Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0600090/45st. Lepingu põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale üle 25 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 33,56% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 9 010 krooni ja 40 senti. 15.02.2006.a. sõlmisid pooled lepingule kokkuleppe nr. 1, millega suurendati krediidisummat 55 000 krooni ja muudeti lepingutingimusi. Kokkuleppe tulemusena jäi krediidisummaks 80 000 krooni, uueks intressimääraks 25,1% uuest krediidisummast ja summaks kogu perioodi eest 197 862 krooni ja 97 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 278 162 krooni ja 97 senti. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata. 21.12.2006.a. ütles hageja lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 104 756 krooni ja 65 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 79 359 krooni ja 38 senti, intress 9 016 krooni ja 50 senti, leppetrahv 15 871 krooni ja 88 senti, viivis 8 krooni ja 89 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 500 krooni. Hageja hagiavalduses selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 158 000 krooni, millest krediidisumma 79 359 krooni ja 38 senti, intress 9 016 krooni ja 50 senti, leppetrahv 15 871 krooni ja 88 senti, viivis 9 450 krooni ja 05 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju hüvitis 43 402 krooni ja 19 senti. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 402, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 416, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 158 lg. 1 alusel. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, maksegraafikud, kokkulepe, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse

võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 21.06.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha järgi ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 06.09.2007.a. Kostja on hagimaterjali allkirja vastu võtnud 28.07.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja dokumendiärakirjade riigilõivu nõude 27 krooni ulatuses jätab kohus rahuldamata, kuivõrd see kulu on käsitletav võla sissenõudmisega seotud kuluna, mida hageja nõuab 900 krooni, väljatrüki tegi aga kohus. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. juunil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.