Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebe kord Määruse peale selle punkti 2 osas võib hageja K. I. või Eesti Vabariik Justiitministeeriumi või justiitministri määratud Justiitministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 25.05.2007.a. otsusega mõisteti R. K. hageja K. I. kasuks välja 22 400 krooni laenu ja viivise katteks ning jäeti kostja kanda 31,5% hageja kõigist menetluskuludest ja riigi kasuks väljamõistmisele kuuluvast riigilõivust ning hageja kanda 68,5% kostja kõigist menetluskuludest ja riigi kasuks väljamõistmisele kuuluvast riigilõivust. Kohtuotsus on jõustunud 29.06.2007.a. Hageja palub 07.08.2007.a. esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jätta kostja kanda 31,5% hageja menetluskuludest: 1000 kroonist riigilõivust ja ning hageja 3285,12 kroonist õigusabikuludest. Kokku palub hageja kindlaks määrata ja välja mõista 1349,80 krooni. Kostja pole kohtu poolt antud tähtajaks vastuväiteid hageja menetluskulude nõudele esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kostja pole vastuväiteid hageja avalduse hilinenult esitamisele esitanud, peab kohus võimalikuks avalduse sisuliselt lahendada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel on tasutud 06.09.2006.a. 1000 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 69). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna 31,5% sellest summast ehk 315 krooni välja mõista. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3285,12 krooni ulatuses. Selle tõendamiseks on hageja esitanud Raidman OÜ 09.10.2006 arve nr 514 (tl 67) summas 1770

2 (4)

krooni ja 26.06.2007 arve nr 394 (tl 68) summas 1515,12 krooni, arved kokku summas 3285,12 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagi on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja OÜ Raidman kaudu ja kohtus hageja esindaja osales OÜ Raidman töötaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 60 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 18 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §136 lg 1 alusel kohtu poolt määratuna (vastavalt Tartu Maakohtu 25.05.2007.a. otsusele) on 60 000 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 31,5% õigusabikulust ehk 1034,80 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 1349,80 krooni ( 315 + 1034,80 krooni). Peale selle peab kohus käesoleva määrusega vajalikuks lahendada pooltelt riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise. TsMS §-s 179 lg 1 on sätestatud, et tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Kohus suurendas kohtumenetluse käigus käesoleva tsiviilasja hinda 11 200 kroonilt 60 000 kroonini. Vastavalt Riigilõivuseaduse Lisas 1 toodud määradele kuulub tsiviilasja hinna 60 000 krooni puhul tasumisele riigilõivuna 3250 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1000 krooni. Seega on asjas riigilõivu tasutud ettenähtust vähem 2250 krooni. Vastavalt kohtuotsus esitatud menetluskulude jaotusele tuleb 68,5 % sellest so 1541,25 krooni välja mõista hagejalt ja 31,5 % so 708,75 krooni välja mõista kostjalt. TsMS §-s 179 lg 5 on sätestatud, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus peab vajalikuks määrata riigilõivu tasumise tähtajaks 15 päeva. Lahendi täitmisest ühese arusaamise huvides peab kohus otstarbekaks määrata sama tähtaja ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumiseks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määrukaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas jääb alla 3000 krooni, on määrus selles osas lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

3 (4)

TsMS § 179 lg 3 kohaselt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude väljamõistmise määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitministeeriumi või justiitministri määratud Justiitministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebus hind ületab 1000 krooni. Kuna kaebuse hind hagejalt K. I. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas ületab 1000 krooni, on määrus selles osas edasikaevatav. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus punkti 1 osas menetlusosalistele kättetoimetamisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus punkti 2 osas , kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Rita Kulberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.