Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr KondraĆĄov
Kohtujurist
Merily Mets
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-15891
Tsiviilasi
Xxxx hagi AS Xxxx vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
60 232,10 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lÔpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti
esindajad
Kostja AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello
I.
Kinnitada Xxxx(hageja) ja AS Xxxx(kostja) vaheline kompromiss jÀrgmiselt:
2-16-15891 ammendavalt ning lÔplikult lahendatud ja tÀidetud ning pooltel ei ole sellega seoses teineteise vastu mingisuguseid pretensioone ega nÔudmisi.
LÔpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Xxxx hagi AS Xxxx vastu töövaidluses
III.
Toimetada kohtumÀÀrus kÀtte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord MÀÀruse peale vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ĂŒhe) pĂ€eva jooksul mÀÀruse kĂ€ttesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi AS Xxxx vastu töölepingu erakorralise ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisuse tuvastamiseks, töölepingu lĂ”petamiseks, TLS § 109 lg 1 alusel hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmiseks summas 10 000 eurot ja hĂŒvitiselt viivise vĂ€ljamĂ”istmiseks, saamata jÀÀva tulu ja viivise vĂ€ljamĂ”istmiseks ning tulemustasu ja viivise vĂ€ljamĂ”istmiseks. Pooled esitasid 24.07.2017 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lĂ”petada KohtumÀÀruse pĂ”hjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt vĂ”ivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jĂ”ustumiseni lĂ”petada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sĂ€testab, et kohus lĂ”petab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sĂ”lminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lĂ”ikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega vĂ”i seadusega vĂ”i rikub olulist avalikku huvi vĂ”i kui kompromissi ei ole vĂ”imalik tĂ€ita. Pooled on 24.07.2017 kohtuistungil saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lĂ”petada. Pooled lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku, et lĂŒhendavad mÀÀruskaebuse esitamise tĂ€htaega ĂŒhe (1) kalendripĂ€evani kompromissi osas tehtud kohtumÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest alates. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sĂ”lmimise ja tsiviilasja menetluse lĂ”petamise Ă”iguslikest tagajĂ€rgedest.
2-16-15891 Kohus leiab, et kuivĂ”rd poolte poolt kohtule esitatud kompromissi punkt 9, milles pooled on sĂ”lminud kokkuleppe selles, et kompromissleping jĂ”ustub selle kohtumÀÀrusega kinnitamisel on vastuolus poolte poolt kohtule esitatud kompromissi punktiga 8, milles pooled on kokku leppinud, et lĂŒhendavad kompromissi kinnitava kohtumÀÀruse peale edasikaebamise Ă”iguse 1 (ĂŒhele) pĂ€evale, jĂ€tab kohus kompromissi punkti 9 kĂ€esoleva kohtumÀÀrusega kinnitamata. Kompromissleping jĂ”ustub kompromissi kinnitava kohtumÀÀruse edasikaebe tĂ€htaja möödumisel. Kohus on seisukohal, et ĂŒlejÀÀnud osas on kompromiss seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on vĂ”imalik kompromissi tĂ€ita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus kĂ€esolevas tsiviilasjas lĂ”petada. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sĂ”lmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tĂ”estamist. TsMS § 173 lg 1 jĂ€rgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sĂ”lmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jÀÀvad poolte endi kanda. KuivĂ”rd menetluskulud jÀÀvad poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulude rahaliselt kindlaks mÀÀramist. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lĂ”petatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle. Kui menetlus on lĂ”petatud hagist loobumise tĂ”ttu vĂ”i kompromissiga, on lĂ”petamisel samad materiaalĂ”iguslikud ja protsessuaalsed tagajĂ€rjed nagu menetluse lĂ”petamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr KondraĆĄov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.