A S, V S, R S ja M S-V hagi R S vastu ühisomandi lõpetamise nõudes ja R S vastuhagi A S V S, R S ja M S-V vastu ühisomandi lõpetamise nõudes Hagi hind- 3500 eurot Vastuhagi hind- 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hagejad/vastukostjad: A S, ik xxxx V S, ik xxxx R S, ik xxxx M S-V, ik xxxx lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja/vastuhageja: R S, ik xxxx lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
Asja läbivaatamise kuupäev
07.02.2018 / suuline menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada R S vastuhagi ja lõpetada pärandvaraks olev poolte ühisomand OÜ xxxx 1⁄2 osa suhtes, jättes pärandvaraks olev 1⁄2 OÜ xxxx osast hagejate A S, V S, R S ja M S- V omandisse, pannes hagejatele kohustuse hüvitada kostjale/vastuhagejale R S omandi kaotuse katteks 13 676,25 eurot.
2.Kohtulahendi täitmise viisi ja korrana TsMS § 445 tähenduses tagada p.1 nimetatud hüvitise väljamaksmine ja osaniku/omaniku kannete muudatuste tegemine üheaegselt hiljemalt 10. päevaks pärast kohtulahendi jõustumist.
3.Mitte rahuldada hagejate A S, V S, R S ja M S- V hagi pärandvaraks oleva OÜ xxxx 1/2 osa ühisomandi lõpetamiseks põhinõudes ja alternatiivnõudes taotletud viisil.
Jätta kostja/vastuhageja R S menetluskulud hagejate/vastukostjate A S, V S, R S ja M S- V kanda. Lahendada menetluskulude rahaline kindlaksmääramine TsMS § 177 lg 2 alusel pärast käesoleva lahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.16.05.2016/02.06.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt oli A S (ik xxxx; surnud xxxx) koos oma abikaasa V S (hageja II) xxxx OÜ (rk 10854281) ühisosanikud, kellele kuulus 100% ettevõtte osadest. 1.1 A S pärijad pärisid A S vara pärimistunnistuses märgitud mõttelises osas. Praegused xxxx OÜ ühisosanikud on A S, V S, R S, M S-V ja R S. Alates 24.10.1986 oli A S V S abielus ning nende varasuhte liigiks oli varaühisus, millest tulenevalt kuulub V S lisaks pärimistunnistuses märgitud osale ka automaatselt 1⁄2 A S varast.
1.2.xxxx OÜ nimiväärtus on 2876 eurot, millest surnu ja tema abikaasa varaühisuse liigist tulenevalt surnu abikaasale V S kuulub 1⁄2 ehk nimiväärtusega 1438 eurot ning ülejäänud 1⁄2 läks pärijate vahel ühisomandisse pärimistunnistuses märgitud mõtteliste osade järgi.
1.3.Pärijad ei ole pärandvara ühisust lõpetanud, mistõttu on Sa & Po Grupp OÜ 1⁄2 osa nimiväärtusega 1 438 eurot viie osaniku ühisomandis. Vastavalt 20. septembril 2012 kehtinud pärimisseaduse (edaspidi PärS) §-le 147 kuulub pärandvara selle vastu võtnud pärijatele ühiselt (edaspidi nimetatud kaaspärijad). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
1.4.Kuna kostja ei nõustunud ettevõtte 1⁄2 osa ühisomandit kokkuleppel reaalosadeks jagama, on hagejad sunnitud enda subjektiivsete õiguste kaitseks esitama hagi kostja vastu kohtusse ühisomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise nõudes.
1.5.Hagejad taotlevad PärS § 152 lg 1, AÕS § 76 lg 1, § 76 lg 3, § 77 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 68 lg 5 tuginevalt ettevõtte osa ühisomandi lõpetamist ja pärandavara hulka kuuluva osa reaalosadeks
jagamist vastavalt pärimistunnistusele selliselt, et A S kuulub osa nimiväärtusega 269,625 eurot, V S 359,50 eurot, R S 269,625 eurot, M S-V 269,625 eurot ja kostjale R S 269,625 eurot. Varaühisuse liigist tulenevalt on 1⁄2 osa omanik surnu abikaasa V S, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 438. Seega on V S osa suuruseks peale ühisomandi lõpetamist kokku 1797,50 eurot (1 438+359,50= 1 797,50 eurot).
1.6.Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kaasomandit ülaltoodud viisil jagada, esitavad hagejad alternatiivnõudena nõude kaasomandi jagamiseks kaasomanikevahelisel enampakkumisel vastavalt AÕS § 77 lg-le 2.
1.7.Vastuhagi menetlemise raames on hagejad ka oma nõuet täpsustanud: Lisaks otsuse punktis 1.5. märgitule lisavad hagejad, et tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 148 lg-st 2, kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Kuna osa reaalosadeks jagamisel vastavalt pärimistunnistusele ei oleks hagejate ja kostja osa euro täiskordne, siis paluvad hagejad kohtul jagada pärandavara hulka kuuluv osa reaalosadeks alljärgnevalt:
1.7.1.A S jääb osa nimiväärtusega 270 eurot;
1.7.2.V S jääb osa nimiväärtusega 358 eurot;
1.7.3.R S jääb osa nimiväärtusega 270 eurot;
1.7.4.M S-V jääb osa nimiväärtusega 270 eurot;
1.7.5.R S jääb osa nimiväärtusega 270 eurot. Hagejad avaldavad, et on ülaltoodud viisil osa reaalosadeks jagamisega nõus ning kostja õigusi selline jagamisviis ei riku (kostja saab võrreldes pärimistunnistuse proportsioonide alusel jagamisega 0,375 euro suuruse nimiväärtuse osa rohkem). Varaühisuse liigist tulenevalt on 1⁄2 osa omanik surnu abikaasa V S, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 438. Seega on hageja II osa suuruseks peale ühisomandi lõpetamist kokku 1 796 eurot (1 438+358= 1 796 eurot). Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes viidatud õigusnormidest, paluvad vastukostjad jätta R S 30.09.2016 vastuhagi rahuldamata ja lugeda hagejate nõudeks alljärgnev:
1.Lõpetada A S, V S, R S, M S-V ja R S ühisomandis oleva xxxx OÜ 1⁄2 osa ühisomand vastavalt pärimistunnistusele ning jagada see reaalosadeks vastavalt proportsionaalsusele alljärgnevalt:
1.1.A S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
1.2.V S kuulub reaalosa nimiväärtuses 358 eurot;
1.3.R S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
1.4.M S-V kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
1.5.R S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
2.kanda Äriregistrisse xxxx OÜ osanikud alljärgnevalt:
2.1.A S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
2.2.V S kuulub reaalosa nimiväärtuses 1 796 eurot;
2.3.R S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
2.4.M S-V kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
2.5.R S kuulub reaalosa nimiväärtuses 270 eurot;
3.jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et R S kannab kõik menetluskulud ja temalt mõistetakse A S, V S, R S ja M S-V kasuks välja ka viimaste poolt kantud kulutused õigusabile.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista.
2.1.Hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-des 1 ja 2 kehtestatud nõuetele. Hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Maakohus juhtis 26. mai 2016 kohtumääruses hagejate tähelepanu hagiavalduses esinenud puudustele. Vaatamata põhjalikule selgitusele ei ole hagejad puudusi täielikult kõrvaldanud. Omavahel on vastuolus resolutsiooni punktid 3.2 ja 4.2, kus esimeses on palutud määrata V S kuuluva reaalosa suuruseks 359,50 eurot, kuid teises palutakse äriregistrisse kanda V S 1 797,50 euro suuruse osa omanikuna. Endiselt ei ole selge, kas hagejad taotlevad 1⁄2 osa jagamist või terve osa jagamist. Hagejad ei ole välja toonud hagiavalduse resolutsiooni alapunktis 4 sisalduva nõude materiaalõiguslikku alust (TsMS § 363 lg 1 p 2). Lisaks on hagejate nõue vastuolus ÄS § 148 lg-ga 2, mis oma olemuselt on imperatiivne – kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne.
2.2.Kostja ei ole nõus OÜ xxxx osa reaalosadeks jagamisega. Hagiavalduse kohaselt on OÜ xxxx osade nimiväärtuste summa 2 876 eurot, millest hagejate ja kostja ühisomandis on osa nimiväärtusega 1 438 eurot. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu. PKS §-st 39 tuleneb, et pärandaja A. S osa tema ja V. S ühisvarast kuulub pärandaja pärandvara hulka. Pärandaja ja V. S varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 p 1 järgi pärandaja surmaga, kuid ühisvara ei ole jagatud. OÜ-l xxxx on üks osa, mille nimiväärtus on 2876 eurot ning mis on hagejate ja kostja ühisomandis. Ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 6 järgi kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 147 järgi kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. Nimetatud sätetest tulenevalt kohaldatakse pärimisega tekkinud ühisomandi lõpetamisele kaasomandi lõpetamise sätteid. Seetõttu on käesolevas vaidluses asjakohane kaasomandi lõpetamise kohta käiv Riigikohtu praktika.
2.3.Hagejad nõuavad ühisomandi lõpetamist asja reaalosadeks jagamisega vastavalt pärimistunnistusele selliselt, et pärast ühisomandi lõpetamist kuuluks kostjale OÜ xxxx osa nimiväärtusega 269,625 eurot. ÄS § 148 lg 2 kohaselt, kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. See tähendab, et osa saab reaalosadeks jagada üksnes selliselt, et iga osa nimiväärtus ümardatakse täisarvuni. Ühisomandi lõpetamisel hagejate nõutud viisil jääks kostjale OÜ xxxx osa, millega on esindatud vähem kui 1/10 osakapitalist.
2.4.Riigikohtu kehtiva praktika järgi tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ning kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kaasomandi lõpetamise viisi valikul saab kohus muu hulgas arvestada poolte suhete ja senise läbisaamisega ning olukorras, kus pooled ei ole omavahel võimelised kokkulepet saavutama, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane.
2.5.Ühisomandi reaalosadeks jagamisel saab kostjast OÜ xxxx väikeosanik, kel puudub võimalus äriühingu tegevuse kujundamisel ja otsuste tegemisel kaasa rääkida. Hagejate ja kostja suhted on konfliktsed ning käimas on mitu kohtuvaidlust. Neist mitme ajendiks on olnud hagejate A S ja V S kui äriühingu juhatuse liikmete ja osanike ebaseaduslik ning osa ühisomanikega kooskõlastamata tegevus OÜ-s xxxx. Kostja on äriühingu ainsa osa ühisomanikuna jäetud õigusvastaselt kõrvale kõikide otsuste tegemisest, kuigi põhikiri nõudis osanike ühist otsust kõikide olulisemate tehingute tegemiseks. Ühtegi majandusaasta aruannet ei ole kostjale kui osa ühisomanikule kinnitamiseks esitatud. Kostjale teadaolevalt ei ole majandusaasta aruandeid ka teistele ühisomanikele kinnitamiseks esitatud. Käesoleval ajal varjavad juhatuse liikmed äriühingu majanduslikku seisukorda ja takistavad selliselt pärandvara jagamises kokkuleppele jõudmist. Poolte vahel puudub usaldus ning käesolevaks ajaks on lõppenud kogu ühine majandustegevus. Kostja ei nõustu ühisomandi lõpetamisega selle reaalosadeks jagamise teel. Olukorras, kus pooled
ei ole saavutanud kokkulepet ettevõtte ühise juhtimise küsimustes, on osa jagamine reaalosadeks ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane.
2.6.Ühisomanikevahelise enampakkumise korraldamine OÜ xxxx osa võõrandamiseks ei ole võimalik. Kostjal puudub mis tahes võimalus hinnata osa tänast turuväärtust, kuna ei ole teada, milliseid tehinguid on äriühing pärast 31. detsembrit 2014 teinud.
2.7.Kostja on nõus, et ühisomand tuleb lõpetada, kuid seda viisil, mis on AÕS § 77 lg-s 2 nimetatutest kõige mõistlikum ning vastab kõige enam nii hagejate kui kostja huvidele. Alternatiivse viisina on hagejad taotlenud ühisomanikevahelise enampakkumise korraldamist. Kostjale ei ole teada, milline on OÜ xxxx majanduslik olukord ning milliseid tehinguid on osaühingu juhatus teinud. Teadmata ühisomandis oleva osa väärtust, ei ole osanikul mõistlikult võimalik enampakkumisel osaleda. Ühisomandit ei saa lõpetada viisil, mille puhul ei ole ühisomanikul tegelikku võimalust oma huve kaitsta. Kuigi põhikirjas sisaldus piirang, mille kohaselt oli osanike üldkoosoleku otsus vajalik kõikide tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest koos detailse loeteluga näidistehingutest (lisa 1), ei ole juhatuse liikmed osanike otsuseid tehingute tegemisel küsinud. Osanike koosolekul 29. veebruaril 2016 püüti heaks kiita mõned konkreetsed tehingud ning üldiselt kõik alates 17. septembrist 2015 tehtud tehingud (lisa 2). Vaatamata sellele, et kostja on osa ühisomanik ning ÄS § 165 lg 1 kohaselt saavad osa ühised omanikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt, eiras koosoleku juhataja kostja tahteavaldusi. Viru Maakohus on tunnistanud sellise käitumise õigusvastasust, kuid otsus ei ole jõustunud. Juhatuse liikmete senine käitumine annab alust arvata, et osaühingu majanduslik seis on halb. Juhatus on keeldunud andmast kostjale teavet OÜ xxxx tegevuse kohta ega võimalda kostjal tutvuda osaühingu tegevust kajastavate dokumentidega. Kuna tegevust ja dokumente varjatakse, on kostja pöördunud hagita menetluse korras Viru Maakohtu poole (tsiviilasi nr 2-16-2274). Käesoleva ajani on nii osanikele kinnitamiseks kui ka äriregistrile esitamata OÜ xxxx 2015.a majandusaasta aruanne.
2.8.Arvestades hagejate ja kostja suhete pingelisust, tekkinud erimeelsusi ja vastastikuse usalduse puudumist, on kostja samuti huvitatud ühisomandi lõpetamisest ning hagejatega ärilise iseloomuga suhete mittejätkamisest. Kuna kostjale ei ole teada, milliseid tehinguid on OÜ xxxx juhatus teinud, ei ole kostjal võimalik hinnata ühisomandis oleva osa väärtust. Kostjalt ei saa oodata ühisomandike vahelisel enampakkumisel osalemist ilma, et kostjal oleks ettekujutus ühisomandi väärtusest. Kostja teeb hagejatele ettepaneku esitada ühisomandis oleva osa väärtuse kohta tõendid. Selleks on vähemalt vaja vastuseid osaniku poolt 03.02.2016 esitatud küsimustele, äriühingu 2015.a majandusaasta aruannet ning teavet selle kohta, mis tehinguid on tehtud pärast 01.01.2016. Kostjal puudub sellele teabele ligipääs. Heas usus käituval menetlusosalisel ei ole mõistlikku põhjust keelduda teabe avaldamisest ja tõendite esitamisest. Seejärel saavad pooled kujundada seisukoha osa väärtuse osas ja asuda konstruktiivsetele läbirääkimistele ühisomandi lõpetamiseks sobiva viisi leidmiseks.
2.9.Kui hagejad keelduvad osa väärtuse kohta tõendite esitamisest, taotleb kostja menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel. Menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Kostjal puudub võimalus hinnata ühisomandis oleva osa väärtust ja kujundada seisukoht ühisomandi lõpetamiseks kõige sobivama viisi osas vähemalt kuni tsiviilasja nr 2-16-2274 menetluse lõppemiseni ja seal küsitud teabe saamiseni.
2.10.Kostja on kindel, et pooled jõuavad ühisomandi lõpetamises kokkuleppele, kui ühisomandi väärtus on välja selgitatud. Kostja ei pea otstarbekaks esitada vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks mõnel muul AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil enne tsiviilasja nr 2-16-2274 menetluse lõppemist. Kuivõrd hagejatele oli juba enne hagiavalduse esitamist teada, et kokkuleppe sõlmimine ühisomandi lõpetamiseks on raskendatud neist endist tulenevatel põhjustel, vaidleb kostja kategooriliselt vastu menetluskulude kostja kanda jätmisele.
2.11.Kokkuvõtlikult ei nõustu kostja ühisomandis oleva osaühingu osa reaalosadeks jagamisega. Hagejate alternatiivse nõude ja muude ühisomandi lõpetamise viiside osas saab kostja lõpliku seisukoha kujundada alles pärast seda, kui hagejad esitavad ühisomandis oleva osa väärtust kinnitavad tõendeid või kui tsiviilasja nr 2-16-2274 menetlus on lõppenud.
VASTUHAGI ASJAOLUD
3.30.09.2016 esitatud vastuhagi kohaselt hagejad ja kostja on OÜ xxxx osa ühisomanikud. Hagejate esindaja eksitab kohut viitega kohtupraktikale, milles justkui oldavat PKS § 39 tõlgendamise osas hagejate väidetega samadel seisukohtadel
3.1.Hagejate viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08 ja väide, et abikaasade ühisomand muutub ühe abikaasa surma korral abikaasade kaasomandiks, kehtis eelmise perekonnaseaduse ja pärimisseaduse regulatsiooni ajal ega kohaldu antud vaidluses. Viidatud lahend on tehtud 05. novembril 2008. Hagejad on jätnud tähelepanuta, et pärast lahendi tegemist on oluliselt muutunud nii perekonnaseaduse kui pärimisseaduse asjassepuutuvad normid. Kohtulahend tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08 on tehtud kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud pärimisseaduse ja kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete koosmõjus. Kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseadus ei võimaldanud jagada abikaasade ühisvara pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu. Praegu (ja pärandi avanemise ajal kehtinud) PKS § 39 teine lause sätestab otsesõnu: „Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut.“ OÜ xxxx osa oli A S ja V S ühisomandis. Abikaasade ühisvara enne A. S surma ei jagatud. Samuti pole seda senini tehtud kaaspärijate kohta käiva regulatsiooni alusel. Seega on ühisvara senini jagamata ja OÜ xxxx osa viie isiku ühisomandis. PärS (kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis) § 141 esimene lause sätestas: „Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis.“ Poolte vahel on senini puudunud vaidlus selles, et A S pärandvara tuleb PärS § 180 kohaselt jagada pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse alusel. Pärandi avanemise aeg (PärS § 3 lg 2) oli 20. september 2012. Praegu ja pärandi avanemise ajal kehtinud regulatsioon ei näe ette kaasomandi moodustumist. PärS § 147 esimene lause sätestab: „Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus).“ Kuigi pärandvara ühisusele (kui õiguste ja kohustuste kogumile) kohaldatakse kaasomandi sätteid, ei ole tegemist kaasomandiga. Pärandvara ühisusse kuuluvad esemed on pärijate ühisomandis. Seisukoht, et OÜ xxxx osa on viie osaniku ühisomandis, on kooskõlas õigusalases kirjanduses avaldatuga: „Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub PKS § 39 kohaselt surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka ning abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse pärimisseaduses kaaspärijate kohta sätestatut. Kui on mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt (PärS § 147). Seega tekib olukord, kus abikaasade ühisomandis asetub surnud abikaasa asemele pärandvara ühisus, kus osaleb ühe kaaspärijana ka üleelanud abikaasa. Seega tekib abikaasade ühisomandi asemele üleelanud abikaasa ja pärandvara ühisuse vaheline ühisomand.“
OÜ xxxx 2 876 euro suurune osa on viie isiku ühises omandis. Osa ühisomandi lõpetamine on pärandvara osaline jagamine PärS § 154 tähenduses, kuna pärandvara hulka kuuluvad lisaks osale kaks kinnisasja, mida jagatakse eraldi (tsiviilasja nr 2-16-2273) raames. Pärandvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152 lg 3 kohaselt kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Seetõttu on hagejate ja kostja ühisomandi lõpetamise ja osa jagamise küsimuses asjakohased nii asjaõigusseaduse kaasomandi lõpetamise sätted kui sellekohane kohtupraktika.
3.2.Kostjal on nõue ühisomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil kui seda on taotletud põhihagis. Hagejad on 16. mai 2016.a hagiavalduses taotlenud ühisomandi lõpetamist ühel kolmest alternatiivsest viisist, kas (1) jagada osa reaalosadeks (p 2.6); (2) korraldada kaasomanikevaheline enampakkumine (p 3.1) või (3) korraldada avalik enampakkumine (p 4.1). Hilisemas hagiavalduses, mis esitati 02. juunil 2016.a, ei ole hagejad kolmandat alternatiivi maininud, kuid ei ole esitanud ka selget nõudest loobumise avaldust. Kostja jääb 07. juuli 2016.a menetlusdokumendis hagejate nõude kohta esitatud kriitika juurde. Hoolimata sellest, et hagejad on püüdnud vastuolusid ja ebaselgust kõrvaldada, ei ole nõue endiselt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku elementaarsete nõuetega. Nõue on vastuoluline küsimuses, kas hagejad taotlevad kogu osa jagamist või üksnes pärandvara ühisusse kuuluva osa jagamist. Nõude resolutsiooni (02. augustil 2016.a esitatud sõnastuses) kohaselt peaks osakapitali suurus olema 270 + 270 + 270 + 270 + 1 798 = 2 878 eurot. Hagile lisatud äriregistri väljatrükilt nähtuvalt on osakapitali suurus 2 876 eurot. Dokumendi punktis 1.3 on hageja väitnud, et V. S kuulub osa nimiväärtusega 1 438 eurot, kuid resolutsiooni punktidest 2.1-2.5 tuleneb, et pärandvara ühisuses on justkui 1 440 euro suuruse nimiväärtusega osa. Kui osakapital on 2 876 eurot, siis ei ole selline lahendus matemaatiliselt võimalik (1 438 + 1 440 = 1878 eurot ehk see eeldab osakapitali suurendamist). Nõude täpne sõnastamine on oluline, kuna kohus saab lähtuda vaid hageja(te) esitatud nõudest. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja(te) esitatud nõudest. Kui kohtul on kahtlus, et hageja(te) esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, tuleb sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja(te) tähelepanu juhtida ja selgitada vajadust oma nõuet täpsustada. Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Põhihagis esitatud nõue ei vasta kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetele ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele.
3.3.Tulenevalt AÕS § 76 lg-s 1 sätestatust on kostjal õigus igal ajal nõuda ühisomandi lõpetamist. Riigikohtu praktikast tuleneb, et juhul, kui kostja vastu on esitatud hagi ühisomandi lõpetamiseks teatud viisi(de)l, tuleb kostjal tema poolt soovitud ühisomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis. Käesolevaga taotleb kostja AÕS § 77 lg 2 alusel OÜ xxxx (registrikood xxxx) osa ühisomandi lõpetamist ning palub jätta osa hagejate omandisse ning kohustada hagejaid tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglane hüvitis.
3.4.Riigikohus on leidnud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja kohus peab kaasomandi lõpetamise nõuet lahendades lähtuma nii poolte huvidest kui õiglusest. Kostja hinnangul on ühisomandi lõpetamine kostja poolt taotletud viisil poolte huvides
ja õiglane. Kostja ja hagejate suhted on erimeelsustest tulenevalt pingelised. Pooltel on erinev arusaam sellest, kuidas peaks toimuma OÜ xxxx igapäevane juhtimine. Tulenevalt erimeelsustest puudub poolte vahel usaldus, mis on ühise äritegevuse jätkamiseks vajalik. Kostja ei näe võimalust ega oma soovi ühist äritegevust jätkata ning on huvitatud ühisomandi kiirest lõpetamisest. Kostja ei ole huvitatud osa reaalosadeks jagamisest ega vähemusosaniku rollist. Väär on hagejate väide, et kostja omandas vähemusosaniku positsiooni pärimisega. Kostja on senini olnud ainsa osa ühisomanik, mitte vähemusosanik. Hagejate alternatiivne nõue – korraldada ühisomanikevaheline enampakkumine – on kostja poolt taotletava viisiga aeganõudvam ja kulukam, kuna enampakkumine viiakse läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtutäituri poolt.
3.5.AÕS § 77 lg-st 2 ja kehtivast Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui ühisomand lõpetatakse viisil, kus ühisomand jääb menetluse lõpptulemusena ühe või mitme ühisomaniku omandisse, tuleb ühisomandi osast ilma jäävale ühisomanikule hüvitada talle kuulunud ühisomandiosa harilik väärtus ja selle väärtuse hindamisel tuleb lähtuda ühisomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Selleks, et tagada omandi kaotanud ühisomanikule õiglase ja kohese hüvitise maksmine, tuleb kaotatud omandi väärtus määrata võimalikult täpselt ja seda omandi kaotamise aja seisuga. Ühtlasi on OÜ xxxx turuväärtuse kindlaksmääramine vajalik selleks, et kostja saaks osa võtta ühisomanikevahelisest enampakkumisest, kui hagi peaks rahuldatama hagejate pakutud viisil.
3.6.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul poole taotlusel õigus otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg või tähtpäev. Kuna ühisomandi lõpetamise küsimuses tehtud kohtulahendist tulenevad vastastikused kohustused, taotleb kostja, et kohus määraks otsuse resolutsioonis, et kostjal ei ole kohustust üle anda osa omandiõigust enne, kui tema arveldusarvele on laekunud hagejatelt välja mõistetud summa.
VASTUKOSTJATE VASTUS
4.Hagejad avaldavad 01.11.2016, et jäävad oma hagiavalduses avaldatu juurde, mis puudutab ühisomandi jagamist ja avaldavad, et nad ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et hagejad peavad kostjale hüvitama talle kuuluva osa väärtuse rahas. Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Pärandvara ühisuse erinevuseks võrreldes teiste ühiste omanike ja õiguste ühisustes osalejatega on see, et pärandvara ühisuse olemuslikuks eesmärgiks ongi selle lõpetamine ning pärandvara jagamine kaaspärijate vahel.
4.1.Pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõude aluseks on PärS § 152, mille kohaselt võivad pärandvara jagamist nõuda kõik kaaspärijad, piirangud võivad tuleneda PärS §-st
155.Pärandvara ühisuse lõpetamise nõude õiguse määramisel ei ole vaja lisaks tugineda AÕS §le 76, piisavaks aluseks on PärS §-d 152–156.
4.2.Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi suhtes, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi (AÕS § 77 lg 2). Paljasõnalised ja ainetud on kostja väited hagejate taotletava pärandvara jagamise osas. Vastuhagist ei nähtu, milles täpsemalt seisneb kostja väitel tema kahju, kui ühisomand jagatakse reaalosadeks ning kuidas see rikub kostja õigusi. Hagejate hinnangul on hagiavalduses piisavalt põhjendatud, et ühisvara jagamine reaalosadeks ei kahjusta kostjat mitte kuidagi ning ainuüksi asjaolu (tõttu?), et pärandvara ühisuse kandvaks eesmärgiks ongi selle lõpetamine, ei ole kostjal võimalik esitada argumenti, et ettevõtte osade reaalosadeks jagamisega tema õigused mingil viisil
vähenevad. See, et kostja saab ühisusest tulenevaid õigusi kuritarvitada (mida kostja senini teinud on), ei tähenda, et osa reaalosadeks jagamisega ta õigused kuidagi vähenevad või kaovad.
4.3.Hagejad avaldavad, et nad vaidlevad vastu ka vastuhagi resolutiivosa punktis 5 esitatud nõudele, mille kohaselt palub kostja, et tema kohustus üle anda xxxx OÜ osa omandiõigus hagejatele tekiks pärast seda, kui tema arvelduskontole on laekunud hagejatelt väljamõistetud summa. Isegi juhul, kui kohus otsustab ühisomandi lõpetada kostja poolt taotletaval viisil, peab kaasomandi lõpetamine ja kostjale tema osa eest hüvitise tasumine toimuma igal juhul samaaegselt. Nimetatud põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-168-05. Käesoleva vaidluse põhiolemuseks on asjaolud, et kostja palub kohustada hagejaid tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist (st jagada ühisomand viisil, et kostja loobub enda osast) ning et hagejad soovivad ühisomandi jagamist reaalosadeks jagamise teel selliselt, et keegi mitte kellelegi midagi ei hüvita.
4.4.Olukorras, kus ühisomandi jagamine reaalosadeks on võimalik, ei ole põhjendatud jagada ühisomandit muul viisil, sest reaalosadeks jagamine on pooltele kõige vähem koormavam, kuna sellega ei kaasne mis tahes täiendavaid (rahalisi) kohustusi. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et võimaluse korral tuleb eelistada alati reaalosadeks jagamist, kui see on võimalik. Kuna osaühingu osasid on võimalik jagada reaalosadeks ning nende selline jagamise viis on osapooli ka kõige vähem koormav (st ei pane kellelegi täiendavaid kohustusi, mida nad võtta ei soovi), tuleb eelistada osade jagamist reaalosadeks ning hagi rahuldada, vastuhagi jätta aga rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et põhjendatud on pärandvaraks olev ühisomand lõpetada vastuhagis taotletud viisil.
5.1.Vastuhageja 30.09.2016 taotlus tõendite kogumiseks on maakohtu 07.11.2016 määrusega jäetud rahuldamata dokumentide esitamist/koostamist puudutavas osas. Vastuhageja 30.09.2016 taotlus ekspertiisi määramiseks on rahuldatud 08.12.2016 määrusega ja ekspertiis on määratud 06.01.2017 määrusega. Hageja 30.11.2016 taotlus osaotsuse tegemiseks on jäetud rahuldamata 08.12.2016 määrusega. Kostja 15.09.2016 taotlus tõendite (OÜ hoiusekontod) kogumiseks on jäetud rahuldamata 28.09.2016 määrusega.
5.2.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.3.Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kohus nõustub kostjaga selles, et ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 6 järgi
kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohaldatakse ka pärimisega tekkinud ühisomandi lõpetamisele kaasomandi lõpetamise sätteid. Seetõttu on ka käesolevas vaidluses asjakohane kaasomandi lõpetamise kohta käiv Riigikohtu praktika. AÕS § 76 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
5.4.Lõpetatava osa suurus Hagejad ei vaidlusta asjaolu, et äriühingu osa kuulub pärandvara hulka, kuid hagejad leiavad, et pärandvara hulka kuulub mitte terve osa, vaid viiele ühisosanikule kuulub 1⁄2 osast. Teine pool kuulub üleelanud abikaasale V S ja ei ole jagatav 5 ühisosaniku vahel. Kohus nõustub hagejatega, et surnu ja tema abikaasa varaühisuse liigist tulenevalt kuulub surnu abikaasale V S 1⁄2 osast ehk nimiväärtusega 1438 eurot ning ülejäänud 1⁄2 osast läks pärijate vahel ühisomandisse pärimistunnistuses märgitud mõtteliste osade järgi, st R S osa on 3/16. Nimetatud seisukohta on kohus (teine kohtunik) varasemalt jaatanud pooltevahelises tsiviilasjas nr 2-16-2273 jaanuaris 2017 tehtud lahendis, mille asjaolud on pooltele teada ja millega kohus on tutvunud KIS vahendusel, kus samuti lõpetati kaasomandit osale pärandvarast.
5.5.Lõpetatava osa väärtus Kohus on rahuldanud kostja/vastuhageja taotluse ning määranud osa väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi. Eksperdiarvamuse (II kd tlk 63 jj) kohaselt on osa väärtus 145 880 eurot. Kostja/vastuhageja on küll märkinud (II kd tlk 110), et eksperdiarvamus ei võtnud aluseks kõiki vajalikke dokumente, kuid ei ole menetluslikult esitanud ka taotlust ei eksperdiarvamusest kui tõendist loobumiseks ega ka soovinud tõendi kvaliteeti parandada nt eksperdi istungile kutsumisega vm TsMS ekspertiisi puutuva asjakohase regulatsiooniga, millist võimalust kohus on selgitanud muuhulgas 28.09.2017 määruses (II kd tlk 118). Muid tõendeid osa väärtuse tõendamiseks kostja/vastuhageja esitanud ei ole. Kuna hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisid, nii põhi- kui alternatiivnõue, ei eeldanud osa väärtuse tõendamist, siis hageja ei pidanud omapoolselt ka osa väärtuse kohta tõendit esitama. Ekspertarvamuses esitatuga on hagejad nõustunud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus osaühingu kogu osa väärtuse määramisel aluseks ekspertarvamuses nimetatud 145 880 eurot. 5.6.Ühisomandi lõpetamise viis Vastavalt eelpool märgituga kohaldab kohus ühisomandi lõpetamisel kaasomandi sätteid ja Riigikohtu praktikat. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (3-2-1-61-12 p.12). Kohus nõustub hagejaga, et kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06 p 20, nr 3-2-1-99-09 p 17, nr 3-2-1-65-10 p 21).
Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19), saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. 5.6.1.Olukorras, kus poolte suhted on nii mõlema poole kinnitusel kui ka ilmselgelt kohtus olnud arvukates erinevates menetlustes hinnatavad mõistlikust ja tavapärasest väga palju teravamaks ja emotsioonikamaks, on asja reaalosadeks jagamine ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Reaalosadeks jagamine toob koheselt kaasa äriühingu sujuvat toimimist häiriva pideva konfliktsituatsiooni olemasolu, mida ei elimineeri ka see, kui kostja jääb vähemusosaniku staatusesse. Selliste, poolte senist, suuresti üksnes kohtu vahendusel toimuvat suhtlemist arvestades, oleks osa reaalosadeks jagamisega kaasnev ületamatute pingete aastate viisi edasi võimendamine ja võimaldamine ruineeriv kõigile osapooltele. Eriti kui ilmselgelt ei ole pooled ka tulevikus valmis normaalsel viisil tehtavaks konstruktiivseks koostööks. Kohus leiab, et antud juhul oleks äriühingu osa reaalosadeks jagamisele järgnev ühinguõiguslik pingestatud olukord tulevasi omanikke ebamõistlikult koormav. 5.6.2.Kohus ei pea mõistlikuks rahuldada ka hagis pakutud alternatiivnõuet ühisomandi lõpetamiseks ehk osa müümist enampakkumisel. Kuivõrd pooled olid tõsistes erimeelsustes juba ka asja kompromissiga lahendamiseks pakutud võimalusena enampakkumise läbiviimise tehnilistes küsimustes, siis kohtu hinnangul see ühisomandi lõpetamise viis koormaks ebamõistlikult kõiki osapooli nii ajaliselt kui ka emotsionaalselt. Kuivõrd enampakkumisega ühisomandi lõpetamine toimuks kohtulahendi alusel täitemenetluses, siis arvestades poolte seniseid suhteid ja valmidust igast asjast tekitada õiguslik vaidlus, ei ole välistatud nende tekkimine ka täitemenetluse raames. Kaasomanike (ühisomandike) vaheline enampakkumine oleks mõistlik moodus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamiseks siis, kui emb-kumb pool tahaks edasi olla (ainu-)osanik, antud juhul on R S oma vastuhagi esitamise kaudu selgelt andnud teada, et tema ei soovi äriühingus osanikuna enam jätkata. Teiseks oleks enampakkumine mõistlik valida siis, kui ei suudeta kokku leppida asja hinnas. Antud menetluses on asja hind (osa väärtus) määratud vastuhagi tõendamiseks läbi viidud ekspertiisiga. Vastuhageja ei ole sellest tõendist loobunud (st enam ei ole raskust asja hinna määramisega), ei ole esitanud muid asjakohaseid tõendeid ja põhihageja on asja väärtuse tõendamiseks esitatuga nõustunud. Seega vaidlust asja väärtuse osas, ehk põhjust, miks peaks eelistama ühisomandi lõpetamiseks enampakkumist, enam ei ole. Hageja on menetluse kestel ühisomandi lõpetamiseks pakutud viisid järjestanud selliselt, et kõigepealt ta soovib ühisomandi jagamist reaalosadeks, seejärel on ta nõus kostja vastuhagis pakutuga ja kolmandana tuleks kaaluda hageja alternatiivnõuet. Ehkki formaalselt menetluslikult sellisel järjekorras nõudeid lahendada ei saa (kõigepealt tuleb lahendada põhinõue, siis alternatiivnõue ja alles seejärel kostja vastuhagi), on tulemina see siiski aktsepteeritav. Kuna kohus on eelnevalt andnud hinnangu nii põhi- kui alternatiivnõude rahuldamata jätmisele, siis järgmise etapina kuulubki lahendamisele, ja antud kaasuse puhul ka rahuldamisele, vastuhagis esitatud ühisomandi lõpetamise viis. Kohus leiab, et hageja on sisuliselt kostja vastuhagi nõude õigeks võtnud, kuna see pole aga menetluslikult vastavalt esitatud ja vormistatud, siis kohus ka ei lähtu nn õigeksvõtu regulatsioonist.
5.6.3.Ühisomandi lõpetamine vastuhagis taotletud viisil, kus ühisomandit lõpetada sooviv omanik on nõus, vastava hüvituse vastu, oma omandist loobuma, ehk üks omanik (siin hagis mitmuses hagejad) ostab teise ühisomaniku osa ära ja saab seeläbi asja ainuomanikuks, on kõige lihtsam ja loogilisem ühisomandi lõpetamise viis. Selle lõpetamisviisi ainsaks raskuseks on praktikas peetud
ühisomandiosa väärtuse tuvastamise keerukust. Kohtu hinnangul on see ka ilmselt olnud põhjuseks, miks seda viisi ei valinud hagejad, sest peale seda kui kostja selle valis ja kui kostja taotlusel on viidud läbi ka keerukas ekspertiis osa väärtuse tuvastamiseks-tõendamiseks, on hagejad kostja valitud viisiga suhteliselt kiiresti nõustunud. See tähendab, et antud menetluses on osa väärtus tuvastatud ja seega edaspidiselt on ühisomandi lõpetamine, selle tehniline pool, osapooli kõige vähem koormavam. Tegemist on viisiga, mis kohtu hinnangul lõpetab/vähendab edaspidiste vaidluste hulka. Ehk et pooled saavutavad õigusrahu (asjaolule, et käesolev lahend lõpetaks ära ka muud vaidlused, on viidanud ka hageja käesoleva asja menetlemisel), mis omakorda on muuhulgas TsMS § 2 kohaselt oluline ka mis iganes asja lahendamise eesmärgina.
5.7.PärS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kuivõrd kohus on nõustunud hagejate käsitlusega sellest, kui suur osa pärandvarast igale pärijale kuulub, siis lähtudes sellest on ühisomandi lõpetamisel R S õigustatud saama omandi kaotamise õiguse hüvitamiseks osa väärtuse sellises proportsioonis 1⁄2 osast, mis läks pärijate vahel ühisomandisse pärimistunnistuses märgitud mõtteliste osade järgi. St kui kogu osa väärtus oli 145880 eurot, siis 1/2 osa väärtus on 72940 eurot, sellest R S osa on 3/16, mis vastab 13 676,25 eurole osa turuväärtusest ning millise summa peavad ka hagejad kostjale pärandvara jagamisel hüvitama seoses omandi kaotusega.
5.8.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul poole taotlusel õigus otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg või tähtpäev. Kuna ühisomandi lõpetamise küsimuses tehtud kohtulahendist tulenevad vastastikused kohustused, on kostja taotlenud, et kohus määraks otsuse resolutsioonis, et kostjal ei ole kohustust üle anda osa omandiõigust enne, kui tema arveldusarvele on laekunud hagejatelt välja mõistetud summa. Hagejad ei ole sellega nõustunud, leides, et mõlemad toimingud peaks toimuma üheaegselt. Kohus nõustub hagejatega ja seda toetab ka kohtupraktika. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-17 märkinud et eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes temalt samal ajal hüvitise teise kasuks (täitedokumendina) välja mõistmisel tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. Toimingute üheaegsust on kajastatud ka hagejate viidatud Riigikohtu lahendis nr. 3-21-168-05. Kohus nõustub seetõttu vastuhageja taotlusega TsMS § 445 kohaldamiseks, korrigeerides siiski selle sisu vastavaks kohtupraktikaga selliselt, et määrab tähtaja- hiljemalt 10.päevaks pärast kohtulahendi jõustumist- millal peavad pooled vastastikused kohustused täitma, ehk ajana, pärast mille möödumist võib omandist ilmajäänud osanik nõuda otsuses märgitud hüvitise tasumise kohest sundtäitmist TMS § 19 järgi
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastuhagi rahuldatakse, siis jätab kohus vastuhageja menetluskulud vastukostjate kanda ja kuna põhihagi ei rahuldatud, siis jäävad põhihagi kostja kulud põhihagi hagejate kanda.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd kohus on seisukohal, et tegemist on õigusvaidlusega, mille võimalik lahendus saabub alles pärast kõikide kohtuastmete läbimist, ei ole käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatud määrata menetluskulud kindlaks kohtuotsuse tegemisel. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist ja ei hinda ega analüüsi seetõttu käesolevas lahendis menetluskulude kohta esitatud taotluseid. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2018 otsus osaliselt otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 2) ning määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et hüvitise väljamaksmine ning osaniku/omaniku kannete tegemine toimuvad samaegselt (s.o tegemist on TMS § 21 alusel samaaegse vastastikuse täimisega) ning A S, V S, R S ja M S-V kohustus tasuda R S hüvitis 13 676 eurot 25 senti ning R S kohustus anda nõusolek OÜ xxxx osaniku kande muutmiseks kuuluvad täitmisele hiljemalt 10. päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Muuta menetluskulude jaotust maakohtus, jättes menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2018 otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada A S, V S, R S ja M S-V hagi osaliselt ja R S vastuhagi täielikult.
4.2.Jagada pärandvaras olev 1⁄2 mõttelist osa OÜ xxxx osas, lõpetada R S kaasomand 1⁄2 mõttelisele osale, jätta OÜ xxxx 1⁄2 mõttelist osa A S, V S, R S ja M S-V ühisomandisse.
4.3.Välja mõista A S, V S, R S ja M S-V solidaarselt R S kasuks hüvitis kaasomandi kaotuse eest 13 676 eurot 25 senti.
4.4.Siduda otsuse p-s 4.3. väljamõistetud hüvitise väljamaksmine ning osaniku/omaniku kannete tegemine selliselt, et tegemist on TMS § 21 alusel samaaegse vastastikuse täimisega, s.o A S, V S, R S ja M S-V kohustus tasuda R S hüvitis 13 676 eurot 25 senti ning R S kohustus anda nõusolek OÜ xxxx osaniku kande muutmiseks kuuluvad vastastikku täitmisele hiljemalt 10. päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul, kui A S, V S, R S ja M S-V on tasunud R S hüvitise 13 676 eurot 25 sent või R S on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on A S, V S, R S ja M S-V õigus nõuda R S kohustuse täitmist ja nõusoleku andmist OÜ xxxx osaniku kande muutmiseks. Juhul, kui R S on täitnud oma kohustuse ja andnud nõusoleku OÜ xxxx osaniku kande muutmiseks ning A S, V S, R S ja M S-V on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse, on R S õigus nõuda A S, V S, R S ja M S-V hüvitise 13 676 eurot 25 sent tasumist.
4.5.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.”
5.Rahuldada A S, V S, R S ja M S-V apellatsioonkaebus.
6.Rahuldada R S apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Riigikohtu 04.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta R S kanda. Viru Maakohtu 15.03.2018 kohtuotsus 2-16-7707 jõustus 04.02.2019 Riigikohtu kohtumäärusega.
(digitaalselt allkirjastatud) Kai Rosar referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.