Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-07-24007
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi E M vastu võlgnevuse 131 131 495 krooni ja 20 sent senti nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hansapank, reg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, volitatud esindaja, jurist S K , asukoht Rakvere 5, Jõhvi linn 41592, Ida-Virumaa. Kostja: E M , isikukood xxxx, elukoht xxxx
RESOLUTSIOON: hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega ja jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista E M ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS Hansapank (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja võlgnevuse katteks 131 131 495 (ükssada (ükssada kolmkümmend olmkümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend viis) viis) krooni ja 20 senti ning tasutud riigilõivu katteks 6 250 (kuus (kuus tuhat kakssada viiskümmend viiskümmend) mend) krooni. Välja mõista E M ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS Hansapank (reg.kood 10060701) 10060701) kasuks ja viivise katteks alates 27.06 .06.2007 .2007.a. kuni tagastamata põhinõude täitmiseni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. määras. Kohtuotsus kuulub kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. 25.04.2005.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 05-078817-RK5, mille kohaselt sai kostja kasutusse Visa Classic Rev. Kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. 221027694595 ja arvelduskontoga 1108363729. Kostjale võimaldati krediidilimiiti 9 000 krooni. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 07.12.2006.a. Krediidisummalt kohustus kostja tasuma intressi iga kuu viiendal kuupäeval. 22.12.2006.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 06-246396-VL, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 110 000 krooni intressimääraga 14% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 05.01.2011.a. Lepingu sõlmimise päeval sõlmiti ka laenu tagastamise graafik, mille järgi kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05-ndal kuupäeval summas 3 032 krooni ja 75 senti. Lepingu 2 p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgmisest päevast arvates. Alates 05.03.2007.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 24.05.2007.a. saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 11.06.2007.a. Kostja võlgnevusi ei tasunud. 12.06.2007.a. ütles hageja lepingu 2 üles. Seisuga 26.06.2007.a. moodustab kostja võlgnevus kokku 131 495 krooni ja 20 senti, millest laenulepingu nr. 05-078817-RK järgi võlgnevuse põhiosa 9 000 krooni, intress 513 krooni ja 01 senti, põhiosa viivis 37 krooni ja 44 senti, ning laenulepingu nr. 06-246396-VL järgi võlgnevuse põhiosa 106 935 krooni ja 35 senti, intress 7 288 krooni ja 91 senti, põhiosa viivis 515 krooni ja 66 senti, leppetrahv 7 195 krooni ja 66 senti ja leppetrahvi viivis 9 krooni ja 17 senti. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 27.06.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, laenu tagastamise graafikud, konto väljavõtted, sooritatud operatsioonid, lepingute ülesütlemised, hinnakiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 02.07.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 07.09.2007.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 03.07.2007.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud sugulane. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma
või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 27.06.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 6 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 12. oktoobril 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.