2-07-6717/9 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused Hageja asus kostja – AS Kuremaa ENVEKO juhatajana tööle alates 05. juunist 2006.a. 05.02.2007.a. tegi AS Kuremaa ENVEKO nõukogu otsuse nr 49, millega otsustati lõpetada hagejaga sõlmitud ametileping mõjuva põhjusega ning kutsuda hageja juhataja ametikohalt tagasi 07.02.2007.a. Nõukogu põhjenduste kohaselt ei ole hageja ettevõtte juhatajana tegutsenud majanduslikult otstarbekalt. Seoses gaasitarbijatele gaasihinna muutusest teatamata jätmisel, saab äriühing kodutarbijatele müüdava gaasikoguse pealt viie kuu etteteatamise hilinemisega üle 200 000 krooni kahjumit. Hageja poolt on täitmata nõukogu otsus töökohustuste kinnitamise kohta, samuti ei ole nõukogule esitatud äriühingu äriplaani (eelarvet) majanduslikult efektiivseks tegutsemiseks 2007 majandusaastal. Hageja ei ole nõus temaga ametilepingu lõpetamise otsuse tegemise aluseks olevate faktidega. Hageja arvates ei sõltunud ettevõtte majandustulemused tema tegevusest ettevõtte juhtimisel. Ettevõtte kahjusaamine on oletuslik ja ärikahjum on tekkinud teistel asjaoludel. Hageja on välja toonud ettevõtte majandusnäitajad, mille põhjal on ettevõtte ärikasum tema juhtimisel teatud tegevusvaldkondades hoopis suurenenud. Nõukogu 03.08.2006.a. otsusega tehti hagejale ülesandeks esitada järgmiseks korraks töökohustuste loetelu. Järgmisel nõukogu koosolekul 30.10. 2006.a. tutvustas hageja nõukogu liikmetele tema poolt koostatud ametijuhendite projekte. Nõukogu liikmetel selles osas küsimusi ega täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Hageja tegi tema poolt koostatud ametijuhendid projektijuhtidele ja juhataja asetäitjale allkirja vastu teatavaks 2006.a. detsembrikuu alguses. Teistel spetsialistidel olid allkirja vastu teatavaks tehtud ametijuhendid olemas ja hageja ei pidanud vajalikuks neid muuta. Nõukogu koosolekule 26.01.2007.a. esitas hageja 2007.a. eelarve projekti. AS Kuremaa ENVEKO nõukogu poolt polnud hagejalt äriplaani nõutud ja eelarve koostamiseks kasumi suurust määratud. Nõukogu otsustas, et juhataja peab esitama uue eelarve projekti järgmisele koosolekule ja et eelarve projekt ei tohi sisaldada kahjumit. Hageja arvates on ta ettevõtte juhtimisel tegutsenud otstarbekalt ja vastavalt VÕS § 620 lg 2 sätestatud nõuetele. Hageja on seisukohal, et nõukogu poolt toodud põhjendused temaga ametilepingu lõpetamiseks mõjuval põhjusel ei ole põhjendatud. Hageja arvates oli tegelikuks lepingu lõpetamise põhjuseks hoopis tema konflikt nõukogu esimehega. Hageja palub kohtul: 1) tühistada AS Kuremaa ENVEKO nõukogu otsus nr 49, 05.02.2007.a.; 2) lugeda AS Kuremaa ENVEKO ja hageja vahel sõlmitud ametileping lõppenuks ametilepingu p 6.7. alusel mõjuva põhjuseta alates 07.02.2007.a.; 3) kohustada AS-i Kuremaa ENVEKO maksma hagejale välja ametilepingu p 6.4.1. ja p 6.7. alusel hüvis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses ning

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited justkui oleks hageja juhatajana tegutsedes viinud kostja majandustegevuse olulisse kasumisse ei vasta tõele. Hageja on jätnud märkimata, et iga kasumiaruande reale lisanduvad üldkulud. Lisades üldkulud hageja poolt välja toodud arvandmetele on teatud kasumiaruandes toodud tegevusvaldkonnad kahjumis või on kasuminumbrid oluliselt väiksemad hageja poolt näidatust. Üheks põhiliseks hageja ametilepingu lõpetamise põhjuseks oli tema poolt toime pandud seaduserikkumine, mis puudutas gaasihinna kehtestamist ja juhataja tegevust/tegevusetust eeltooduga seoses. Energiaturu inspektsioon karistas oma 27.02.2007.a. otsusega kostjat maagaasiseaduse (MGS) § 10 lg 6 sätete rikkumise eest rahatrahviga 1000 krooni. Väärteo otsuses on märgitud, et väärtegu on toime pandud AS-i juhtivtöötaja – hageja poolt. Hageja kehtestas seadust rikkudes kodutarbijatele uue gaasi piirhinna, mis ületas Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud piirhinda. MGS § 10 lg 8 järgi peab gaasi müüja avaldama kooskõlastatud piirihinna üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt enne selle kehtima hakkamist. Hageja AS Kuremaa ENVEKO juhatajana hakkas 27.11.2006 Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud piirihinda rakendama kohe peale hinna kooskõlastamist. Arvestades MGS § 10 lg 8 ja § 23 lg 6 ettenähtud etteteatamise tähtaega, oleks 27.11.2006 kooskõlastatud maagaasi müügi ja võrguteenuste hinda tohtinud rakendada mitte enne kui alates 01.03.2007.a. Hageja on väärteomenetluse käigus seadusrikkumist tunnistanud ja põhjendanud seda kahjumi ärahoidmisega. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik põhjendada oma seadusevastast tegevust kahjumi ärahoidmisena. Kostja on äriühing, kes osutab teenuseid Jõgeva Valla elanikkonnale ning hageja poolt toimepandu mõjutab negatiivselt tarbijate suhtumist kostjasse. Juhatuse liikmena pidi hageja eelkõige täitma kehtivaid seadusi, ühtlasi oli hagejal kohustus tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja arvates ei täitnud hageja kostja nõukogu 06.06.2006 otsust kahjumit tootvate üksuste juhtimisstruktuuri ja tööjõu analüüsi osas. Hagejat kohustati esitama nõukogu järgmise koosoleku toimumise ajaks vastav analüüs. Hageja nimetatud nõukogu korraldust tähtajaks ja ka edaspidi ei täitnud. Kostja arvates on loomulik, et juhataja on kutseoskustelt võimeline esitama ja vajadusel kaitsma ettevõtte äriplaani järgmiseks eelarveaastaks. Hageja nõuetekohast äriplaani nõukogule esitanud. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära pooled ja tunnistajad ning hinnanud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ametilepingu (tl.9-10) põhjal tegi kohus kindlaks, et hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 19.05.2006.a. nõukogu otsusega ning hageja asus oma ametikohale alates 05.06.2006.a. Lepingu järgi möödub ametilepingu tähtaeg 05.06.2009.a. Kohtule esitatud nõukogu 05.02.2007 koosoleku protokolli (tl.7-8) järgi tuvastas kohus, et kostja nõukogu otsustas lõpetada hagejaga sõlmitud ametilepingu ennetähtaegselt mõjuva põhjusega ning kutsuda hageja tagasi juhataja ametikohalt 07.02.2007.a. Ametilepingu lõpetamise põhjusena on toodud asjaolu, et hageja ei ole ettevõtte juhtimisel tegutsenud majanduslikult otstarbekalt.

Poolte seisukohtade põhjal tuvastas kohus, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ametileping hagejaga lõpetati ennetähtaegselt õigustatult mõjuva põhjusega. Hageja arvates ei saa olla kostja poolt toodud põhjendused aluseks ametilepingu lõpetamiseks mõjuval põhjusel ja ametileping tuleb lugeda lõppenuks mõjuva põhjuseta. Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 3 kohaselt võib nõukogu juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud ametilepingu punkt 6.4. näeb ette, et aktsiaseltsil on õigus leping lõpetada mõjuva põhjusega või mõjuva põhjuseta. Mõjuvaks põhjuseks loetakse juhataja poolt valeandmete esitamist, lepingu rikkumist või lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist. Eeltoodu alusel tuleb kohtul kindlaks teha, kas kostjal oli alus hagejaga sõlmitud ametilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks mõjuval põhjusel. Kohtul tuleb kaaluda, kas kostja poolt toodud põhjendused on mõjuvad ja vastavad ametilepingus sätestatud mõjuvate põhjustega. Nõukogu koosoleku protokolli (tl.7-8) kohaselt tingis hagejaga ametilepingu lõpetamise asjaolu, et hageja ei ole ettevõtte juhtimisel tegutsenud majanduslikult otstarbekalt. Seoses gaasitarbijatele gaasihinna muutusest teatamata jätmisel, saab äriühing kodutarbijatele müüdava gaasikoguse pealt, viie kuu etteteatamise hilinemisega, üle kahesaja tuhande krooni kahjumit. Väärteoasja nr 01/2007 otsuse (tl.27-30) põhjal tuvastas kohus, et kostja pole ametiülesannete täitmisel järginud maagaasiseaduse (MGS) nõudeid ja selle eest on AS-i Kuremaa ENVEKO on karistatud MGS § 43 järgi rahatrahviga 1000 krooni. Väärteoasja menetluse käigus leidis tuvastamist, et hageja, AS Kuremaa ENVEKO juhataja, korraldusel on toimunud gaasi ja võrguteenuste müük piirihinda ületava hinnaga. Kohtuväline menetleja on leidnud, et väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega. Väärteoasja kohaselt on hageja korraldusel AS Kuremaa ENVEKO esitanud arveid kodutarbijatele maagaasi müügi ja võrguteenuste eest hinnaga, mis ületab Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud piirhinda. Aktsiaselts ei ole piirihinna kehtestamisel ja rakendamisel järginud MGS § 10 lg 6 nõudeid selles, et maagaasi võib kodutarbijatele müüa hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda ning MGS § 10 lg 8 nõudeid selles, et gaasi müüja peab avaldama kooskõlastatud piirihinna üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. AS Kuremaa ENVEKO hakkas hageja korraldusel 27.11.2006.a. Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud piirhinda rakendama kohe peale hinna kooskõlastamist. Kohtu hinnangul saab eeltoodud hageja käitumist lugeda mõjuvaks põhjuseks ametilepingu lõpetamisel. Uue gaasihinna kehtestamise korraldamisega enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega on hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud ametilepingu tingimusi ning pole juhataja kohustuste täitmisel järginud seadust. Poolte vahel sõlmitud ametilepingu punkti

kasulike toimingute tegemise AS majanduslikult otstarbekaks tegutsemiseks. Ametilepingu punkti 3.2.1. kohaselt mõeldakse AS-i majanduslikult otstarbeka tegutsemise all muuhulgas AS-i tegutsemise korraldust AS-i ja aktsionäride huvides vastavalt seaduste, muude õigusaktide, lepingute ning AS-i juhtorganite otsustega. Hageja seletuste kohaselt oli ta teadlik seaduse rikkumisest uue gaasihinna rakendamisel enne seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaega. Hageja põhjenduste kohaselt oleks vastasel korral tekkinud ettevõttele kahju. Temal juhatajana oli aga kohustus tegutseda aktsiaseltsile kõige otstarbekamal viisil. Kohus leiab, et hageja põhjendused ametilepingu rikkumise kohta ei ole kohased. Hageja ise tunnistab, et ei pidanud ametikohustuste täitmisel kinni seadust ja sellega on ta rikkunud ametilepingu punti 3.2., mis näeb juhatajale muu hulgas ette kohustuse tegutseda aktsiaseltsi ja aktsionäride huvides vastavalt seadustele. Lepingu rikkumine või lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine on ametilepingu punkti 6.4. järgi mõjuvaks põhjuseks juhatajaga ametilepingu lõpetamiseks. Kohtus andsid ütlusi tunnistajad kostja nõukogu liikmed Mxxxxx Mxxxxxx ja Axxxxxx ning Jõgeva valla vallavanem Sxxxx Kxxxx. Kuna kohus tegi eespool kindlaks, et hageja poolt seaduse järgimata jätmine uue gaasihinna rakendamisel oli mõjuv põhjus hagejaga ametilepingu lõpetamiseks, siis puudub kohtul vajadus analüüsida, kas teised kostja poolt toodud lepingu lõpetamise põhjused, mis hageja poolt on vaidlustatud olid mõjuvad ning asjakohased. Kõige eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga ametilepingu lõpetamine mõjuval põhjusel on õiguspärane. Seega on hageja nõue nõukogu otsuse tühistamise nõudes, ametilepingu mõjuva põhjuseta lõppenuks lugemise nõudes ja ametilepingu lõpetamise eest hüvitise nõudes alusetu. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väide nagu oleks temaga ametilepingu lõpetamise põhjuseks olnud huvide konflikt nõukogu esimehega, ei leidnud tõendamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.