Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-05-17685
Otsuse kuupäev
20.september 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
MTÜ (reg.kood XXX) hagi AS (reg.kood XXX), AS (reg.kood XXX), AS (reg.kood XXX) ja OÜ (reg.kood XXX) vastu
Asja läbivaatamise kuupäev
28.august 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja MJ Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MTÜ kasuks AS-ilt 37 252 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni, AS-ilt 93 956 (üheksakümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni, OÜ-lt 9520 (üheksa tuhat viissada kakskümmend) krooni ja AS-ilt 41 062 (nelikümmend üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt olid kostjate töötajad ühinenud kahte ametiühingusse Ametiühingusse ja Vedurimeeste Ametiühingusse. Mõlemad ametiühingud asusid kostjatega läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks ning kollektiivlepingud sõlmiti kehtivusega 01.aprillist 2002 kuni 31.detsembrini 2004. Kollektiivlepingu tähtaja lõppemisel ei jõudnud kollektiivlepingu osapooled kokkuleppele uutes tingimustes. Seega kehtisid kollektiivlepingu seaduse § 11 lg 5 järgi alates 01.jaanuarist 2005.a. kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni eelnimetatud kollektiivlepingu tingimused. Nimetatud
kollektiivlepingu lisa 5 punkti 8.1. kohaselt ametiühingu poolt käesoleva sotsiaalprogrammiga võetud kohustusi finantseeritakse ettevõtete vabatahtlike annetuste; ametiühingu omavahendite ja muude selleks sihtotstarbeks eraldatud riiklike ja muude vahendite arvelt. Punktis 8.2. leppisid pooled kokku, et ettevõtete poolt kokku vabatahtlike annetustena ametiühingutele eraldatav summa on 250 000 krooni aastas, mis jagatakse ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule iga kalendriaasta algul. Annetuste maksmine ametiühingutele toimub võrdsetes osades kvartaalselt, iga kvartali viimaseks kuupäevaks lähtudes eelpoolnimetatud proportsioonist. Punkti 8.3 kohaselt pidid ettevõtted ja ametiühingud täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks käesoleva sotsiaalprogrammi täitmiseks tegema igakülgset d. 27.03.2003.a. asutati AS-i, AS-i ja AS osade juhtivtöötajate poolt ametiühing . Üks ametiühing asutajatest HS oli määratud kostjate poolt kontaktisikuteks läbirääkimistel hagejaga kollektiivlepingu läbirääkimistel. 31.03.2004 sõlmisid kostjad ametiühinguga kollektiivlepingu, mis kehtis ainult ametiühingu liikmetele ning antud lepingus olid soodsamad tingimused kui Ametiühinguga ja Vedurimeeste Ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus. Kostjate, AS-i , Ametiühing ja hageja vahel sõlmiti kollektiivleping 16.jaanuaril 2006.a. Ühinemisvabaduse üldtunnustatud printsiibi kohaselt tuleb ühe tööandja juures tegutsevaid töötajate ühinguid kohelda võrdselt. Nimetatud printsiibi ja rahvusvaheliselt väljakujunenud praktika kohaselt moodustatakse niisugustel juhtudel läbirääkimiste ühiskomisjonid, mille eesmärgiks on võrdsete tingimuste loomine kõikidele asjaomastele ühingutele. Selliseid komisjone ei ole aga loodud. Samuti ei ole kostjad teinud mingit teist laadi püüdlusi võimaliku diskrimineerimise vältimiseks, ehkki võrdse kohtlemise printsiibist tuleneb otseselt, et teise isiku võimalikku diskrimineerimist tuleb vältida. Seega on kostjad oma tegevusega oluliselt rikkunud talle nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku õigusega pandud võrdse kohtlemise kohustust. Hageja leiab, et kostjad on põhjustanud temale nii õigusvastaselt tekitatud kahju kui ka kollektiivlepingust tuleneva nõudeõiguse. Õigusvastaselt on tekitatud kahju järgmiselt: Ametiühingu asutamine viitab üheselt sellele, et nimetatud ametiühing asutati ja kavandati selleks, et allutada see tööandja kontrolli alla ning nõrgestada teiste ametiühingute positsioone. Ehkki juhtivtöötajatest moodustatud ametiühing iseenesest ei ole teisi ametiühinguid diskrimineeriv, on diskrimineerimisega tegemist niipea, kui tööandja sellele ametiühingule hakkab soodsamaid tingimusi looma võrreldes teiste ametiühingutega. Näiteks kui võrrelda hageja ja ametiühing poolt sõlmitud kollektiivlepinguid, siis sealt nähtub, et ametiühingu emadest liikmetele maksti puhkusetasu keskmise palga ja riigitoetuse vahelise summa ulatuses; koondatud töötaja surma korral makstakse alampalka; koondatud töötaja pereliikme surma korral makstakse alampalka; naistöötajatele naistepäeva preemiat 1000 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50 a) staaž kuni 10 a 1500 krooni – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni; Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50 a) staaž alates 11 a 2000 krooni – hageja liikmetele 1500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse aastalõpupreemiat 1000-1500 krooni, hageja liikmete maksti 500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse sünni puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse esimesse klassi mineku puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Samuti kompenseeriti ametiühingu liikmetele ujulas käimise tasud ja sanatoorse raviga kaasnevad tasud. Kostjad on teinud ametiühingule neljal korral sihtotstarbelisi rahalisi eraldisi. Vastavalt kostjate poolt esitatud maksekorraldustele on AS annetanud 19.01.2004.a. AÜ-le 330 294 krooni, 01.10.2004.a. annetas OÜ AÜ-le 70 000 krooni. 07.03.2005.a. annetas AS AÜ-le 100 000 krooni. 12.05.2005 annetas AS AÜ-le 30 000 krooni. Seega on AS teinud AÜ-le annetusi summas 460 294 krooni ulatuses ja OÜ 70 000 krooni ulatuses. pöördus 2005.a. 3 korda kirjalikult AS-i poole rahaliste vahendite saamiseks, kuid hagejale rahalisi vahendeid eraldatud ei ole. Seega ametiühingule on olnud kostjatel eraldamiseks raha, kuid hagejale
mitte. Hageja käsitleb sellist kostjate tegevust hageja diskrimineerimiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes Ametiühinguga . Kuna AS on rikkunud diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise kohustust ning tekitanud läbi selle hagejale kahju, siis palub hageja AS-ilt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 460 294 krooni ja OÜ-lt 70 000 krooni. Kostjad tegid Ametiühingu liikmete töötegemise ning sotsiaalse heaolu sõltuvaks tingimustest, mis sundisid töötajaid ühingust välja astuma. Ametiühing näol on tegemist faktiliselt tööandja valitsemise all oleva organisatsiooniga, mida toetatakse rahaliselt eesmärgiga nõrgestada ning võimalik, et ka lõpetada Ametiühingu tegevus. Selline tööandjapoolne ühe ühingu eelistamine teisele on ühingut diskrimineeriv tegevus. Ühinemisvabaduse üldtunnustatud printsiibi kohaselt tuleb aga ühe tööandja juures tegutsevaid töötajate ühinguid kohelda võrdselt. Ametiühing poolt esitatud nimekirjast nähtub, et seisuga 31.12.2005.a. oli nimekirjas 43 isikut, kes kuulusid enne liitumist Ametiühinguga Ametiühingusse. Nimetatud nimekiri kinnitab hageja seisukohta, et asjakohaste toetuste andmine ja paremate tingimuste loomine Ametiühingule on mõjutanud otseselt Ametiühingu liikmeskonna suurust ja seeläbi vähendades hagejale makstavate liikmemaksude suurust. Hageja on seisukohal, et kostjad on loonud ja kavandanud sellise süsteemi nagu enda kontrollile alluva ametiühingu, seejärel sihipäraselt rahaliselt toetanud seda ametiühingut luues selle ametiühingu liikmetele soodsamaid tingimusi kui teistes ametiühingutes. Selle tegevuse läbi kaotavad teised ametiühingud oma liikmeskonda ning suureneb Ametiühingu liikmeskond, mistõttu saavutatakse eesmärk, kus tööandjale nö mittelojaalsel ametiühingul puudub vajalik liikmeskond, mis tööandjale sotsiaaldialoogiks edaspidi nö ohtu valmistaks. Kostjate kahju õigusvastaseks käitumiseks on hageja diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine võrreldes Ametiühinguga , mille tagajärjel tekitati hagejale kahju. Kuna kostjad diskrimineerisid hagejat ja kohtlesid ebavõrdselt võrreldes Ametiühinguga , lahkus hageja ametiühingust ja liitus Ametiühinguga
ametiühinguliiget. Seetõttu on hageja kaotanud lahkunud ametiühinguliikmete igakuised liikmemaksud, mis on käsitletavad hageja varalise kahjuna. Hageja liikmete igakuine liikmemaks oli 1% liikme brutopalgast. Hageja arvestuse kohaselt on hagejale jäänud liikmemaksudena laekumata 33 609,86 krooni. Poolte ja Ametiühingu vahel 01.04.2002.a. kehtima hakanud kollektiivlepingu p-s 8.2. oli kokku lepitud, et ettevõtete poolt kokku vabatahtlike annetustena ametiühingutele eraldatav summa on 250 000 krooni aastas, mis jagatakse ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule iga kalendriaasta algul. Punkti 8.3. kohaselt pidid ettevõtted ja ametiühingud täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks sotsiaalprogrammi täitmiseks tegema igakülgset d. Kostjad jätsid 2005 aastal täitmata endale kollektiivlepinguga võetud rahalise kohustuse ja ei tasunud hagejale 250 000 aastas, mis jagatakse ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvuga iga kalendriaasta algul. 2004.a. laekus hagejale AS-ilt 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41 062 krooni. Seega kokku summas 181 790 krooni. Kuna Vedurimeeste AÜ ja AÜ liikmete proportsionaalsus 2005.a. algusel oli võrdne 2004.a. algusega, siis lähtub hageja võlgnevuse väljanõudmisel 2004.a. ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule aluseks võetud lähteandmetest ja palub samad summad välja mõista 2005.a. eest. Lõplike nõuete kohaselt palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 33 609,86 krooni. Samuti palub hageja AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41062 krooni. AS-ilt palub hageja lisaks välja mõista 460 294 krooni ja OÜ-lt 70 000 krooni. Kohtukulud jätta kostjate kanda.
Kostjad hagi ei tunnista. Hageja diskrimineerimise tuvastamine on kostjate arvates selges vastuolus hageja nõudega mõista kostjatelt välja 1.aprillil 2002.a. sõlmitud kollektiivlepingu lisa 5 punkti 8 järgsed summad. Hageja lepingu täitmise nõue viitab selgelt hageja arusaamale, et iga ametiühinguga on kokku lepitud konkreetsed tingimused vastava ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus. Hageja nõuab samasuguste toetuste eraldamist, nagu oli tehtud Ametiühingule , kuid selliseid toetusi 01.04.2002.a. sõlmitud lepingus ei olnud ette nähtud. Hageja nõuab nii kollektiivlepingu järgselt väidetavalt saada olevaid summasid kui ka samas ulatuses toetusi, nagu oli tehtud Ametiühingule . On selge, et teatud osas hageja nõuded kattuvad. Asjaolu, et teise ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus on kokku lepitud teistsugused tingimused, ei viita millegagi diskrimineerimisele. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et ühinemisvabaduse põhimõttest ei tulene tööandja kohustust teha kõikide tööandja töötajaid koondavate ametiühingutega d täpselt ühesugustel tingimustel ning et hageja ega tema liikmete puhul ei ole ühinemisvabaduse põhimõtet rikutud. Kostjad ei tee töötajatele mittemingisuguseid takistusi MTÜ-sse kuulumise või sellest väljaastumise osas. Töötajal on õigus vabalt valida, millisesse ametiühingusse ta soovib kuuluda. Ükski õigusakt ei keela ametiühingutel omavahel konkureerida. Hageja on esitanud kostjate vastu nii lepingu täitmise kui kahju hüvitamise nõuded. Kostjad on seisukohal, et hagejale eraldatavate rahaliste vahendite näol on tegemist vabatahtlike annetuste, mitte aga kostjate lepinguliste kohustustega. Kostjad on seisukohal, et nende poolt 2004.a. tehtud annetuste näol oli tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 mõttes, mille korduvat täitmist ei saa hageja kostjatelt sundkorras nõuda. Hageja väiteil on kahju hüvitamise nõude aluseks kostjate õigusvastane käitumine, mis seisneb hageja ja selle liikmete diskrimineerimises. Kostjad on seisukohal, et diskrimineerimine puudub ning seetõttu langeb ära ka hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude alus – kostjate õigusvastane käitumine. Hageja on nõudnud kostjatelt solidaarselt liikmemaksude vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist summas 33 609,85 krooni. Kostjad on seisukohal, et liikmete väljaastumise tõttu vähemsaadud liikmemaksu ei saa käsitleda hageja kahjuna ehk saamata jäänud tuluna. Ametiühingu eesmärk ei ole erinevalt äriühingutest kasumi saamine – antud juhul liikmemaksu kogumine. Liikmemaksu eesmärk on rahaliste vahendite kogumine selleks, et suunata need rahalised vahendid tagasi oma liikmete heaolusse. Sisuliselt finantseerib iga ametiühingu liige (lisaks vabatahtlikele annetustele) oma õiguste ja huvide kaitset ise. Ametiühingul on õigus koguda liikmemaksu täpselt niipalju, kui tal liikmeid on, mitte aga lähtuvalt sellest, kui palju tal enda arvates liikmeid peaks olema. Kostjad märgivad täiendavalt, et isegi kui käsitleda saamata jäänud liikmemaksu ametiühingu kahjuna, ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostjatele etteheidetud käitumise ja hageja liikmeskonna vähenemise vahel. Hageja on esitanud ka kahjunõude AS-i vastu 460 294 krooni ja OÜ vastu 70 000 krooni väljamõistmiseks. Nimetatud summad kajastavad hageja väitel annetusi, mis on tehtud Ametiühingule , kuid mille maksmisest hagejale on AS keeldunud. Hageja selline väide on täielikult väär, kuna keeldutud on 1.aprilli 2002.a. kollektiivlepingus sätestatud vabatahtlike annetuste tegemisest, mitte aga samaväärsete toetuste eraldamisest, nagu on tehtud Ametiühingule . Hageja ei ole kunagi esitanud taotlusi põhjendusega eraldada talle Ametiühingule antud toetustega võrdväärseid toetusi. Hageja taotlused on olnud seotud üksnes 1.aprilli 2002.a. kollektiivlepingu lisaga 5. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja kostjate kohtukulud välja mõista hagejalt.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 80-90) kohaselt sõlmisid AS, AS, OÜ, AS , ja Ametiühing kollektiivlepingu. Kollektiivleping sõlmiti kehtivusega 01.04.2002-31.12.2004.a. Asjas puudub vaidlus, et 2005.a. uut kollektiivlepingut ei sõlmitud. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 2 järgi on kollektiivlepingu kehtivus üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, lg 5 kohaselt kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Eeltoodu alusel tuli 01.04.2002.a. sõlmitud lepingujärgseid kohustusi täita ka 2005.a. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude ja palunud AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41062 krooni. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Poolte ja Ametiühing vahel sõlmitud kollektiivlepingu p-s 1.2. sätestati, et lähtudes ettevõtete majandustegevuse eripärasustest võivad Ettevõte ja Ametiühingud sõlmida täiendavaid lepinguid ja kokkuleppeid oma töötajate töö-ja palgatingimuste ning sotsiaalsete garantiide osas. Kõik sellised täiendavad eraldi sõlmitud kokkulepped on Kollektiivlepingu lahutamatuteks lisadeks. Kollektiivlepingu pooled sõlmisid lepingule lisa 5 (tlk 97-99). Nimetatud lisa 5 kohaselt võtsid lepingupooled endale täiendavaid kohustusi. Muuhulgas võttis Ametiühing endale p-de 5,6 ja 7 järgi kohustusi tasuda kokkulepitud juhtudel toetusi. Kollektiivlepingu lisa 5 p 8.1. järgi Ametiühingu poolt käesoleva Sotsiaalprogrammiga võetud kohustused finantseeritakse muuhulgas Ettevõtete vabatahtlike annetuste arvelt. P 8.2. järgi on pooled kokku leppinud, et Ettevõtete poolt kokku vabatahtlike annetustena Ametiühingutele eraldatav summa on 250 000 krooni aastas, mis jagatakse Ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule iga kalendriaasta algul. Annetuste maksmine toimub võrdsetes osades kvartaalselt, iga kvartali viimaseks kuupäevaks lähtudes eelpoolnimetatud proportsioonidest. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. laekus hagejale AS-ilt 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41 062 krooni. Seega kokku summas 181 790 krooni, milline summa kollektiivlepingu lisa 5 p 8.2. järgi tuligi hagejale tasuda. Asjas puudub vaidlus 2005 aastal jätsid kostjad hagejale nimetatud summa tasumata. Kostjad on esitanud väite, et kollektiivlepingu lisas 5 p-s 8.2 märgitud kohustus on mitteäielik kohustus VÕS (Võlaõigusseadus) § 4 mõttes ning seetõttu ei saa hageja selle kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 4 lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda, lg 2 sätestab mittetäielike kohustuste liigid. Kohus leiab, et eelnimetatud kollektiivlepingu p-s 8.2. kostjate poolt võetud kohustus ei ole mittetäielik kohustus VÕS § 4 järgi. Esiteks ei mahu poolte poolt kokkulepitud kohustus ühegi VÕS § 4 lg 2 sätestatud mittetäieliku kohustuse liigi alla. Teiseks nähtub juba kollektiivlepingu Lisa 5 p-st 8.2. pooled on kokku leppinud konkreetse summa tasumises konkreetseteks tähtaegadeks, samuti on lepingus määratud eesmärk, mille katmiseks tasutud summat kasutatakse. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et kokkulepitud kohustus hageja ees tuleb kostjate poolt täita. Asjas puudub vaidlus, et AÜ ja AÜ liikmete proportsionaalsus 2005.a. algul oli võrdne 2004.a. algusega. Seetõttu leiab kohus, et hageja lähtumine võlgnevuse väljanõudmisel 2004.a. ettevõtete vahel proportsionaalselt töötajate arvule aluseks võetud lähteandmetest on õige ning seetõttu tuli kostjatel 2005.a. hagejale tasuda samad summad, mis nad tasusid 2004.a.
Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja kasuks tuleb AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41 062 krooni. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 64-79) kohaselt sõlmisid AS, AS, OÜ, AS, AS ,
ja AÜ kollektiivlepingu. Nimetatud kollektiivlepingu p 2.1.6. kohaselt kohustuvad tööandjad maksma töötajatele kollektiivlepingu lisades 3-5 ette nähtud hüvitust ja toetusi. Kollektiivleping sõlmiti kehtivusega 01.04.2004-31.12.2004.a., kuid see kehtis ka 2005.a. Hageja on seisukohal, et Ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus on soodsamad tingimused on võrreldes hagejaga sõlmitud kollektiivlepinguga. Hageja leiab, et soodsamate tingimuste kokkuleppimisega on hagejat diskrimineeritud. Asja materjalidele on lisatud AÜ nimekirjad (tlk 190-216). Asjas puudub vaidlus selles, et esitatud nimekirjadest nähtuvalt oli Ametiühing nimekirjas seisuga 31.12.2005.a. 43 isikut, kes kuulusid enne liitumist Ametiühinguga Ametiühingusse. Hageja on seisukohal, et Ametiühingule paremate tingimuste loomine ja toetuste andmine kostjate poolt on otseselt mõjutanud hageja liimeskonna suurust. Kuna liikmed on hageja juurest lahkunud on vähenenud ka liikmete poolt makstavate liikmemaksude suurus. Kuna kostjad diskrimineerisid hagejat ja kohtlesid ebavõrdselt võrreldes ametiühinguga , lahkus hageja ametiühingust ja liitus ametiühinguga 43 ametiühinguliiget. Seetõttu on hageja kaotanud lahkunud ametiühinguliikmete igakuised liikmemaksud, mis on käsitletavad hageja varalise kahjuna. Hageja liikmete igakuine liikmemaks oli 1% liikme brutopalgast. Hageja arvestuse kohaselt on hagejale jäänud liikmemaksudena laekumata 33 609,86 krooni, millise summa palub hageja kostjatelt välja mõista. Konkreetselt on hageja esile toonud, et näiteks kui võrrelda hageja ja Ametiühing poolt sõlmitud kollektiivlepinguid, siis sealt nähtub, et Ametiühingu emadest liikmetele maksti puhkusetasu keskmise palga ja riigitoetuse vahelise summa ulatuses; koondatud töötaja surma korral makstakse alampalka; koondatud töötaja pereliikme surma korral makstakse alampalka; naistöötajatele naistepäeva preemiat 1000 krooni. Nimetatud hüvesid aga hageja liikmed ei saanud. Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50 a) staaž kuni 10 a 1500 krooni – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni; Ametiühingu liikmetele makstakse juubeli puhul (al 50 a) staaž alates 11 a 2000 krooni – hageja liikmetele 1500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse aastalõpupreemiat 1000-1500 krooni, hageja liikmete maksti 500 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse sünni puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Ametiühingu liikmetele makstakse lapse esimesse klassi mineku puhul alampalka – hageja liikmetele maksti aga 1000 krooni. Samuti kompenseeriti Ametiühingu liikmetele ujulas käimise tasud ja sanatoorse raviga kaasnevad tasud. Asja materjalidele lisatud kollektiivlepingutest nähtub tõepoolest, et eelnimetatud toetuste maksmine tööandjate poolt erinevate ametiühingute liikmetele on erinev. Hageja on aga jätnud tähelepanuta, et ka teiste kokkulepitud tingimuste osas ei ole kollektiivlepingud sarnased. Nii on hagejaga kokkulepitud kollektiivlepingu lisas nr 5 p-s 8.2 tööandjate poolne kohustus tasuda konkreetne summa konkreetsetel tähtaegadel, selleks, et hageja saaks täita enesele kollektiivlepingu lisas 5 võetud kohustusi mh. näiteks maksta emadepäeva toetust, esimesse klassi mineva lapse vanemale toetust, toetust lapse sünni korral jne. Taolist kokkulepet AÜ-ga sõlmitud kollektiivleping ei sisalda. Eeltoodust nähtub, et ka hagejaga sõlmitud kollektiivlepingus esineb hagejale soodsamaid tingimusi võrreldes kollektiivlepinguga, mis on sõlmitud AÜ-ga .
Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 lg 1 järgi on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. AÜS § 3 järgi saavutavad ametiühingud oma eesmärke, olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele, tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes. Kohus leiab, et eelpooltoodud sätetest tuleneb, et ühe tööandja juures moodustatud ametiühingutel ei pea olema tingimata sõlmitud identsed kollektiivlepingud. Erinevate ametiühingu liikmete huvid võivad olla erinevad ning seetõttu võib lepingutes olla erinevaid kokkulepitud tingimusi. Seetõttu ei saa erinevate tingimuste olemasolu kollektiivlepingutes olla saamata jäänud liikmemaksude hüvitamise nõude põhjenduseks. Lisaks leiab kohus, et hageja juurest lahkunud liikmete liikmemaksude hüvitamise nõue on põhjendamatu ka teisel põhjusel. AÜS §-st 2 tuleneb ametiühingu eesmärk so. töötaja õiguste ja huvide esindamine. Seega ei ole ametiühingu eesmärgiks kasumi saamine. Ametiühing kogub liikmemaksu selleks, et saaks töötaja õigusi ja huve kaitsta, mis tähendab, et sisuliselt finantseerib töötaja liikmemaksu tasumisega ise enda õiguste ja huvide kaitset. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et saamata jäänud liikmemaksu ei saa käsitleda hageja kahjuna, kuna liikme lahkumisega ametiühingust langes ära ka hageja kohustus kaitsta selle liikme huve sh. kulutada selleks materiaalseid vahendeid. Asjas puudub vaidlus, et 2004.a. täitsid kostjad oma kollektiivlepingust tulenevad kohustused hageja ees. 2004.a. ei esitanud hageja kostjatele ka täiendavaid taotlusi raha eraldamiseks. Vastavalt kostjate poolt esitatud maksekorraldustele on AS annetanud 19.01.2004.a. AÜ-le 330 294 krooni (tlk 267), 01.10.2004.a. annetas OÜ AÜ-le 70 000 krooni (tlk 266). Kostjad on tuginenud asjaolule, et 2004.a. teostatud maksete tasumise kohustus AÜ-le tuleneb nende vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole. Esitatud nõuete kohaselt palub hageja AS-ilt ja OÜ-lt välja mõista samad summad mis nimetatud isikud tasusid 2004.a. AÜ-le . Kuna 2004.a. täitsid kostjad kollektiivlepingu hageja ees kohaselt palub hageja sisuliselt AS-ilt ja OÜ-lt välja mõista toetused topeltmahus. Kohus leiab, et hageja taoline nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele esitatud taotluste (tlk 16,18,19) järgi esitas hageja 2005.a. kolmel korral taotlusi kollektiivlepingu rahastamiseks, kuid hagejale raha ei eraldatud. 07.03.2005.a. annetas AS AÜ-le 100 000 krooni (tlk 265). 12.05.2005 annetas AS AÜ-le 30 000 krooni (tlk 272). Kostjad on tuginenud asjaolule, et 2005.a. teostatud maksete tasumise kohustus AÜle tuleneb nende vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostjatel on kohustus täita hagejaga sõlmitud kollektiivlepingu lisa 5 p-st 8.2. tulenev summa tasumise kohustus s.o. kokku tuleb kostjatel tasuda hagejale kokku 181 790 krooni. Kuna nimetatud summa tasumisega on kostjate lepingust tulenev kohustus täidetud, siis leiab kohus, et ka 2005.a. eest hageja toetuste väljamõistmise nõue topeltmahus on põhjendamata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning hageja kasuks tuleb AS-ilt välja mõista 37 252 krooni, AS-ilt 93 956 krooni, OÜ-lt 9520 krooni ja AS-ilt 41062 krooni.
Esitatud kohtukulu nimekirja kohaselt moodustavad hageja kohtukulud tasutud riigilõivust ja kuludest õigusabile, kokku summas 33 830,60 krooni. Kostjate kulud õigusabile moodustavad 96 405,99 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.jaanuari 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, võttes arvesse vaidluse iseloomu ning kohtukulude suurust, mille osas on pooltel kohtukulude hüvitamise õigus, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.