, kuivõrd hageja oli sunnitud vältima kontakte väljaspool kodu ebameeldiva välimuse ja halva enesetunde tõttu. Välimus põhjustas klientide ja kaastöötajate ebatervet tähelepanu. Hageja oli sunnitud ära jätma mitmed kohtumised klientidega, mistõttu kannatas hageja materiaalne olukord. Õnnetust nägid pealt hageja abikaasa ja lapseealine tütar, kellele see tekitas sügava psüühilise trauma, kuna peahaavast voolas tugevasti verd. Laps rahunes alles mitme päeva möödudes. Pärast eelnimetatud juhtumit on hagejal ja tema perel tekkinud terav vastumeelsus Viru Keskuse suhtes, kuna see koht on ohtlik.
3.Kostja ei järginud ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste tervist, ja sama seaduse § 29 lg 1 p 4 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise ohutuse selle kasutamisel. Kostja on kohustatud hüvitama tõkkepuu allalangemise tõttu hagejale tekitatud kahju, kuna kostja ei järginud hoolsuskohustust.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Parklas oli märgistatud alad, mis on ettenähtud sõidukite liikumiseks ja parkimiseks. Hageja kontakt tõkkepuuga sai võimalikuks hageja enda tegevuse tulemusena, kuna ta liikus sõiduteel, mis on ette nähtud sõidukitele, mitte jalakäijatele.
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja parkis oma sõiduki 20.07.2005 Viru Keskuse parkimismajas. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tõkkepuu kukkus hagejale pähe, kui ta suundus pärast parkimise eest maksmist oma auto juurde.
6.VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine.
7.Kohtuistungil tuvastati videosalvestuse ja tunnistajate ütlustega, et hageja parkis sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta ja liikus parkimismajas jalakäijale selleks mitte ettenähtud
2(6)
kohas. Videosalvestuselt on selgelt näha, kus on tee sõidukitele ja kus on tee jalakäijale ning kuidas hageja liikus koos lapsega diagonaalis üle sõiduteede sõiduauto juurest parkimismaja kassasse ja sealt tagasi. Samuti on salvestiselt näha, et hageja liikus oma auto juurde tagasi mööda sõiduteed, järgnedes parklasse sisenevale sõidukile, mille sisselaskmiseks tõusis tõkkepuu üles ja langes alla pärast sõiduki läbilaskmist nii, et hageja sai löögi pähe. Kui hageja ei oleks liikunud mööda sõiduteed, siis ei oleks olnud võimalust tõkkepuuga pähe saada. Tunnistaja J. P ütlusest selgus, et tõkkepuu andurid on seadistatud sõidukite, mitte inimese äratundmisele, st andurid reageerivad vaid metallile. Hageja väide, et talle ei olnud arusaadav, kus on tee sõidukitele ja kus on tee jalakäijale, on vähe usutav, kuna hageja omab eeldatavasti sõiduki juhtimise õigust. Juhiluba omav isik peab olema suuteline eristama teed sõidukitele ja teed jalakäijatele ning liikumine parkimismajas peaks olema arusaadav, kuna sissepääsu juurde on paigaldatud liiklusmärgid.
8.Videosalvestusest nähtub, et hageja parkis oma sõiduki nii, et hagejaga kaasas olnud abikaasa ja praeguses protsessis tunnistaja S. P ei saanud näha juhtunut autost väljumata, kuna hageja auto asukoht parklas ja tunnistaja asukoht hageja autos seda ei võimaldanud. Nähtavust piirasid ka esiistmete peatoed, mille olemasolu tunnistaja kinnitas. Tunnistaja ei väljunud hageja sõiduautost ega näinud midagi, mistõttu tema emotsionaalsed kirjeldused juhtunu kohta ei ole tõsiselt võetavad. Kohus veendus, et tunnistaja sai teada juhtunust alles siis, kui hageja pärast õnnetust autosse istus ja sellest rääkis.
9.Hageja väide ja tunnistaja S. P ütlused, et hageja sai tõkkepuuga tugeva peatrauma nii, et peast tuli verd ja et purunesid prillid, on vastuolus videosalvestusest nähtuga, tunnistajate J. P ja L. A ütlustega ning patsiendikaardil märgituga vigastuse kohta. Tunnistajate J. P ja L. A ütluste kohaselt ei olnud hagejal visuaalselt näha haava, kust verd oleks jooksnud. Hagejal oli kriimustus, millest immitses verd. Tunnistajate J. P ja L. A ütluste kohaselt olid hageja prillid, mille purunemist hageja väitis, terved. Hageja oli pärast juhtunut kohe võimeline ise sõidukit juhtima, mistõttu tema vigastused ei saanud olla sellise tõsidusega, nagu hageja on väitnud. 21. juulil 2005. a külastas hageja ortopeedi, kes märkis patsiendikaardile märkuse "kriimustus min turse". Kohtuistungil visuaalsel vaatlemisel ei olnud hageja otsmikul armi näha. Seetõttu tegi kohus järelduse, et hagejal ei olnud traumat ulatuses, nagu ta on seda hagis kirjeldanud. Tunnistaja S. P ütlustest selgus, et hageja läks järgmisel päeval tööle ja hageja koos tunnistajaga käis paar päeva pärast juhtunut uuesti Viru Keskuses. Tunnistaja S. P ütluste kohaselt külastavad nad Viru Keskust senini.
10.Hagi rahuldamiseks vajalikud neli elementi samaaegselt ei esine, st hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, tõendamata on väidetava kahju tekkimise kausaalne seos kostja õigusvastase teoga. Kohtuistungil ei tuvastatud, et kostja oleks sooritanud õigusvastase teo tõkkepuude paigaldamisega parklasse. Sõiduteel sõidukite läbilaskmiseks mõeldud tõkkepuu andurite seadistamine sõiduautodele omaste tunnuste äratundmisele on ilmselgelt mõistlik. Eelnimetatu on turvaline ka inimestele, kui nad istuvad sõidukis.
11.VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kui hagejale tekkis kahju, siis on selle põhjustanud kannatanu enda tegevus, mis välistab hagi rahuldamise VÕS § 1059 alusel.
Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
3(6)
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et kohus rikkus tema ja tema esindaja kui menetlusosaliste õigusi sellega, et ei võimaldanud õiguslikku ärakuulamist kohtuliku vaidluse käigus.
13.VÕS § 1056 kohaselt vastutab ohu allikat valitsenud isik kahju põhjustamise eest, sõltumata oma süüst.
14.Samuti on ekslik kohtu järeldus, nagu võiks kostja vastutusest vabanemise aluseks olla asjaolu, et hageja ise kõndis tõkkepuu alla. VÕS § 1059 teksti kohaselt vabaneb ehitise omanik ehitise osade eraldumise või allalangemise läbi tekkinud kahju hüvitamise kohustusest üksnes siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Antud juhtumil põhjustas kahju tõkkepuu allalangemine. Selles tegevuses kannatanu ise mingil määral ei osalenud.
15.Kohtu järeldus selle kohta, et hageja rikkus tõkkepuu alt läbi minnes mingit temale selgelt arusaadavat liikluskeeldu, ei vasta asjas kindlakstehtud asjaoludele ega ole ka käesolevas asjas kohaldatav põhjusel, et tegemist on suurema ohu allikaga, mille valdajale on seadusega sätestatud kõrgendatud vastutus. AS Viru Keskus ei ole tõkkepuudele paigaldanud mingeid hoiatavaid või keelavaid märgiseid ega ole märgistanud või rajanud eraldi liikumisteid jalakäijatele ja autodele. Seega parkimisteenuse kasutajal ei ole võimalik saada teada tõkkepuu mehhanismi ohtlikkusest (reageerides ainult metallile, mitte inimestele) parkimismajas ilma autota liikuvale isikule ning sellest hoiduda. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
18.Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1059, mille kohaselt vastutab ehitise aluse maa omanik (ehitise omanik) ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, kuna kostjale kuuluvas parklas ei langenud parkla sissepääsu piirav tõkkepuu alla selle tõttu, et see eraldus parklast kui ehitisest. Samas ei ole õige maakohtu põhjendus, mille järgi ei saa VÕS § 1059 praegusel juhul rakendada selle tõttu, et hageja kahju võis olla põhjustatud kannatanu enda tegevusest. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu tähendab üksnes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist.
19.Maakohus leidis õigesti, et kostja võib vastutada hageja ees süül põhineva deliktilise vastutuse (deliktilise üldvastutuse) alusel, kuid ei kontrollinud kostja võimaliku vastutuse eeldusi selliselt, nagu näeb seda ette materiaalõigus. Kohus tuvastas õigesti Viru keskuse parkimismajas 20.07.2005 aset leidnud sündmuse, kuid jättis andmata hinnangu hageja väidetele, et tal oli kehavigastus ning kostja põhjustas selle. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus parkimise eest parkla kassasse ning tõkkepuu kukkus talle pähe, kui ta suundus pärast maksmist diagonaalselt üle sõidutee oma auto juurde tagasi. Parkla töötajate J. P ja L. A ütluste kohaselt oli hagejal peale tõkkepuult löögi saamist peas kriimustus, millest immitses verd. Kohtule esitatud patsiendikaardist nähtub, et hageja käis järgmisel päeval arsti juures, kus tuvastati kriimustuse ja minimaalse turse olemasolu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kolleegium, et tõendatud on hagejal kehavigastuse
4(6)
(peatrauma) olemasolu, mis tekkis kostjale kuuluva tõkkepuu pähekukkumisest. Kehavigastuse olemasolu ja selle põhjustamine kostja tegevusega (tegevusetusega) annab aluse pidada kostja tegevust õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, mis sätestab kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kui õigusvastase teo.
20.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et hagejal ei olnud traumat sellises ulatuses nagu ta on seda hagis kirjeldanud, kuid see ei ole aluseks kostja vastutusest vabastamiseks, vaid omab tähtsust kehavigastusega tekitatud mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel VÕS § 130 lg 2 järgi. Kannatanu enda tegevus tõkkepuu allalangemist ei põhjustanud, vaid selle tingis tõkkepuu tehniline seadistus. Hageja võimalikku hooletust endale kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises tuleb arvestada mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel VÕS § 130 lg 2 järgi.
21.Kuivõrd kostja tegu saab pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, siis on asjakohatu ja ekslik maakohtu seisukoht, et kostja ei pannud toime õigusvastast tegu parklasse tõkkepuude paigaldamisega. Samuti ei ole asjakohane maakohtu viide VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 nimetatud õigusvastasuse eeldusele (seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele), sest kostja tegu on hagejale kehavigastuse põhjustamise korral õigusvastane juba VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi.
22.Kuna käesoleval juhul on kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus, siis vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kuna kostja põhjustas hagejale kehavigastuse õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, vabaneks ta vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab oma süü täielikku puudumist. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuna kostja kasutab autoparklas, kus liiguvad ka inimesed, tõkkepuud, mis tehnilisest seadistusest tulenevalt võib kukkuda inimestele pähe, siis on tema kohustuseks hoiatada isikuid tõkkepuu selliste omaduste eest ning võtta tarvitusele abinõud, mis viiksid jalakäijate võimaluse tõkkepuu alla sattuda, miinimumini. Käesoleval juhul ei olnud tõkkepuule või selle ette paigaldatud mingeid hoiatavaid või keelavaid silte. Samuti ei ole jalakäijatele mõeldud kõnnitee eraldi märgistatud. Asjaolu, et tõkkepuust oli võimalik mööduda selle alt läbi minemata, ei tähenda, et kostja oleks teinud kõik mõistlikult võimaliku, et vältida jalakäijate tõkkepuu alla sattumist.
23.VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Seega eeldatakse VÕS § 130 lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kolleegium asjaoluga, et tekitatud peatrauma oli väga väike. Hageja oli võimeline kohe autoga edasi sõitma, usaldusväärsed tõendid on vaid verd immitseva kriimustuse ja minimaalse turse kohta. Muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastusega seoses, hageja tõendanud ei ole. Hageja väide, et peatrauma põhjustas tema elukvaliteedi ja heaolu languse, jäi paljasõnaliseks. Ühtegi tõendit kokkulepitud kohtumiste ärajäämise või kaastöötajate ebaterve tähelepanu kohta, hageja ei esitanud. Samuti arvestab kolleegium ka kannatanu enda hooletust. Liikudes mööda autoteed avatud tõkkepuu alt läbi, pidi hageja võimalikku ohtu ette nägema ja olema ka ise tähelepanelik. Eeltoodud asjaolusid arvestades, leiab kolleegium, et põhjendatud hüvitise suurus on 5000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle
5(6)
kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 2500 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 2500 krooni. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 % tasutud riigilõivust, see on 50 krooni. Õigusabikulu jätab kolleegium kummagi poole enda kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.