Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kord d Edasikaebamise kor Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. jooksul, sul, arvates tagaseljaotsuse Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jook kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu ja kostja sõlmisid 26.04.2000.a. lihtkirjaliku maa ostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille objektiks oli 6690 m2 suurune maaüksus asukohaga Lääne-Virumaa Rakvere linn Koidula 1. Lepinguobjekti maksumuseks oli 361 260 krooni, millest enne lepingu sõlmimist oli tasutud 20 630 krooni. Lepingu p.-des 3.2. ja 3.3. lepiti kokku, et ülejäänud summa maatüki eest tasub kostja ositimaksetena 5 aasta jooksul kindlatel tähtaegadel arvestusega 64 000 krooni aastas, millest 50% tasutakse rahas ja 50% erastamisväärtpaberites. Maksetähtajad olid 10. jaanuar ja 10. juuli. Erastamisväärtpaberite kehtivuse lõppemisel pidi ostja tasuma järelmaksust tasumata osa rahas. Intressiks lepiti 10% ja viivise suuruseks 0,05% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Maatüki kohta on avatud kinnistusregistriosa nr. 1581431, mille IV jakku on kantud hüpoteek summas 320 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. 05.09.2006.a. asjaõiguskokkuleppe alusel on 20.09.2006.a. registrisse omanikuna sisse kantud Tsentrum Ostukeskus OÜ, kuid võlakohustuse ülekandmist uuele omanikule ei ole toimunud. Kostja pole oma järelmaksukohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu seisuga 10.01.2007.a. on tal hageja ees järelmaksu võlgnevus summas 112 000 krooni, intressivõlgnevus 12 800 krooni ja viivisevõlgnevus 53 860 krooni ja 20 senti. Hageja saadetud meeldetuletus on hoiutähtaja möödumisel tagastatud. Hageja palub kostjalt võlgnevus kokku summas 178 660 krooni ja 20 senti välja mõista. Hagi on esitatud VVS § 44 1 lg. 1, MaaRS §-de 22 2 lg. 1, 23 lg. 5 3 , TSK §-de 163, 173 lg. 1, VÕS § 100, § 101 lg. 1 p. 1, § 108 lg. 1, § 113 ning VÕSRS §-de 11 ja 12 lg. 1 ja 2 alusel. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 02.07.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 07-ndaks septembriks 2007.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 04.07.2007.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaiks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕSRS § 11 kohaselt võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg.1 kohaselt enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja VÕS-s sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 222 kohaselt, kui võlgnik ei täitnud kohustist või ei täitnud seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kostja pole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Alates 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Maareformiseaduse § 23 lg. 53 kohaselt täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas maa erastamise korraldaja, kelleks vastavalt sama seaduse §-le 222 on maavanem. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele AS Tsentrum Invest kui lepingu poole vastu tervikuna summas 178 660 krooni ja 20 senti hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. RLS § 22 lg. 2 p. 6 alusel on maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas riigilõivu

tasumisest vabastatud. Järelikult tuleb hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv RLS lisa 1 järgi summas 6 250 krooni kohtukuluna kostjalt välja mõista riigituludesse, sest TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohaldades TSK §-de 173-174, § 222, VÕS § 101 lg. 1 p. 1, § 108, 113. MRS § 222 , § 23 lg. 53 sätteid ning juhindudes TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 15. oktoobril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.