Maarika Kuusk, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
1. august 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-4285
Tsiviilasi
Allar Oja hagi OÜ Enterpolar vastu osanike 19.12.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Enterpolar määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Enterpolar (registrikood: 11138894), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja (hageja): Allar Oja (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus muutmata ja OÜ Enterpolar määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Allar Oja (hageja) hagi OÜ Enterpolar (kostja) vastu osanike 19.12.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus rahuldas 10.09.2015 otsusega hagi osaliselt.
2.Tartu Ringkonnakohus tühistas 02.06.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ning rahuldas hagi täielikult. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Riigikohus jättis 19.09.2016 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.26.08.2015 esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete kohaselt on hageja kandnud maakohtus menetluskulusid lepingulise esindaja õigusabiteenuse eest kokku 3678,95 eurot koos käibemaksuga. Tartu Ringkonnakohtule 05.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas (II kd tl 80-81) palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisaks esimese astme menetluskuludele ringkonnakohtus kantud menetluskulud: esindajatasu 1404 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuselt 300 eurot. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja palus jätta hageja menetluskulud kindlaks määramata taotluse mittetähtaegse esitamise tõttu. Kui kohus siiski arvestab hageja menetluskulude avaldusega, palus kostja vähendada hageja õigusabikulusid 2/3 võrra taotletud summast (II kd tl 40-42). Ringkonnakohtule 06.05.2016 esitatud vastuses pidas kostja ringkonnakohtu menetluskulusid ebamõistlikult suureks, hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisel on maksimaalselt 5 tundi (II kd tl 84).
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus leidis, et hageja menetluskulud saab kindlaks määrata vaatamata kostja taotlusele lugeda menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hilinenult esitatuks. Maakohus andis 09.06.2015 kohtuistungil pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 25.08.2015. Hageja esitas maakohtule oma menetluskulude nimekirja 26.08.2015, seega ühepäevase hilinemisega. Maakohus asus seisukohale, et kuigi hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekiri ei ole esitatud tähtaegselt, saab seda siiski TsMS § 331 lg 1 järgi menetleda. Kohus möönis, et hageja ei ole esitanud põhistust, miks toimingut ei tehtud tähtaegselt. Samas on kohtul õigus enda määratud menetlustähtaega pikendada ka omal algatusel. Kohus leidis, et hageja poolt
menetluskulude nimekirja esitamine maakohtule ühepäevase hilinemisega, ei ole aluseks jätta hageja maakohtus kantud menetluskulud kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause). Praegusel juhul on võimalik menetluskulud kindlaks määrata ka tsiviilasja materjalide alusel. Samuti oleks hageja poolt menetlustähtaja möödalaskmise tõttu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmine käesoleval juhul ebaproportsionaalne.
5.Kohtumaterjalide põhjal tasus hageja riigilõivu hagi esitamisel 300 eurot (I kd tl 1) ja maakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuselt 300 eurot (II kd tl 59). Kohus luges hageja tasutud riigilõivu põhjendatud ja vältimatuks menetluskuluks.
6.Menetluskulude nimekirja ja arvete järgi oli hageja esindaja tunnitasu maakohtus ja ringkonnakohtus 156 eurot/tund koos käibemaksuga. Kohus leidis, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi arvetelt nähtuvalt oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 23,5 h 5 min (materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja hagi koostamine 8,5 tundi; 02.06.2015 seisukoha koostamine kostja vastusele 5,5 tundi; 09.06.2015 kohtuistungi ettevalmistus ja istungil osalemine 2 h 5 min; 09.07.2015 seisukoha ja taotluse koostamine 6 tundi; 10.08.2015 seisukoha ja taotluse koostamine 1,5 tundi). Kohtu hinnangul olid hageja lepingulise esindaja kulud seoses 09.07.2015 ja 10.08.2015 koostatud seisukohtade ja taotlustega põhjendamatult suured. Kohtule 09.07.2015 esitatud taotluses (I kd tl 107-112) kordab hageja varasemat taotlust tõendite asja juurde võtmiseks, ehkki kohus jättis kohtuistungil tõendid asja juurde võtmata ning selgitas vaidluse olemust ja tõendamiskoormist; samuti on selles suures osas korratud varasemaid seisukohti. Ka 10.08.2015 (I kd tl 148-152) menetlusdokumendis on suures osas korratud varasemaid seisukohti. Kohus luges eeltoodud menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakuluks 7,5 tunni asemel kokku 3 tundi. Ülejäänud toimingute osas leidis maakohus, et hageja esindaja ajakulu on asja iseloomu ja materjalide hulka arvestades mõistlik. Hageja esindaja on kõik arvetel nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus kokku 19 h 5 min.
7.Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 9 tundi (apellatsioonkaebuse koostamine sh kohtuotsusega tutvumine ja õiguslik analüüs 8 tundi; vastusega apellatsioonkaebusele tutvumine ja õiguslik analüüs 1 pooltund; 07.04.2016 kohtumäärusega tutvumine ning täiendavate avalduste ja/või seisukohtade esitamise vajaduse hindamine 1 pooltund). Kohus ei pidanud põhjendatud ega vajalikuks kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks kuluks 07.04.2016 kohtumäärusega tutvumise ning täiendavate avalduste esitamise vajaduse hindamisega seoses kantud menetluskulu. Samuti leidis kohus, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Kohus pidas põhjendatuks ajakuluks apellatsiooniastmes kokku 6 tundi.
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus hagejalt seisukohta ei küsinud ning jättis kaebuse menetlusse võtmata. Seega ei saa hagejal olla sellega seotud hüvitatavaid menetluskulusid ning kohus ei pidanud vajalikuks hagejalt Riigikohtu menetluskulude nimekirja küsida. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kokku summas 3913 eurot (19 h 5 min maakohtus ja 6 tundi ringkonnakohtus × 156 eurot).
Maakohus määras hageja menetluskuluks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu katteks 3913 eurot, kokku 4513 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Kostja OÜ Enterpolar (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 24.05.2017 määruse peale määruskaebuse, milles määrus osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse summas 4513 eurot ning teha uus määrus, millega vähendada täiendavalt määruskaebuse esitajalt väljamõistetavat vastustaja lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 10 tunni ja 30 minuti võrra. Muus osas palub kostja jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud kaevatava määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire ega ole põhjendanud, millises ulatuses ja miks peab kohus vastustaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud ei saa olla ajakulu materjalidega tutvumiseks, õigusliku analüüsi ja hagiavalduse koostamiseks 8 h 30 min (19.03.2015). Kuna tegemist oli hagiavalduse sisulise tekstiga 3,5 leheküljel, siis ei saa mitte kuidagi pidada põhjendatuks vastustaja menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu. Põhjendatud ajakulu on kokku maksimaalselt 4 h 30 min. Määruskaebuse esitaja seisukohtadega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja omapoolse vastuse koostamiseks ei saanud põhjendatult kuluda aega 5 h 30 min (04.06.2015). Kuna hageja menetlusdokumendis oli esitatud sisulisi vastuväiteid üksnes 4 leheküljel, millest suur osa olid kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja vastustaja varasematest seisukohtadest, siis ei ole eluliselt usutav, et hageja esindaja koostas kostja vastusele seisukohta ning tutvus kohtu toimikuga kokku 5 h 30 min. Seega on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 h 30 min. Maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks ei saanud mõistlikult kuluda 8 h (16.10.2015). Vastustaja apellatsioonkaebus koosnes 5 leheküljest, sh sisulist teksti 4 lk, millest suur osa olid kopeeringud seaduse paragrahvidest, kohtu toimikust ja vastustaja varasematest seisukohtadest. Põhjendatud ja usutav ajakulu on maksimaalselt 4 h 30 min. Maakohus on jätnud selgitamata, miks peab kohus tsiviilasja nr 2-15-4285 sedavõrd keerukaks, et on põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga (s.o 156 eurot koos käibemaksuga).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja Allar Oja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohtu 24.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja seisukoha järgi ei ole tunnihind 130 eurot, millele lisanud käibemaks, summas 156 eurot töötunni kohta, tavapärasest kõrgem tunnihinne vaid vastab tavapärasele advokaadi tasu turuhinnale. Puudub kohtupraktika, mille kohaselt on mõistlik ajakulu 45 min lehekülje kohta. Advokaadi õigusteenuse eest ei tasuta lehekülgede arvu pealt. Maakohus on määruse p-s 9 põhjendanud, et, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 24. mai 2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. OÜ Enterpolar määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 koostoimes §-ga 659. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega rahuldati hageja menetluskulude taotlus. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.TsMS § 175 lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude kaalumata jätmist ja nendega arvestamata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-6-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega.
9.Maakohus määras hageja menetluskuluks riigilõivu 300 eurot. Kuigi määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse (4513 eurot, sh riigilõiv 300 eurot), ei tulene määruskaebuse põhjendustest sisulisi vastuväiteid riigilõivu 300 eurot menetluskuluks lugemise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas põhjendatud ja seaduslik.
10.Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindaja ajakulu maakohtus 23 h 35 min, millest maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 19 h 5 min. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hinnanud lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust maakohtus vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust.
11.Menetluskulude nimekirja järgi oli ringkonnakohtus hageja esindaja ajakulu 9 h, millest maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 h. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on pidanud põhjendatuks hageja menetluskulu 8 h ulatuses maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks. Maakohus on leidnud, et põhjendatud ajakulu apellatsiooniastmes on üksnes 6 h ulatuses. Maakohus on põhjendanud, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohus on ülepaisutatud ning arvestanud hageja esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja oli juba varasemalt asja materjalidega piisavalt tutvunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire.
12.Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole põhjendatud, miks on põhjendatud õigusabi teenuse osutamine tavapärasest kõrgema tunnihinnaga. Maakohus on otsuse p-i 5 kolmandas lõigus selgitanud, et kuigi Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu
120 eurot, on Riigikohus pidanud tavapäraseks ka kõrgemat tunnitasu (RKTKm 3-2-1-91-13). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aaastal advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunni tasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarika Kuusk
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.