kostja: Sampo Pank AS (rk 10040839, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), esindaja Ainar Juht
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGINÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja M.L. 03.04.2003. a laenulepingu nr EEL030403ML, mille alusel andis kostja M.L. laenu summas 200 000.- krooni, laenu tagastamise tähtajaga 20.04.2020. a . Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2003. a käenduslepingu nr KÄ-030403ML, millega hageja kohustus käendajana vastutama M.L. ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate M.L. kohustuste täitmise eest. Lisaks seati laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ühishüpoteek M.L. poolt omandatavale V. kinnistule (reg.osa nr 2738) ja hagejale kuuluvale korteriomandile X, Tartus (reg.osa nr 35870). Alates 20.01.2004. a ei täitnud M.L. laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja kostja pöördus lepingu täitmise nõudega hageja poole. Nimetatud ajast täitis hageja kostja ees laenulepingujärgset maksekohustust.
19.08.2004. a andis M.L. hagejale notariaalse volikirja V. kinnistu müümiseks tingimustega hageja omal äranägemisel. 2005. aasta septembris õnnestus kinnistule lõpuks ostja leida. Sellega seoses pöördus hageja 29.09.2005. a kostja poole palvega teha laenulepingusse nr EEL-030403ML muudatus, et vabastada kinnistu hüpoteegi alt ja vähendada kinnistu müügist saadava summa osas laenukoormust. Läbirääkimistel laenulepingu tingimuste muutmise osas mõistsid hageja ja kostja esindajana teda teenindanud finantsnõustaja teineteist sarnaselt. Kokku lepiti selles, kinnistu müügist laekub raha kostjale ning selle arvel kustutatakse kõik selleks hetkeks tekkinud võlgnevused ning vähendatakse põhivõlgnevuse summat. Laenulepingu muutmise avalduse kirjutas hageja kostja esindaja dikteerimisel. 20.10.2005. a allkirjastasid hageja ja kostja laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille lahutamatuks osaks oli laenu tagastamise ja intressi tasumise uus graafik. M.L. ei olnud pooltele kättesaadav ning lepingu muutmise kokkuleppe allakirjutamisele ei ilmunud. Samal päeval sõlmiti V. võõrandamise kokkulepe, mille järgi sai kostja notari deposiidi vahendusel kinnistu kogu müügihinna, s.o 120 000.- krooni. 27.12.2005. a sai hageja kätte talle kostja poolt 22.12.2005. a saadetud tähitud kirja, millega nõuti 7 347,54 krooni tasumist, seoses laenulepingujärgsete täitmata kohustustega, hiljemalt 29.12.2005. a. Hageja teadmise järgi ei saanud täitmata kohustusi, eriti veel sellises summas, laenulepingu muutmise kokkuleppe järgi ollagi. Hageja võttis ühendust kostjaga ning sai 29.12.2005. a kostjalt e-kirja palvega võimalikult kiiresti vähemalt 2 500.- krooni tasuda. 30.12.2005. a maksis hageja kostja kontole 2 500.krooni, kuid üksnes tänu sellele, et tunnistas kostja jõupositsiooni enda suhtes. 04.01.2006. a esitas hagejale nõude 2 500.- krooni tagastamiseks. Nõudes tugines hageja asjaolule, et laenulepingu muutmisele eelnenud läbirääkimiste tekkis hagejal arusaamine, et V. kinnistu müügist laekunud vahendite arvel kustutas kostja kõik selleks ajaks tekkinud M.L. kohustused ning ülejäänud summa võeti aluseks uue maksegraafiku koostamisel. 16.01.2006. a vastas kostja hagejale tasutud summa tagastamisest keeldumisega, viidates hageja 29.09.2005. a avalduses väljendatud soovile müüa V. kinnistu laenujäägi vähendamiseks. Kostja seisukohad on ebaõiglased ja ebaseaduslikud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 4, 88 lg 6 p 1, 88 lg 8 ja 95 lg 5 sätestavad, et laenu põhiosale lisandunud viivis ja muud võlgnevused tuleb laekuva raha arvel katta esimeses järjekorras ning alles seejärel vähendada laenu põhiosa. Edaspidi jättis hageja meelega täitmata kohustused kostja ees, et laen sissenõutavaks muutuks ning tasus 19.04.2006. a võla kogus summa kostjale ja palus vabastada talle kuuluva korteriomandi hüpoteekvastutusest. 03.05.2006. a tegid pooled notariaalselt tõestatud avalduse hüpoteegi kustutamiseks. Hageja nõuab kostjalt, viimase 22.12.2005. a kirja alusel põhjendamatult tasutud, 7 347,54 krooni tagastamist. 25.06.2006. a esitas hageja oma täiendavad seisukohad. Hageja rõhutab, et ta tasus panga poolt esitatud nõudeid tunnistades nende õigsust kuni 30.12.2005. a. 30.12.2005. a tehtud maksele esitas hageja koheselt (04.01.2006. a) tagasinõude ega tunnustanud talle esitatud nõuet. Juhul, kui V. kinnistu müügist laekunud raha oleks arvestatud jooksvate võlgade katteks poleks kostjal olnud õigust arvutada viivist, intressi ja laenu sissenõudmiskulu summalt ca 4 500.- krooni, vaid ainult summalt maksimaalselt 1 200.- krooni. Mis peaks juba teatud erinevuse andma.
Hageja väitel ei ole ta esitanud pretensiooni nõude arvutamise osas, sest talle ei ole teatatud alust, kuidas peaks toimuma viivise ja sissenõudmiskulu arvutamine. Arvutamine ei oleks kostjale siiski jõukohane ka juhul, kui arvutamise metoodika talle teatavaks oleks tehtud, kuna matemaatika pole kostja erialaks. Hageja loobus uute tagasinõuete esitamisest kostjale, sest oli sõltuvuses talle kuuluva kodu (korteriomand X, Tartus) kiirmüügiga realiseerimise riskist. Kostja soovis laenusuhte lõpetada, korteriomandi hüpoteegi alt vabastada ning seejärel võrdselt positsioonilt kostjale nõuded esitada.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et 03.04.2004. a sõlmis ta M.L. laenulepingu nr EEL-030403ML ja hagejaga käenduslepingu nr KÄ-030403ML. Käenduslepingus fikseeriti käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 200 000.- krooni. M.L. laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu esitas kostja hagejale korduvalt nõudeid. Hageja on nõuded täitnud ja sellega nende põhjendatust tunnistanud. 29.09.2005. a esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse, mille kohaselt soovis müüja V. kinnistu laenujäägi vähendamise eesmärgil. Vastavalt hageja avaldusele vähendati kinnistu müügist laekunud 120 000.- krooni võrra laenujääki, mitte ei kustutatud jooksvaid võlgu. Jooksvate võlgade kustutamise nõude esitas kostja hagejale 22.12.2005. a. Juhu, kui kinnistu müügist laekunud summa oleks osaliselt arvestatud jooksva võla katteks, siis oleks laenujääk jäänud selle summa võrra suurem ning kokkuvõtteks oleks hageja kohustuste maht olnud täpselt sama suur. Hageja oli ilmselgelt võimeline tasuma 20.10.2005. a sõlmitud laenulepingu muudatusega kokkulepitud igakuist makset summas 553,61, kuid jättis maksed teadlikult tegemata, et kostja laenulepingu erakorraliselt üles ütleks. Hageja valmistus laenukohustuse ennetähtaegseks täitmiseks ja tasus kostjale 71 606,80 krooni 19.04.2006. a. Vastavalt hagejale 10.04.2006. a saadetud laenulepingu ülesütlemise avaldusele oleks kostja laenulepingu üles öelnud alles 25.04.2006. a. Hageja ei ole tasunud kostjale liigseid või ebaõiglasi summasid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud kostjale rohkem, kui viimasel laenulepingust tulenevalt õigus nõuda oli. 16.01.2006. a esitas kostja hagejale põhjendused, miks ei kuulunud hageja poolt 04.01.2006. a saadetud tagasinõue rahuldamisele. Hageja ei ole hiljem esitanud ühtegi pretensiooni võlgnevuse arvutuse osas. 26.06.2007. a esitas kostja oma täiendavad seiskohad ning laenulepingu nr EEL-030403ML võlgnevuse arvestuse. Kostja väidete kohaselt nõuti hagejalt 22.12.2005. a kirjaga 7 347,54 krooni tasumist, millest põhivõlg moodustas 2 238,71 krooni, intress 3 668,45 krooni, viivis 110,38 krooni, laenu sissenõudmise kulu 1 130.- krooni ja lepingu muutmise tasu summas 200.- krooni. Kostja on loobunud laenu sissenõudmise kulu (1 130.- krooni) nõudest. Vastav kirjalik kinnitus sisaldub kostja 16.01.2006. a vastuses (tl 27) hageja 04.01.2006. a tagasinõudele. Kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestuse järgi moodustas laenulepingu nr EEL-030403ML järgne koguvõlgnevus 25.04.2006. a seisuga kokku 71 612,37 krooni. Sama arvestuse järgi juhul, kui V. kinnistu müügist laekunud 120 000.- krooni arvel oleks kustutatud esmalt kõik
jooksvad võlad oleks koguvõlgnevus 25.04.2006. a seisuga olnud 72 026,17 krooni, s.o 419,37 krooni suurem.
KOHTU SEISUKOHT
1.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 03.04.2003. a sõlmis kostja M.L. ja A.E. laenulepingu nr Eel-030403ML (tl 8-12) ja A.E. käenduslepingu nr KÄ-030403ML (tl 1314). Laenulepingus on M.L. nimetatud laenusaajana ning X kaastaotlejana. Laenulepingu tingimuste järgi on kaastaotleja panga ees koos laenusaajaga lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt vastutav isik.
2.VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Laenulepingus nr EEL-030403ML on pooled solidaarkohustuse tekkimises kokku leppinud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
3.Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus nr KÄ-030403ML selline kokkulepe puudus, seega oli käendaja vastutus solidaarne.
4.Hageja sõlmis seega kostjaga kaks erinevat lepingut, millest tulenes tema vastutus laenulepingu nr EEL-030403ML tulenevate kohustuste täitmise eest. 20.10.2005. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muutmise kokkuleppe. Laenulepingu muutmise kokkuleppe ja kokkuleppe sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste erinev tõlgendamine on käesoleva vaidluse põhjuseks. Käendaja ei ole võlasuhte pooleks ning seetõttu ei saa käendaja sõlmida võlausaldajaga kokkuleppeid võlasuhte tingimuste muutmiseks. Eelnevast järeldub, et hageja on suhetes kostjaga käitunud laenusaajana, mitte käendajana. Seetõttu hindab kohus hageja ja kostja õigusi ning kohustusi laenulepingu pooltena. Kohus ei anna hinnangut hageja ja kostja õigustele ja kohustustele, mis võisid tekkida poolte vahel sõlmitud käenduslepingust.
5.Vastavalt VÕS §-le 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS Sampo Pank on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse § 3 tähenduses ja seega tegutses hagejaga laenulepingu sõlmimisel oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 34 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Poolte seletustest ja asjas kogutud materjalidest ei ilmne, et hageja oleks laenulepingu sõlmimisel kostjaga tegutsenud oma majandus- ega kutsetegevuses. Kohus leiab, et kostja ning hageja ja M.L. vahel sõlmitud laenuleping nr EEL-030403ML on tarbijakrediidileping ning poolte suhete hindamisel tuleb eelkõige juhinduda VÕS 22. peatüki 2. jao sätetest.
6.Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe laenulepingu nr EEL-030403ML tingimuste muutmiseks 20.10.2005. a. Kokkuleppele kirjutas laenusaajana alla üksnes hageja. M.L. kokkuleppe sõlmimisele ei ilmunud (tl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenulepingu muutmise kokkuleppe on pooltele siduv ning, et kokkuleppe alusel muutusid laenulepingus nr EEL-030403ML sätestatud laenu tagastamise tingimused. Kohus ei hinda siinjuures milline mõju oli laenulepingu muutmise kokkuleppel M.L. laenulepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.
7.Vastavalt 20.10.2005. a sõlmitud laenuleping muutmise kokkuleppele laekus kostja arvelduskontole 120 000.- krooni, mille kostja arvestas põhivõla katteks. 120 000.- krooni laekus kostjale kolmandale isikule kuulunud kinnistu müügi arvel (tl-58-66). Hageja ja kostja on mõlemad aktsepteerinud raha maksmist kolmanda isiku poolt, seetõttu ei hinda kohus täiendavalt sellega seotud asjaolusid. Hageja väitel ei olnud kostjal õigust arvestada kogu laekunud raha põhivõla katteks. Vastavalt kokkuleppe sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel avaldatud hageja tahtele tulnuks esimeses järjekorras kustutada kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud laenu osa ja kõrvalnõuded ning alles seejärel vähendada põhivõlga. Hageja on rajanud oma väite sellele, et kostjale oli tema tegelik tahe teade ning ta tugineb VÕS §-dele 76 lg 4. 88 lg 6 p 1, 88 lg 8 ja 95 lg 5. Kohus on seisukohal, et hageja viidatud õigusnormid ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased. Hageja on soovinud näidata, et kostja pidanuks eelkõige kustutama juba sissenõutavaks muutunud võla ja alles seejärel vähendama põhivõlga, kuid viidatud sätted reguleerivad olukorda, kus võlgnik on teinud ebapiisava makse juba sissenõutavaks muutnud võla ja kõrvalnõuete tasumiseks ja poolte vahel puudub kokkulepe millises järjekorras nõudeid kustutada. Antud vaidluses tugineb hageja ise asjaolule, et poolte vahel oli olemas kokkulepe, millisel viisil laekuvat raha nõude katteks arvestada ning, et 20.10.2005. a vormistatud laenulepingu muutmise kokkulepe ei kajastanud selles osas õigesti poolte tahet. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS 22. peatüki 2. jaos sisaldub erinorm (VÕS 415 lg 2) tarbijakrediidisuhtes tehtud makse arvestamiseks erinevat liiki kohustuste katteks, mistõttu VÕS üldosa vastav regulatsioon ei ole tarbijakrediidisuhtes kohaldatav.
8.20.10.2005. a sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppe järgi leppisid hageja ja kostja kokku, et kinnistu müügist laekuva raha arvel kuuluvad täitmisele laenulepingust tulenevad laenusaaja maksekohustused Panga ees (tl 18). Kostja tõlgendas kokkulepet selliselt, et kinnistu müügist laekuva kogu raha arvel tuli vähendada põhivõlga. Vastavalt VÕS §-le 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja väitel oli pooltel kokkulepe juba sissenõutavaks muutunud kohustuste kustutamiseks esimeses järjekorras. Laenulepingu muutmise kokkuleppe tekstist ei ole võimalik üheselt aru saada milliste kohustuste katteks laekuv raha arvestada tuleb. Seega pole võimalik poolte ühist tegelikku tahet tuvastada.
9.VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, eelkõige tuleb arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Laenulepingu muutmise kokkuleppes lisana kehtestatud on kehtestatud uus laenu tagastamise ja intressi maksmise graafik. Samas ei ole kokkuleppes viidet juba sissenõutavaks muutunud kohustuste summale ega selle tasumise korrale. Kohus leiab, et arvestades kostjale laekunud raha summat, selle tasumise asjaolusid ning seda, et kokkuleppe tekstis puudub igasugune viide hageja kohustusele koheselt veel täiendavaid makseid teha, ei saanud lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõista 20.10.2005. a sõlmitud laenulepingu nr EEL-030403ML muutmise kokkulepet selliselt, et kinnistu müügist laekuv kogu raha arvestatakse veel mitte sissenõutavaks muutunud põhivõla katteks. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik sai mõista kokkulepet selliselt, et lisaks kokkuleppe alusele tasutavale 120 000.- kroonile ei tule koheselt täiendavaid makseid teha, seega pidi kostja kustutama esimeses järjekorras juba sissenõutavaks muutnud kohustused ja alles seejärel vähendama põhivõla summat. Seega arvestas kostja ebaõigesti kinnistu müügist laekunud kogu raha põhivõla katteks.
10.22.12.2005. a saatis kostja hagejale nõude 7 347,54 krooni tasumiseks (tl 22). 2 238,71 krooni nõudest moodustas põhivõlg, 3 668,45 krooni intress, 110,38 krooni viivis, 1 130.krooni laenu sissenõudmise kulu ja 200.- krooni laenulepingu muutmise tasu (tl 27). Hageja tasus 30.12.2005. a kostjale 2 500.- krooni nõudest (tl 24) ja esitas 04.01.2006. a kostjale nõude nimetatud summa tagastamiseks. Arvestades 20.10.2005. a laenulepingu muutmise kokkuleppega kehtestatud laenu tagastamise graafikut (tl 19-21) ei saanud hagejale esitatud nõue selles ulatuses sissenõutav olla.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on laenu lepingus sätestatud summas välja maksnud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et kostjal oli nõue hageja vastu ka 22.12.2005. a nõudes nimetatud põhivõla, summas 2 238,71 krooni, tagastamiseks, kuid kostja nõue ei saanud sellel ajal olla esitatud ulatuses sissenõutav.
12.Hageja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu nr EEL-030403ML järgi laenu summa ja intressi määra alusel intressi arvestamisele ega esitanud väiteid vigade kohta intressi arvestamise aritmeetikas. Hageja väidetest tuleneb, et ta põhimõtteliselt tunnistab intressi tasumise kohustust, kuid leiab, et osa 22.12.2005. a nõudes nimetatud intressi summast (3 668,45 krooni) tulnuks kustutada 20.10.2005. a laenulepingu muutmise kokkuleppe alusel. Sellest tulenevalt nõustub hageja paratamatult sellega, et põhivõla jääk pidanuks 22.12.2005. a nõude esitamise ajal vastavalt suurem olema.
13.Kuni 31.12.2005. a kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega sõltub viivise suurus otseselt sissenõutavaks muutunud kohustuse suurusest. Kuna 22.12.2005. a esitatud nõue hageja vastu ei saanud selles ulatuses sissenõutav olla, siis ei saanud kostjal olla hageja vastu viivisenõuet 22.12.2005. a nõudes nimetatud ulatuses (110,38 krooni).
14.Hageja ei ole esitanud põhjendusi miks oli alusetu 22.12.2005. a nõudes nimetatud laenulepingu muutmise tasu nõue tema vastu summas 200.- krooni. Laenulepingu muutmise tasu maksmise, summas 500.- krooni, on pooled 20.10.2005. a laenulepingu muutmise kokkuleppes sätestanud ja hageja oli sellest 300.- krooni juba ka tasunud. Kohus leiab, et selles osas on haginõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja ise on tunnistanud oma eksimust 20.10.2005. a sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppe tõlgendamisel ja 22.12.2005. a nõude esitamisel. Kostja on 16.10.2006. a vastuses hageja 04.01.2006. a tagasinõudele loobunud laenu sissenõudmise kulu nõudest summas 1 130.- krooni (tl 27). Nimetatud summat ei ole hageja kostjale tasunud ja selles osas on haginõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Kostja ei parandanud laenulepingu muutmise kokkuleppe ebaõigest tõlgendamisest tingitud viga laenulepingust tulenevate kohustuste arvestamisel ja jätkas 6 217,54 krooni, millest 2 500.- krooni oli hageja tasunud, nõudmist hagejalt 22.12.2005. a kirja alusel. 2006. aasta algusest loobus hageja laenulepingust nr EEL-030403ML tulenevate kohustuste täitmisest kostja ees (tl 5). 10.04.2006. a saatis kostja hagejale laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 29). Laenulepingu ülesütlemisega muutusid kõik laenulepingust tulenevad nõude sissenõutavaks. 19.04.2006. a tasus hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduses nõutud summa, s.o 71 606,81 krooni (tl 30). Ning täitis sellega kõik laenulepingust nr EEL-030403ML tulenevad kohustused kostja ees.
17.Vaidluse lahendamiseks tuleb selgitada kas ja millises ulatuses suurenes hageja kohustuste maht selle tõttu, et kostja tõlgendas ebaõigesti 20.10.2005. a laenulepingu muutmise kokkulepet. Kostja esitas kohtule laenulepingust nr EEL-030403ML tulenevate maksekohustuste arvestuse. Kohus peab kostja poolt esitatud arvestust usaldusväärseks. Kostja poolt esitatud arvestusest nähtub, et kostja nõue 19.04.2006. a seisuga oli 71 606,74 krooni ning juhul, kui kostja oleks arvestanud 20.10.2005. a laenulepingu
muutmise kokkuleppe alusel tasutuks esimeses järjekorras juba sissenõutavaks muutunud kohustused, oleks nõude summaks olnud 72 026,17 krooni, s.o 419,37 krooni vähem. Seega eksis kostja kokkuvõttes hageja kasuks. Isegi juhul kui pidada 22.12.2005. a nõudes toodud viivise summat (110,38 krooni) täies ulatuses alusetuks, on kostja hagejalt nõudnud kokku vähem kui tal 20.10.2005. a laenulepingu muutmise kokkuleppe õige tõlgendamise korral õigus oleks olnud .
18.Arvestades eeltoodut ja VÕS § 29 lg 1,4,5; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 396 lg 1; 397 ;402; 415 lg 1,2; 421, leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
19.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.