Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.10.2002.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja teleteenuste lepingu, mis oli seotud arvelduskontoga 221015593598. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid. 25.09.2006.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 06-167690-EG, mille kohaselt sai kostja kasutusse Visa krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. 221033184688 ja arvelduskontoga nr. 221015593598. Kostjale võimaldati krediidilimiiti 18 000 krooni. Krediidisummalt kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine ja sellelt püsimakse 720 krooni tasumine iga kuu 15-ndal kuupäeval. Kostja jäi püsimaksetega võlgnevusse alates 20.02.2007.a. Lepingu p. 1.8 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 50 krooni 35 päeva võlgnevuses olevalt kliendilt ning lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 2% võlasummalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. 15.09.2006.a. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr. 06-168336-VL, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 32 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tähtajaga 48 kuud. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10-ndal kuupäeval. Alates 10.02.2007.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 08.05.2007.a. saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 23.05.2007.a. Kostja võlgnevusi ei tasunud. Seisuga 27.06.2007.a. moodustab kostja võlgnevus kokku 55 877 krooni ja 91 senti, millest laenulepingu nr. 06-167690-EG järgi võlgnevuse põhiosa 18 984 krooni ja 74 senti, põhiosa viivis 200 krooni ja 11 senti, intress 8 krooni ja 44 senti, leppetrahv 950 krooni ja trahvi viivis 2 krooni ja 42 senti, menetlustasu 50 krooni, ning laenulepingu nr. 06-168336-VL järgi võlgnevuse põhiosa 30 632 krooni ja 72 senti, intress 2 074 krooni ja 87 senti, põhiosa viivis 335 krooni ja 71 senti, leppetrahv 2 630 krooni ja 27 senti ja leppetrahvi viivis 8 krooni ja 63 senti. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 28.06.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, laenu tagastamise graafikud, konto väljavõtted, sooritatud operatsioonid, lepingute ülesütlemised, hinnakiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 03.07.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 07.09.2007.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukohta rahvastikuregistris ja saatis hagimaterjali kostjale tema registrijärgsel aadressil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 14.08.2007.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab allkiri tagastatud teadetelehel. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt,

kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 28.06.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 12. oktoobril 2007.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.