2-16-7807/29 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.2.Rahalised vahendid: Võlgniku kontole on vastavalt VangS § 44 laekunud Riigi Tugiteenuste Keskuselt kinnipeetavad rahalised vahendid võlausaldajate nõuete katteks summas 70,56 €. Algsaldo 3,84 €. Seega laekumine pankrotimenetluses 74,40 €. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2, 9) PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis -puudub PankrS § 146 lg 1 p 3 (PankrS § 148) massikohustused – puuduvad; PankrS § 146 lg 1 p 4 (PankrS § 150) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata Haldur on teinud pankrotimenetluses kulusid ja tal on õigus saada töötasu. Pankrotivarasse laekunud vahendite arvelt pole võimalik pankrotimenetluse kulusid täita. Haldur esitab kohtule kinnitamiseks halduri poolt tunnipõhiselt tehtud töö ja ajakulu. Haldur on kasutanud pankrotimenetluse läbiviimiseks bürooruume koos tehnika ja muude materjalidega 7 kuu vältel. Kokku esitab haldur kinnitamiseks töötasu summas 413,10 € ja kulud summas 70 €, kokku 483,10 €, millele lisandub käibemaks. Pankrotivara arvelt on võimalik täita 74,24 € (laekunud summast on maha arvatud panga teenustasu 0,16 €). PankrS § 64 lg 11 kohaselt, palun anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks summas 397 € (lisandub käibemaks). Lähtudes riigi poolt kehtestatud piirangust riigi menetlusabile, on võimalik menetluskulu tasuda maksimaalselt 74,24 (võlgniku arvelt) + 476,40 = 550,64 € (s.h. käibemaks). Ülejäänud nõudest summas 29,08 € haldur loobub. Haldur leiab, et riigilt menetlusabi taotlemine on põhjendatud, sest kohus kuulutas võlgniku pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul puudus pankrotiavalduse esitamisel igasugune vara ning seega oli alus pankrotiavalduse menetluse raugemiseks. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Võlausaldajatele jaotisi välja makstud ei ole. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Tiia Kalausiga, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning L. K. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest L. K. i pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 6,9. Pankrotihalduri tunnitasuks on vastavalt toimingu sisule 45 või 64 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetluses puudub pankrotivara, mille arvel katta kõiki massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Sellest tulenevalt palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasuks 388,87 eurot, millele lisandub käibemaks summas 77,77 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Civilex. Kohus leiab, et arvestades PankrS §-i 23 lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Tiia Kalausi taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 388,87 eurot, millele lisandub käibemaks 77,77 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 70,00 eurot, millele lisandub käibemaks 14,00 eurot. Kohus kinnitab pankrotihaldur Tiia Kalausi poolt L. K. i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivara arvel tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 70,00 eurot, millele lisandub käibemaks 14,00 eurot. 6/9

Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks riigi vahenditest kokku summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Tiia Kalausi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 388,87 eurot, millele lisandub käibemaks 77,77 eurot, ning pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude hüvitamiseks 8,13 eurot, millele lisandub käibemaks 1,63 eurot, OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur Tiia Kalausi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 74,24 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 18.05.2016. a esitas võlgnik L. K. kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.11.2016. a. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole L. K. i kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Kohtule teadaolevalt on võlgniku karistusaja lõpp 09.07.2024. Pankrotipessa on pankrotimenetluse jooksul laekunud 74,24 eurot, mille arvel on olnud võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on menetluse jooksul töötanud koristajana. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada L. K. i kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Võlausaldajad on nõus, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus on 17.10.2016. a toimunud kohtuistungil selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise põhimõtteid ja korda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule on tema ülesanded ja kohustused kohustustest vabastamise menetluses teada, mistõttu tuleb L. K. i ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab L. K. i esitama kohtule aruandeid ja arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtted usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. veebruariks 2018, järgnev 1. augustiks 2018 jne. Vangistuses viibides tuleb L. K. il kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb L. K. il kohtule järelevalve teostamiseks esitada kasutatavate pangakontode väljavõtted.

Vangistuses viibides kehtib L. K. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt L. K. i tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (L. K. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab L. K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Vangistuses viibides lasub L. K. il kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 10. juulil, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Pärast vangistusest vabanemist lasub L. K. il kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10. juulil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 8/9