Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
08. august 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4572
Tsiviilasi
Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Xxxxja Xxxx vastu võla nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ (registrikood 10925733, Narva mnt, 63/1, Tallinn 10152); Hageja lepinguline esindaja: Aivar Jurs (Citadele Leasing & Factoring OÜ, Roosikrantsi, 2, Tallinn 10119, telefon: 770 0081, e-post: [email protected]); Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, telefon xxxx, e-post: xxxx); Kostja II: Xxxx (isikukood xxxx, xxxx, telefon: xxxx, epost: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Malmberg (Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Gonsiori 7, Tallinn 10117, e-post: [email protected]).
Kinnitada Citadele Leasing & Factoring OÜ (hageja), Xxxx (kostja 1) ning Xxxx(Int, kostja 2) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
oktoobris 2017, kolmas tagasimakse summas 150 eurot on novembris 2017 jne järjestikku ja igakuiselt, kuni tasutud on 9 000 eurot.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-4572.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 300 (kolmsada) eurot ja kanda see hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ (registrikood 10925733) arvelduskontole . Hageja tasus 22.03.2017 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 600 eurot selgitusega „riigilõiv Citadele Leasing and Factoring OÜ hagis Xxxxja Xxxx vastu“.
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Xxxx ja Xxxx vastu solidaarselt kahju hüvitise 1633,66 euro, kindlustuse võla 4308,34 euro, alternatiivsete nõuete ja viivise nõudes. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Pooled esitasid 27.07.2017 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et nad loobuvad kompromissi kinnitava määruse edasikaebamise õigusest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist
avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitava määruse edasikaebamise õigusest, mistõttu ei ole käesolev määrus edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 300 eurot. Hageja tasus 22.03.2017 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 600 eurot hagi esitamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.