Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-10837
Tsiviilasi
OÜ hagi NO vastu võla, viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ (XXX) , esindaja Silver Eensaar
esindajad
Kostja NO(XXX elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus vastavalt määrusele 24.05.2007 kirjalikus vormis
Hagi rahuldada. Välja mõista NO OÜ kasuks võlga 6407,78 krooni ja viiviseid 6407,78 krooni, kokku 12815,56 krooni. Välja mõista NO OÜ kasuks kohtukulude katteks 1890,78 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Kostjale otsuse kättetoimetamise korral avalikult loetakse otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nõue ja põhjendused OÜ esitas NO(end. K ) vastu võla 12815,56 krooni väljamõistmiseks, millest põhivõlg on 6407,78 krooni ja viivised on 6407,78 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda.
õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu, mille alusel AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohus saadud eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt. Leping on sõlmitud 03.07.1999 nr XXX, koos lepingu sõlmimisega vormistati kostjale ka „pakkumine” mida kostja aktsepteeris allkirjaga ning ettemaksu
tasumisega. Seisuga 07.12.1999 oli kostja võlg AS ees 6407,78 krooni. Allkirjaga on pooled, st ka kostja kinnitanud, et täidab leping lahutamatuks osaks olevaid mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi /üldtingimused/. Arvete tasumise tähtaeg oli vastavalt tingimustele 15 päeva nende esitamisest, üldtingimuste peatüki VII kohaselt oli viivis arvete maskmisega viivitamise korral 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest kuid mitte vähem kui 60 krooni. Perioodil 27.04.97-28.92.91 oli viivise määr 0,5%, kuid hageja nõuab viivist vähemas määras, so 0,15%. kuna kostja rikkus lepingut, ei tasunud teenuste eest, siis lõpetas AS ennetähtaegselt lepingu kostjaga. Nõude koos viivistega loovutas AS hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt kirjaliku pretensiooniga võla, viiviste tasumist, mida kostja ei ole teinud. Perioodil 07.12.1999-18.06.2005 on viivis võlalt 6407,78 2018 päeva eest 13342,35 krooni, hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses. Hageja tõendid: leping XXX, üldtingimused, teade lepingu lõpetamisest 04.11.1999, teatis nõude loovutamise kohta 20.04.05, võlateatis, arve 534806. Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. TsK § 190 järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS (AS õigusjärglane) sõlmitud leping, mille alusel pakkus AS kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadu eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt kooskõlas lepingu ja mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega/üldtingimused/ ja mille kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 15 päeva nende esitamisest. Leping on sõlmitud 03.07.1999 nr XXX, mille kohta on hageja esitanud ka vastava lepingu koopia ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste koopia. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta on jätnud oma lepingulised kohustused summas 6407,78 täitmata, st et ei ole nõuetekohaselt tasunud talle osutatud teenuste ja selle
kohta esitatud arvete eest, samuti ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on viivituses ja et AS on lepingu temaga lõpetanud ennetähtaegselt 04.11.99. Nii tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 eeldada, et seisuga 07.12.1999 oli kostja võlg AS ees 6407,78 krooni ning et kostja oli viivituses perioodi eest 07.12.1999-18.06.2005 2018 päeva ja et leping on AS poolt kostjaga lõpetatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka vastava teate 04.11.99. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole täitnud oma kohustust tasuda lepingu partneri eest tema poolt osutatud teenuste eest ja on olnud sellega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et nõue on üle läinud hagejale. Seega tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 alusel nende asjaolude omaksvõttu kostja poolt ja seega nende asjaolude tõendatust. Nõude omandamise kohta on hageja esitanud ka vastava AS teatise 20.04.05 kostjale, millest nähtub, et AS on oma nõude summas 6407,78 krooni loovutanud hagejale koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra, mida hageja nõuab 0,15% ulatuses võlalt ja mis teeb küll rohkem kui 6407,78 krooni, kuid hageja üle põhivõla viivist ei nõua, mistõttu tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 alusel lugeda tõendatuks viivis suuruses 6407,78 krooni. Nõudeõigus AS-le on OÜ-le üle läinud 20.04.2005 (teatis nõude loovutamise kohta) ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodu alusel on OÜ kui nõude omandaja hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks TsK § 173, 174, TsK § 190, 191 lg 1 VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel välja mõista põhivõlg 6408,78 krooni ja viivis põhivõla ulatuses 6408,78 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 (hagi esitatud 29.06.05) tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 640,78 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv seoses kostjale Ametlike Teadaanneete kaudu hagimaterjalide ja kostja kohtusse kutsumise eest tasutud riigilõivu eest 200 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 1890,78 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.