Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule sama kohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja õiguslik põhistus Menetlusosalised on Rakveres Pikk 43 asuva kinnistu kaasomanikud. Kinnistul asuva hoone teisel korrusel asuvad korter nr. 2 ja pööning, mis kuulub kaasomandisse ning on ühiskasutuseks mõeldud ruum. 2000-ndate aastate algul lukustati pööningule viiva trepikoja uks ja teistel kaasomanikel puudub sellest ajast alates võimalus pööningule pääsemiseks. Korteri nr. 2 toonane omanik (käesoleval ajal puudutatud isiku V T üürnik) A A sõnul lukustas ta ukse V T korraldusel. Enne ukse lukustamist kasutati pööningut pesu kuivatamiseks, vajadusel kaasomanike esemete hoiustamiseks. Avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku V T poole palvega anda neile uksevõti või lõpetada pööningule viiva ukse lukustamine. Sellele on V T vastuseks väitnud, et teistel ei ole sinna pööningule asja. 2007.a. märtsis soovis P S teha korstna remonti, kuna korsten oli vajunud, tõmme oli takistatud. Kohale kutsutud pottsepp kinnitas, et ilma korstnale juurdepääsuta ei ole võimalik remonti teha. Avaldaja teavitas V T korteri üürnikku A t A , et vajab juurdepääsu pööningule ja palus jätta pööningule viiv uks lahti. 29.03.2007 avastas avaldaja P S , et uks on lukus ja sinna oli jäetud kiri, mille korteri nr. 2 üürnik teatas, et nädala sees on ta tööl ja uksi lahti ei jäta. Avaldaja koostas 31.03.2007 veel ühe kirja, milles palus võimaldada juurdepääs pööningule igal ajal. Puudutatud isik V T sellele ei vastanud ja ei avanud ka ust. 19.06.2007 esitas advokaat avaldaja M K nimel V T pretensiooni, ka sellele ei reageeritud. Pööningule pääsemine on vajalik eelkõige korstnajala remonttöödeks. TsMS § 613 lg. 2, AÕS § 72 lg.3 ja 5 alusel esitatud avalduses paluvad avaldajad kohustada V T tagama kaasomanikele ühise asja kasutamise võimaluse. Puudutatud isikuna leiab V T , et korteris elab üürnik ja kui majas hakkasid pahad asjad juhtuma, hakkas üürnik ust lukustama. Kui tal endal on vaja pööningule minna, siis annab ta üürnikule uksekella ja probleemi pole kunagi olnud. V T kinnitusel pole tal kunagi selle ukse võtmeid olnud. Tema üürnik talle üüri ei maksa ja pole kunagi keelanud pööningule minemist. V T leiab, et A on põhjust ust lukustada, talle on seal pööningul kallale tuldud ja ta kardab. Teised puudutatud isikud on nõus, et ühiskasutuses olevale asjale on vajalik võimaldada kõigile kaasomanikele juurdepääs. Avaldaja E K ja puudutatud isik E V on nõus asja arutamisega nende osavõtuta ja on nõus kohtu tehtava lahendiga.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 72 lg.3 kohaselt on kaasomanikel õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg.5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Rakveres Pikk 43 asuv kinnistu on kaasomandis ja et kaasomandi osaks on ka pööning ja selle juurdepääsu trepp. Asjas on vaidlus selle üle, kas ühe kaasomaniku üüriline võib otsustada, kuidas korraldada kaasomandi kasutamist. Kohus leiab, et kaasomanikul on õigus talle reaalosana kuuluvat osa omandist anda üürile, kuid ta peab tagama, et üürnik ei rikuks selle reaalosa kasutamisel teiste kaasomanike õigusi kaasomandisse kuuluvate ühiste osade kasutamisel. Seega ei loe kohus põhjendatuks V T väiteid, et A A oli põhjust ja õigust pööningule viivat ust lukustada. Oluline ei ole mitte see, miks ta seda teeb, vaid see fakt , et ta seda (teiste õigusi rikkudes) teeb. Asjakohane ei ole V T argumentatsioon, et tema ise on alati pööningule pääsenud, kui ta on üürnikule koputanud ja see siis ukse avab. Selliselt väites on ka puudutatud isik omaks võtnud asjaolu, et ühiskasutuses olevasse ruumi ei ole siiski kaasomanikel võimalik vabalt sisse pääseda ühe kaasomaniku üürniku tegevuse tulemusena. Kohus leiab, et lisaks kaasomanike õiguste rikkumisele on sellisel viisil käitumise korral häiritud ka päästeteenistuse võimalik juurdepääs kontrollimist ja kaitset vajavatesse kohtadesse. Avaldajate pakutud võimalusest, et las uks olla lukus, aga antagu võti kõigile kaasomanikele, ei ole V T soovinud lahendusena kasutada. Kohus leiab siiski, et juurdepääsu tagamine on võimalik ka sel moel, et kõik kaasomanikud saavad pööningule viiva ukse jaoks (selle lukustatuks jätmise soovi korral) enda kasutusse võtme, alternatiivina sellele võimalusele tuleb tagada, et see uks oleks kogu aeg avatud. TsMS § 613 lg.2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide kasutamisega. TsMS § 615 lg.3 kohaselt hagita menetluse asja lahendina tehtavas määruses peab kohus märkima abinõud, mis on määruse täitmiseks vajalikud.

TsMS § 172 lg.1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusoaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Puudutatud isikute menetluskulud jäävad solidaarselt M K ja P S kanda. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse ausel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 617 lg.1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise kohta jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edass kaevata. TsMS § 617 lg.2 kohaselt kohtu määruse peale avalduse rahuldamise kohta võib esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg.2 kohaselt hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 22. oktoobril 2007.a Nooremreferent

/allkiri/

M.Leimann I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.