Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
8. august 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-17-962
Tsiviilasi
Rünnar Saare avaldus OÜ Sa&Po juhatuse kohustamiseks andma teavet ja võimaldama dokumentidega tutvuda
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. aprilli 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rünnar Saare määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Rünnar Saar, ik xxx; esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (puudutatud isik): OÜ Sa&Po, rk 10854281; esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1) on tegu kahe iseseisva vaidlusega. Osaniku õigus pöörduda juhatuse poole teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ei ole piiratud sellega, kas kohus on jõudnud eelmise keeldumise õiguspärasust hinnata; 2) ei kattu avaldaja küsimused juhatusele ja dokumendid, millega tutvumist on avaldaja taotlenud kahes teabenõudes. Maakohus on alahinnanud seda, et küsimused kassajäägi ja suure hulga sularaha valdaja kohta, samuti seotud isikute ringi ja nende tehtud tehingute kohta on esitatud erineva ajahetke kohta. Tegemist ei ole marginaalse erinevusega. Kuna küsimused esitati erinevate ajaperioodide kohta, ei kattu need; 3) on tsiviilasjas 2-16-2274 vaidluse ese piiratud ajaperioodiga 31. detsembrist 2014 3. veebruarini 2016. Kuna vaidluse ese on piiratud, esitas osanik 28. novembri teabenõudes küsimuse seotud isikutega tehtud tehingute kohta 2016. aastal. Tegemist ei ole sama küsimusega; 4) ei ole avaldaja küsinud tsiviilasjas 2-16-2274 kontoväljavõtteid; 5) ei ole avaldaja tsiviilasjas 2-16-2274 taotlenud võimalust tutvuda lepingute, mis on sõlmitud juhatuse liikmetega ja nendega seotud isikutega
esitamiseks alates keeldumisest teadasaamisest või teabetaotlusele vastamata jätmisest. See tähendab, et avalduse esitamine kohtule juhatuse kohustamiseks teavet anda on võimalik alati, kui juhatus on jätnud teabe andmata või ei ole teabenõudele vastanud ja on järgitud ÄS § 166 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Varasem, juba kohtumenetlusse võetud juhatuse keeldumine teabe andmisest, ei piira juhatusele uue teabenõude esitamist. Arvestades asjaolu, et osaühing on väike ja suletud kapitaliühing, võib teabenõuete sagedam esitamine olla mõistlik. Osanik võtab reeglina äriühingu juhtimisest osa rohkem, kui aktsionär. Võttes arvesse eeltoodut, on maakohus ebaõigesti jätnud avalduse osaliselt menetlusse võtmata ning maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 ja selle alapunktid tuleb tühistada ja saata avaldus menetlusse võtmata jäetud osas menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et osa teabenõuded on esitatud konkreetse ajahetke seisuga teabe saamiseks ning avaldaja saab täpsustada, kas pärast pikka menetlust soovib ta jätkuvalt teavet varem juhatusele esitatud küsimuste kohta. Kui kohus menetluses leiab, et teabenõuete korduv esitamine ei olnud põhjendatud, võib kohus jätta avalduse selles osas rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Tanel Saar
/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Lõhmus
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.