2-06-29064/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud 14.02.2006 on FIE E N esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A L ` vastu 22 000 krooni võlgnevuse nõudes. 20.02.2006 on maakohtu määrusega tehtud võlgnikule makseettepanek avalduses esitatud nõude tasumiseks. Võlgniku asukoha kindlakstegemiseks on kohus palunud avaldajat esitada täiendavaid andmeid, samuti on avaldaja tasunud kohtutäituri kaudu kutse kättetoimetamiseks ettenähtud tasu. Vaatamata rakendatud abinõudele ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses võlgnikule dokumente kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 483 lg 2 p 3 kohaselt jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui makseettepanekut või maksekäsku ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.07.2006 on menetlused avaldaja E N algatatud asjades peatunud seoses tema surmaga. 03.10.2006 on Viru Maakohus oma määrusega andnud nõude menetlemise üle hagimenetlusse, kuna võlgniku asu- ega elukohta ei ole õnnestunud välja selgitada ning maksekäsu kiirmenetluses ei ole lubatud kohtudokumente avalikult kätte toimetada (TsMS § 484 lg 3). TsMS § 353 lg 1 tulenevalt füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamise õigustatud muu isik. 26.02.2007 kohtule esitatud avalduses palub A N E N üldõigusjärglasena jätkata menetlusi, kuna E N pärand on temale üle läinud. Viru Maakohtu 07.03.2007.a. määrusega kohustati avaldajat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis (TsMS § 487 lg 1). II. Hageja Hageja nõue ja põhjendused. põhjendused. 26.03.2007.a. esitas A N hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt, 02.06.2005, 03.11.2005, 10.11.2005, 16.11.2005 ja 01.12.2005 poolte vahel sõlmitud laenulepingutega tunnistas kostja, et võlgneb hagejale kokku koos vähendatud viivistega 22000 krooni. 02.06.2005 laenulepingu alusel kuulus tasumisele osamaksetena kokku summas 4900 krooni, millest kostja maksis ära esimese osamakse 1500 krooni. 03.11.2005 sõlmitud laenulepingu tagasimakse tähtajaks oli 15.12.2005, mille alusel kuulus tagasimaksmisele 5700 krooni, mis on kostja poolt tasumata. 10.11.2005 sõlmitud laenulepingu järgi kuulus tagasimaksmisele 4300 krooni tähtajaga 15.12.2005, mis on kostja poolt samuti tasumata. 16.11.2005 sõlmitud laenulepingu tagasimakse tähtajaks oli 17.12.2005 ja tagasimaksmisele kuulus 2500 krooni, millist kostja tasunud ei ole. 01.12.2005 sõlmitud laenulepingu alusel kuulus tagasimaksmisele 3500 krooni tähtajaga 16.12.2005, mis on kostja poolt tasumata.

Hageja nõue koosneb: põhinõue 20900 krooni, kõrvalnõue 1100 krooni (viivis 3% päevas), kokku 22000 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja võttis endale võlakirjas kohustuse tasuda maksetähtaegadest mittekinnipidamisel viivist 3 % päevas. Seega leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse seadusest kõrgemat intressimäära. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja õigeaegselt lepingulist kohustust ei täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1-le kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt hea usu põhimõttest nõuab hageja kostjalt võlasumma tagastamist väiksemas ulatuses, s.o summas 22000 krooni sealhulgas ka vähendatud viivis. III. Maakohtu määruse põhjendused. TsMS § 483 lg 2 p 3 kohaselt kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui makseettepanekut või maksekäsku ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 484 lg 3-le ei ole maksekäsu kiirmenetluses lubatud kohtudokumente avalikult kätte toimetada. Nimetatud asjaolust tulenevalt anti avaldaja nõue üle hagimenetlusse kohtunikuabi määrusega 03.10.2006.a. TsMS § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pärast nõude põhjendamist jätkatakse menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostjale antakse nõude põhjenduse kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. Hageja esitas kohtule hagiavalduse vastavalt nõuetele. Kohus saatis 03.04.2007.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid Rahvastikuregistri järgsele aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkega „ei ela enam antud aadressil.“ Hageja esitas 04.05.2007.a. kohtusse taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks kuna hagejal puuduvad täiendavad andmed kostja elukoha ja asukoha kohta. Kuna maksekäsu kiirmenetlus on üle antud hagimenetlusse vastavalt TsMS § 483 lg 2 p 3 -le, siis kuulub kohaldamisele hagi menetlemise kohta sätestatu. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 07.06.2007.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 22.07.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingutest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1-le kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagis märgitud asjaoludel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.