Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

nimetatud korterist ja leidis, et hagejal on seaduslik alus korteri kasutamiseks. Üürilepingu sõlmimata jätmine paneb hageja olukorda, kus tal ei ole võimalik oma huve kaitsta. Hageja leiab, et väljakujunenud tavade järgi on lepingud juriidiliste isikutega kirjalikud. Seega palub hageja kohustada kostjat sõlmima hagejaga kirjaliku üürilepingu.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud hagi, kohustamaks kostjat endaga üürilepingut sõlmima. Nii hagiavaldusest (hageja „kasutab kostjale kuuluvat korterit üürnikuna“) kui ka kostja väidetest istungil tuleb välja, et mõlemad pooled tunnistavad nende vahel kehtiva suulise üürilepingu olemasolu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 3 sätestab kaudse tahteavalduse mõiste: kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 11 lg 1 alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Üürilepingule ei näe seadus ette kirjalikku vormi – seda väljendab näiteks VÕS § 274, mille kohaselt kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult. Seega võib suuliselt sõlmida eluruumi üürilepingu kuni üheks aastaks või tähtajatult. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Toimikust nähtub, et kostja on andnud hagejale kasutamiseks eluruumi ning hageja on kohustatud tasuma sellelt üüri ja kõrvalkulusid (tl 9—15). Seega vastab hageja ja kostja vaheline õigussuhe faktiliselt üürisuhtele. Järelikult kehtib poolte vahel tõepoolest suuline üürileping ning seadus ei anna võimalust ühe lepingupoole hagiga teise poole vastu kohustada lepingu teist poolt lepingut kirjalikult sõlmima. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on esitatud varasemate kohtuotsustega tõendanud, et tal on võimalik oma huve kaitsta ka praeguses olukorras, st suulise üürilepinguga – kohus ei näe, kuidas muudaks olukorda kirjaliku üürilepingu sõlmimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik kohustada hagi alusel kostjat sõlmima hagejaga kirjalikku üürilepingut ning seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kui hageja soovib sõlmida kostjaga kirjalikku üürilepingut, tuleks tal pöörduda Tartu Linnavalitsuse Elamukomisjoni.

Kohtu rõhuasetus.

TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2 kohaselt võib hagi läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et ei ole põhjendatud menetlust peatada Elamukomisjoni otsuse vaidlustamise menetluse ajaks – hagi läbivaatamata jätmise otsustamine ei sõltu nimetatud haldusmenetluse tulemusest. Seega jätab kohus menetluse peatamise taotluse rahuldamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.