Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2007 a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-14195
Tsiviilasi
IR hagi VP vastu 25 000 krooni põhivõla ja 25 000 krooni viivise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: IR(isikukood XXX; elukoht XXX, Tallinn XXX) esindajad Hageja nõustaja GF (XXX Tallinn XXX) Kostja: VP(isikukood XXX; elukoht XXX, Tallinn XXX) Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud: riigilõivu ja hageja esindaja kulu kannab kostja VP.
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt tsiviilkohtmenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel on kostjale VPle kohtudokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 02.06.2007 a, mida tõendab väljastusteade kohtutoimikus. Kohus on määranud kostjale vastamistähtajaks 30 päeva alates kohtudokumentide kättetoimetamisest alates. Kostja tähtaegselt kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.