2-06-15640/10 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et seadmete rendilepinguga, sõlmitud ... ja hageja vahel 02. aprillil 2005 (t.l.-710), anti hagejale kasutada vara - ekstruuder ja 10 kudumistelge. Hageja ja kostja vahel 28. veebruaril 2006 sõlmitud rendilepingu nr SS-1 (t.l.-11-15 ja 26-29) kohaselt andis kostja hageja kasutada renditava objekti, mis kujutas endast tehnoloogilist ruumi sinna juurde kuuluvate kõrvalja abiruumidega üldpindalaga 756 m2 ja asukohaga .... Renditava mitteeluruumi kasutamise eesmärgiks oli polüpropüleenist kanga tootmine. Hageja teatas 19. märtsi 2006 E-kirjaga (t.l.-23) kostjale rendilepingu ühepoolsest lõpetamisest 07. aprillil 2006. Rendilepingute ning poolte vahel 28. veebruaril 2006 sõlmitud rendilepingu nr SS-1 lõpetamise osas vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus, et kostja on kinnisasja ning sellest tulenevalt ka hoonete, asukohaga ... omanik. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tootmisvahendid - ekstruuder ja kudumisteljed asuvad kostjale kuuluvas hoones, asukohaga Plastiku, Sõtke küla, Vaivara vald. Hageja väitel soovib ta oma tootmisvahendid - ekstruuderi ja 9 kudumistelge renditud hoonest ära viia, kuid kostja ei võimalda juurdepääsu ruumidele, kus seadmed asuvad. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole selle vara, mida ta kavatseb demonteerida ja ära vedada, omanik ega valdaja. Kohus ei nõustu kostja väitega. Lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 ja 2, valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Hageja puhul on tõendatud, et tootmisvahendite, ekstruuderi ja 9 kudumistelje valdus põhineb ... ja hageja vahel 02. aprillil 2005 sõlmitud rendilepingul, millega ... andis eelnimetatud vara hagejale kasutamiseks. Vastavalt AÕS § 39 lg 1 ja 2, valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. 3(5)

Hageja poolt seadmete valduse üleandmist kolmandatele isikutele kohus ei tuvastanud. Asjaolu, et hageja on ajutiselt valdusest loobunud, kuna tal ei ole võimalik tegelikku võimu teostada põhjusel, et kostja takistab ligipääsu seadmetele, ei lõpeta iseenesest veel hageja valdust. Hageja tahet seadmeid ka edaspidi vallata kinnitavad tõendid, E-kiri 06. aprillist 2006 (t.l.-24), millest selgub, et hageja soovib alates 10. aprillist 2006 alustada seadmete väljavedu kostjalt renditud ruumidest; pretensioon 25. aprillist 2006 (t.l.-30,31), milles hageja esitab kostjale nõude võimaldada 28. aprillil 2006 kell 9.00 juurdepääs Sõtke külas, Vaivara vallas asuvatele rendiruumidele seadmete demontaažiks ja äraveoks; pretensioon 09. maist 2006 (t.l.-32), milles hageja nõuab kostjalt juurdepääsu Sõtke külas, Vaivara vallas asuvatele rendiruumidele 15. mail 2006 kell 9.00 ning seda samuti seadmete demontaažiks ja äraveoks. Hageja on kostjale teinud ka kirjaliku ettepaneku 26. juunist 2007 (t.l.-96), milles pakub kostja jaoks välja kaks erinevat seadmete üleandmise võimalust. Seega leiab tõendamist, et hageja tahe on suunatud valduse jätkamisele ning ta ei soovi loobuda asja üle tegeliku võimu teostamisest. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et hageja oleks valduse kaotanud muul viisil. AÕS § 34 lg 1 ja 2 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Tõendeid selle kohta, et hageja valdus oleks ebaseaduslik, kohtule esitatud ei ole. Kohus jõuab järeldusele, et hageja on tootmisvahendite, ekstruuderi ja 9 kudumistelje valdaja ning hageja valdus on seaduslik. Hageja väitel ei võimalda kostja hagejale ligipääsu endistele ruumidele seadmete demonteerimiseks ja äraveoks ning et kostjal ei ole õigust takistada seadmete väljaviimist renditud ruumidest peale rendilepingu ülesütlemist. Hageja on teatanud kostjale soovist seadmed demonteerida ja ära vedada, kuid tulemusi see andnud ei ole. Hageja väitel esitas ta 25. aprilli 2006 tähitud kirjaga kostjale pretensiooni (t.l.-30,31), milles nõudis juurdepääsu renditud ruumidele 28. aprillil 2006 kell 9.00, et korraldada seadmete demontaaž ja äravedu. Kostja juurdepääsu ei võimaldanud, lubas vaid hageja töötajatel isiklikud asjad ära võtta. Pretensioonile vastas kostja, et tal ei ole hageja seadmetega mingit pistmist. Hageja esitas kostjale 09. mail 2006 tähitud kirjaga teistkordselt pretensiooni (t.l.-32), et kostja tagaks 15. mail 2006 kell 9.00 juurdepääsu rendiruumidele seadmete demontaažiks ja äraveoks. Kostja hagejale juurdepääsu jällegi ei võimaldanud. Kostja vastas hageja pretensioonile, et seadmete väljavedu kostja pädevusse ei kuulu. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei takista hagejal ligipääsu seadmetele. Kohus ei nõustu kostja väitega. Lähtuvalt AÕS § 32, valdus on tegelik võim asja üle ning AÕS § 40 lg 3 kohaselt, valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-154-01 lahendis leidnud, et „valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu“. Kohus leiab, et hageja poolt kirjeldatud kostja tegevusetus on piisav asjaolu, et lugeda seda hageja kui valdaja takistamiseks seadmete väljaveol. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale rendile antud hoonete omanik ja seega on ta hoonete valdaja ning võimeline teostama faktilist võimu asja üle, st tagama ligipääsu hageja seadmetele. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja lubas hageja töötajatel isiklikud asjad renditud ruumidest ära võtta. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. 4(5)