Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.09.2006.a. sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 110 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma tagastama graafiku alusel igakuiste maksetena 10 000 krooni. Esimese makse tähtaeg oli 20.10.2006.a. Kui kostja jättis kolm makset maksmata, ütles hageja lepingu üles ja palus terve summa tagastamist hiljemalt 10.01.2007.a. Kostja kohustus laenulepingu p. 4.1. kohaselt tasuma viivist 0,5% tasumata summalt päevas, mis moodustab summa 84 700 krooni, sest kostja ei ole ühtegi osamakset ega laenusummat tasunud. Vastavalt laenulepingu p,-le 7.1. kohustus kostja lepingu ülesütlemisel tasuma leppetrahvi 20% summalt ehk 22 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 6, 113 lg. 1 ja 396 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku 216 700 krooni ning menetluskulude katteks tasutud riigilõiv 5 750 krooni ja esindajatasu 12 980 krooni. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – laenuleping, laenu tagastamise graafik, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindustasu arve, lepingu ülesütlemise teatis, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 15.06.2007.a. saatis kostjale hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali saamisest. Hagimaterjal tagastati märkega ”sisse nõudmata”. Kuna hageja esitatud aadress on ka registris olev kostja aadress, siis palus kohus hagimaterjali kostjale kättetoimetamiseks politsei kaasabi. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjali on 31.07.2007.a. kostjale üleandmiseks vastu võtnud elukaaslane, mida tõendab tagastatud väljastusteade. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja esinduskulu 12 980 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 01.novembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.