Ärakiri
Kohus Kohtu koosseis
Viru Maakohus kohtunik Sirja Tooming
Kohtuotsuse Rohuaia
07.september 2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-8505
Tsiviilasi
AS EMT hagi A L ’i vastu võlgnevuse põhinõudes 4 213 krooni ja 19 senti ning viiviste
nõudes 4 212 krooni ja 19 senti. Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses
HAGEJA: AS EMT, reg.kood xxxx, asukoht Valge 16, Tallinn 19095, esindaja volikirja alusel H P , isikukood xxxx, Lindorff Eesti AS, Rävala pst. 5, Tallinn 10143. KOSTJA: A L , isikukood xxxx, elukoht registris xxxx, tegelik elu- ja asukoht teadmata. 07.09.2007.a. hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista A L ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 8 425 (kaheksa tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni ja 38 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks menetluskuludeks kokku 2 040 (kaks (kaks tuhat nelikümmend) nelikümmend) krooni ja 13 senti ning mõista see summa välja A L ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. viivitamatult. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale Kaja toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.10.1999.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise aja seisuga 4 213 krooni ja 19 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 53 960 krooni ja 27 senti. Tegutsedes heas usus ja lähtudes mõistlikkuse põhimõtteist on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 4 212 krooni ja 19 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 8 425 krooni ja 38 senti ning esitada menetluskulude jaotus. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud 1 690 krooni ja 13 senti. Hagi on esitatud VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1.
taotluse menetlusdokumendi kostjale avalikult kättetoimetamiseks ja tasus selleks riigilõivu. Kohus 20.06.2007.a. määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 06.09.2007.a. ja kohtumääruse alusel edastati kostjale haginõue ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 20.06.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta (EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja p. 7.7.) Alates 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 690 krooni ja 13 senti on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 231 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415 lg. 2, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 08. novembril 2007.a Nooremreferent
S.Tooming
I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.