Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 98 lg 1 kohaselt kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi. Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 94 kohaselt kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Tagatise olemus seisneb selles, et omanik annab nõude tagatiseks võlausaldajale vallasasja omandi, mille viimane kohustub pärast nõude rahuldamist endisele omanikule tagasi andma, võlausaldaja saab kaudse valduse. Seega läheb omand üle, kuid endine omanik säilitab asja otsese valduse ja saab ka omandi nõude rahuldamisel tagasi. Pooled on lepingus kokku leppinud, et pandimaja vastutab materiaalselt pandi eest. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tsiviilseadustiku seaduse üldosa (TsÜS) § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ema JD ja AS-i vahel 07.11.2006 sõlmitud liitumislepingu nr XXX ja järelmaksuga müügilepinguga on tõendatud, et mobiiltelefoni XXX (IMEI kood: XXX) maksumus on 3 439 krooni (t lk 11-13). Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista mobiiltelefoni maksumus, millelt on maha arvatud laenusumma koos intressiga 3 439 – 1 172 = 2 267 krooni. Ainetu on kostja väide, et arvestada tuleb mobiiltelefoni kulumit kuna VÕS § 127 ja TsÜS § 65 kohaselt tuleb kostjal hüvitada mobiiltelefoni maksumus.

VÕS § 103 lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjusfääri. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumide järgi. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tingitud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Võlgniku enda vastutussfäärist pärinevate takistuste eest vastutab võlgnik alati, sõltumata selle takistuse iseloomust ja tekkepõhjustest. Kostja ei suutnud usaldusväärselt kohtuistungil selgitada, mida on ta teinud hoolsuskohustuse täitmisel hageja vara säilitamiseks. Kostja võttis õigeks, et tema valdusse antud vara ei olnud kindlustatud. Asjaolu, et kostja ei suutnud säilitada tema valdusse antud hageja vara ja see varastati, ei anna alust lugeda vara vargust vääramatu jõuks. Kostja on kinnitanud lepingu p 9, et pandimaja vastutab materiaalselt pandi eest. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 267 krooni.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.