Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2 (15)

I. Asjaolud ja senine menetluskäik Hageja M. R. töötas FIE H. K. M. alates 1.07.2013.a. tähtajatu töölepingu alusel farmitöölisena summeeritud tööaja arvestusega ajakava (graafiku) alusel kuni töötaja poolt 18.09.2015.a. töölepingu erakorralise ülesütlemiseni töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel põhjusel, et tööandja ei maksnud töötasu vastavalt kokkuleppele ning ei väljastanud töötaja nõudmisel töötasu teatist. 3.11.2015.a. on M.R. pöördunud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole avaldusega tööandjalt töötamise ajal saamata jäänud töötasu, summas 6340,90 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise, summas 2422,46 eurot väljamõistmiseks. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 22.12.2015.a. otsusega töövaidlusasjas nr x-x/xxxx jäeti hageja avaldus saamata töötasu ja hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamata. Töövaidlusasjas nr x-x-/xxxx FIE H. K. M. avalduses M. R. vastu on töövaidluskomisjoni 22.12.2015.a. otsusega avaldus rahuldatud ning tuvastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Töövaidluskomisjon on lugenud töölepingu FIE H. K. M. ja M. R. vahel lõppenuks korralise ülesütlemisega. M.R. pöördus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel 22.01.2016 töövaidluse läbivaatamiseks kohtu poole. II. Hageja nõuded ja nende põhjendused

3 (15)

Kohtule esitatud hagiavalduses (tl.29-31) taotleb hageja kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 4920,76 eurot (neto), jäädes seisukohale, et kuna kostja on maksnud temale töötasu vähem, kui tal oli õigus saada, oli ka töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Saamatajäänud töötasu arvestamisel on hageja võtnud aluseks andmed viimase nelja kuu palgateatistelt enne töölepingu erakorralist ülesütlemist, kuivõrd varasemal perioodil ei ole kostja esitanud hagejale andmeid palga arvestamise aluste kohta (palgateatisi). Hageja arvestuse kohaselt pidi ta saama 2015.a. juunikuu eest põhitöötasu vastavalt töölepingus kokkulepitud töötasumäärale –päevatasu 25 eurot 15 tööpäeva eest, s.o 375 eurot, lisaks riiklikul pühal – 24.juunil töötamise eest 25 eurot ning lisatasu kahel korral vasikate vastuvõtu eest 6 eurot, kolmel korral vasika boksi pesu eest 9 eurot, sõnniku eemaldamise eest kahel korral 6 eurot, viieteistkümnel korral tagumise ruumi koristamise eest 45 eurot ning arvestades piima väljalüpsi, tasu 0,008 eurot liitrilt – kokku 375 eurot. Seega pidi hageja saama 2015.a. juunikuu eest töötasu 841 eurot (bruto) ning maksude mahaarvamisel 679,38 eurot, kuid sai 382,46 eurot. Saamatajäänud töötasu on 296,92 eurot. Analoogselt on hageja arvestanud 2015.a. juulikuu eest saamata töötasu 118,87 eurot, augustikuu eest 124,42 eurot ning septembrikuu eest 216,86 eurot. Eelnimetatud nelja kuu saamatajäänud töötasu alusel on hageja arvestanud keskmise saamatajäänud tasu 189,26 eurot kuus ning kokku saamatajäänud töötasu ajavahemikus juuli 2013 – september 2015 (26 kuu eest) 4920,76 eurot (26 x 189,26). Juhul, kui kohus ei pea nimetatud summat ja/või arvutusmetoodikat põhjendatuks, taotleb hageja, et kohus määraks õiglase 4 (15)

saamatajäänud töötasu suuruse kindlaks lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 2. Hagiavalduse kohaselt on kostja kaldunud kõrvale suuliselt kokkulepitud palga maksmise tingimustest, mis nägid ette nii põhi- kui lisatasu maksmise. Hageja hinnangul oli töölepingu p.4.1. sätestatud tasu näol tegemist põhitasuga ning palga arvestamise alustes kirjeldatud tasud lisatasud. Hageja motiiviks töölepingu sõlmimisel oli lisatasude saamise võimalus. Töölepingu p.4.1. tuleb tõlgendada vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 6 koos teiste lepingutingimustega, s.o koosmõjus palga arvestamise aluste ja ametijuhendiga. III. Kostja vastuväited Vastuses hagiavaldusele (tl.36-37) leiab kostja, et kuivõrd hagiavalduses ei ole kostja esitanud nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks, tuleb lugeda töövaidluskomisjoni otsus vastavalt ITLS § 25 lg 1 selles osas avalduse rahuldamata jätmisega jõustunuks. Kostja hinnangul ei ole hageja nõue vähemmakstud töötasu väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja maksis temale ajavahemikus 1.07.2013- 1.10.2015 töötasu vähem, kui pooled olid kokku leppinud. 1.07.2013.a. sõlmitud töölepingu p.4.1 kohaselt ei tohtinud hageja bruto päevatasu olla väiksem kui 25 eurot päevas ning kostja ei ole seda tingimust rikkunud. Hageja ei esitanud kostja juures töötamise ajal rohkem kui kahe aasta jooksul ühtegi pretensiooni ega nõuet väidetavalt vähemmakstud töötasu kohta. Kostja ei võta omaks hageja väidet suulise kokkuleppe kohta lisatasude maksmise osas, mistõttu peab hageja oma 5 (15)

väidet tõendama. Töölepingu punktist 4.2, mis sisaldab kokkulepet võimaliku lisatasu maksmise kohta ei tekkinud tööandjale lisatasu maksmise kohustust, kui kirjalikus töötasukokkuleppes või teistes tööandja sisedokumentides ei ole lisatasu maksmise tingimusi konkreetselt määratletud. Samas nähtub hageja 2015.a. juuni- , juuli- ja augustikuu palgateatistest, et nimetatud kuudel on kostja hagejale täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksnud, samuti on tasustatud riigipühal töötamine 2015.a. juunikuus. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks asjaoluks hageja ja kostja vahel 1.07.2013.a. sõlmitud töölepingu töötasukokkuleppe sisu ja sellest tulenevalt hageja töötasu arvestamise ja maksmise õiguspärasus ajavahemikul 1.07.2013- 18.09.2015.a. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses esitanud taotlust töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise väljamõistmiseks, tuleb nõustuda kostja vastuväitega, et nimetatud nõude osas (hüvitise väljamõistmata jätmises) on töövaidluskomisjoni 22.12.2015.a. otsus töövaidlusasjas nr xx/xxxx jõustunud.

6 (15)

FIE H. K. M. ja M. R. vahel 1.juulil 2013.a. sõlmitud töölepingu nr 27/2013 (tl.125) p.2.1 ja 2.2. kohaselt asus töötaja (hageja) tööle farmitöölise ametikohale, kelle töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis. Töölepingu p.4.1 sätestas, et töötaja brutopäevatasu ei tohi olla väiksem kui 25 eurot ning töötasu kujuneb kirjalikus töötasukokkuleppes äratoodud tasudest. Vastavalt p.4.2 võib tööandja maksta töötajale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus töötasukokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega. Tl.110 on töölepingu lisaks olev ametijuhend karjakule, millest nähtub, et karjak töötab vahetustega, mille pikkus on 9 tundi, sealhulgas lõunavaheaeg pool tundi. Muuhulgas kuuluvad ametijuhendi järgi karjaku töökohustuste hulka ka poegimiste vastuvõtt, vasikate bokside pesu, tagumise söödaruumi korrashoid, piimatünni pesemine jne. Töölepingu sõlmimisega samal kuupäeval on töötaja ja tööandja poolt allkirjastatud ka karjaku palgaarvestamise alused (tl.56), mille kohaselt võetakse palga arvestamisel aluseks piim – 1 liiter -0,008 eurot ja vasikate keskmine juurdekasv päevas, kui see on vähemalt 0,7 kg. Eraldi arvestatakse tasu tagumise ruumi koristamise eest õhtuses vahetuses, söödavahe puhastamise eest hommikuses vahetuses ning vasika vastuvõtmise, lehma lüpsmise, vasika jootmise ja protseduuride eest – iga nimetatud toimingu eest (vasika vastuvõtmine ja sellele järgnevad on üks toiming) 3 eurot, vasika boksi pesu eest 2 eurot ning sõnniku eemaldamise eest kindlaksmääratud aladel 3 eurot. Töölepingu vaidlusaluse tingimuse (töötasukokkuleppe) tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, kui lepingupoolte ühist 7 (15)

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Poolte tahte väljaselgitamiseks on kohus hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all üle kuulanud (kohtuistungi protokoll tl.51-53). xxxxxx seletuse kohaselt lepiti kirjaliku töölepingu sõlmimisel kokku, et töötasu on 25 eurot päevas, miinus maksud. Lisatasud olid vasikate bokside pesemise, vasikate vastuvõtu, püttide pesu, tagaruumi koristamise, loomade indlemisest teatamise ja piima eest. Tööandja nimetas neid lisatasudeks. Kõik, mida hageja tegi, pidi ta panema töölehele kirja ja kuu lõpus viima selle tööandjale. Ainus, millest töötajal ülevaade puudus, olid piima kogused. Hageja hakkas kahtlema tööandja arvestuste õigsuses peale 2014.a. jõule. Ta nõudis raamatupidajalt E. K. palgatõendit, mida temale ei antud. Hiljem selgus palgalehtedelt, et palka oli arvestatud tunnitasu alusel. Hageja kinnitusel on ta muud tasud kätte saanud, välja arvatud pühade ajal töötamise eest topelttasu ning tasu piima koguste pealt ei ole makstud. Lepingu sõlmimise ajal sai ta aru, et ühe piimaliitri kohta makstakse lisatasu 0,008 eurot. Saamatajäänud tasu arvestamisel on võetud aluseks hiljem saadud andmed piima väljalüpsi kohta. H. K. on seletanud, et palgaarvestuse aluseks oli põhimõte, et päevatasu ei tohi olla mingil juhul väiksem, kui 25 eurot, see tähendab, et kui palgaarvestamise alustes märgitud komponentide alusel , s.o piima väljalüps ja vasikate juurdekasv, mis on põhitasu, ei tulnud 25 eurot välja, siis kindel päevatasu oli kindlustatud 25 eurot. Lisaks sai tasu bokside pesu, ruumide koristamise eest. Palgalehti töötaja ei küsinud. 8 (15)

2015.a. juulikuus suurendati piima koguste pealt makstavat tasu, septembrikuus on välja toodud palgalehel ka piima koguse pealt arvestatud palga osa. 2015.a. juuni- juuli ja augustikuu palgateatistest (tl.15-17) nähtuvalt on hageja palk moodustunud tunnitasust (3 eurot tund), lisatasudest täiendavate ülesannete täitmise eest ja riigipüha lisatasust (juunikuus), augustikuus on makstud hagejale ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Kostja poolt esitatud kontoväljavõtted (tl.39-41 ja koondpalgateatised (töövaidlusasja toimik lk.43-45) tõendavad, et hagejale on tema töötamise ajal kostja juures arvestatud palka ning tehtud väljamakseid töötasu näol, kuid nende alusel ei ole võimalik hinnata töötasukokkuleppe sisu ega töötasu arvestamise õigsust. Hageja on esitanud kohtule näidise töölehest, millel töötaja pidas oma tööaja arvestust ja märkis üles tehtud lisatööd (tl.64) ning hageja poolt tehtud märkmed töötamise aja ja tehtud tööde tööde kohta, mis kuulusid eraldi tasustamisele (tl.65-90). Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja märkmetes kajastatud töötasude suurused langevad kokku kostja poolt hageja kontole üle kantud töötasude summadega. Kostja on esitanud andmed väljalüpstud piima koguste kohta hageja kostja juures töötamise aja jooksul, s.o. alates 2013.a. juulikuust kuni 2015.a. septembrini (tl.93-105). Esitatud arvestuslehtedel on märgitud ka poegimiste vastuvõtmine, näiteks 2014.a. jaanuarikuus kujul „Merca 4, Reet 3, Merle 2, Aadu 1“, mis langeb kokku hageja märkmetes kajastatuga. Tl.106-109 on kostja poolt esitatud hageja töötasu arvestused, millistelt on näha töötasu kujunemise aluseks võetud näitajad – 9 (15)

väljalüpstud piima kogused, vasikate juurdekasv ning eraldi tasustatavate tööülesannete täitmise eest arvestatud tasud. Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on temale töölepingu kehtivuse ajal maksnud töötasu vähem, kui lepingus kokku lepitud. Hageja ja kostja on tõlgendanud töö tasustamist puudutavat töölepingu tingimust (töölepingu p. 4.1. ja 4.2.) erinevalt. Hageja on seisukohal, et tema palga moodustasid 25 eurot + tema töötamise ajal väljalüpstud piima kogus liitrites x 0,008 € (alates 2015.a. juulikuust 0,01 €) + vasikate juurdekasv päevas 0,7 – 1 kg x 0,06-0,09€ + palgaarvestamise alustes märgitud eraldi tasustatavad tööd. Kostja väitel võeti karjaku palga arvestamisel aluseks väljalüpstud piima kogus, vasikate juurdekasv ja eraldi tasustatavate tööde tegemine ning kui nimetatud näitajate alusel kujunes brutotöötasu väiksemaks, kui 25 eurot päevas, siis kindlustas tööandja töötajale töötasu 25 eurot. Asjaolu, et palgateatistel on palga arvestamise aluseks näidatud tunnitasu, milles lepingupooled ei olnud kokku leppinud, tulenes kostja selgituste kohaselt raamatupidamisprogrammi erisusest. Kohtu hinnangul ei saa pooltevahelises töölepingus sätestatud töötasukokkulepet tõlgendada erinevalt kostja tõlgendusest, see tähendab sarnaselt hagejaga. Lepingu p.4.1 esimese lausega on määratletud üldine põhimõte, et töötasu peab olema vähemalt 25 eurot päevas. Teises lauses on viide kirjalikule töötasukokkuleppele, mis määratleb tasu liigid, millest töötasu koosneb. Viidatud töötasukokkuleppena on käsitletavad töötaja ja tööandja poolt lepingu sõlmimise päeval, s.o 1.juulil 2013.a. allkirjastatud karjaku palgaarvestamise alused, millest nähtub, et palga arvestamisel võetakse aluseks järgmise vahetuse ajal 10 (15)

väljalüpstud piim, vasikate keskmine juurdekasv päevas, õhtuse vahetuse puhul tagumise ruumi koristamine, hommikuse vahetuse puhul söödavahe koristamine, vasika vastuvõtmine ning sellega seoses lehma lüpsmine, vasika jootmine ja protseduurid (vastavalt ametijuhendi punktile 8), vasika boksi pesu, sõnniku eemaldamine teatud aladelt ning looma indlemisest teatamine ja seemendaja kutsumine (tasu makstakse, kui loom on tiineks jäänud). Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks rikkunud hagejaga palgakokkulepet sõlmides TsÜS § 138 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõtet või teostanud oma õigusi eesmärgiga tekitada hagejale kahju, mis on lubamatu osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt. Kostja poolt esitatud töötasu arvestuse kokkuvõtete alusel, mis haakuvad hageja poolt peetud arvestusega töötamise aja ja täidetud tööülesannete kohta on võimalik lugeda tõendatuks, et kostja tööandjana on maksnud hagejale kui töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel. Hageja ei ole tõendanud ka riiklikel pühadel töötamise tasustamata jätmist. 2015.a. juunikuu palgateatisest nähtuvalt on hageja töötasu hulgas ka riigipüha lisatasu, 25,5 eurot, mille aluseks on võetud tunnitasu 3 eurot. Hageja ei ole esitanud andmeid, millistel riiklikel pühadel ta veel on töötanud, mille eest talle ei ole seaduses sätestatud tasu makstud. Kohus möönab, et kostja poolt hagejale esitatud palgateatised on eksitavad, sest on tõsi, et pooled ei ole töö tasustamises tunnitasu alusel kokku leppinud. Kostja on tunnitasu- 3 eurot tuletanud ilmselt kokkulepitud minimaalsest päevatasust, sest kui hageja tööaeg oli ühes vahetuses 8,5 tundi (hageja töötas summeeritud tööaja arvestuse alusel), siis 3 x 8,5 =25,5 eurot. Palgateatisel märgitud tasud ja lisatasud ei ole vastavuses ka 11 (15)

kostja palgaarvestuses märgituga. Näiteks 2015.a. juunikuu palgaarvestuses (tl.109) on näidatud tasu väljalüpstud piima alusel 337,30 eurot, vasika boksi pesult 6 eurot, tagumise ruumi koristamiselt 45 eurot, sõnniku eemaldamiselt 9 eurot, vasikate juurdekasvult 25,20 eurot ning tünni pesult 8 eurot. Palgateatises (tl.15) on märgitud tunnitasu 382,50 eurot, lisatasu 48 eurot ja riigipüha lisatasu 25,50 eurot. Seega ei ole arusaadav, milliste kohustuste täitmise eest on arvestatud lisatasu ja mis kuulub põhitasu hulka. Lisaks sellele on kostja kohtule esitatud menetlusdokumendis (tl.117-118) esile toonud, et kuna kõik palgaarvestamise alustes märgitud tööd on nimetatud ka karjaku ametijuhendis, olid need hageja töökohustused, mitte lisakohustused. Lisatasu maksmine on töölepingu p.4.2. sõnastuse kohaselt seatud sõltuvusse töö tulemustest. Kuna ei palgaarvestamise alustes ega muudes dokumentides ei ole karjaku töö tulemuste hindamise kriteeriume määratletud, on tegemist deklaratiivse tingimusega ning hagejal puudub alus lisatasu nõudmiseks. Seega on lisatasu märkimine palgateatistel vastuolus töölepingu palgakokkuleppega. Kuid arvestades, et kostja ei ole rikkunud kohustust maksta hagejale tasu töölepingus kokkulepitud tingimustel, tuleb jätta hageja nõue saamatajäänud töötasu väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 12 (15)

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid osundatud paragrahvi 4.lõike alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat on esindanud menetluses juristid Birgit Riivits ja Tanel Riivits, kes on esitanud 29.06.2017. a menetluskulude nimekirja (tl.114). Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 1314,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulude näol on kokku 1370 eurot (käibemaksuta) (tl.120). Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite (tl.122), milles leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu menetlustoiminguteks on olnud ebamõistlikult suur. Hageja on esitanud taotluse, juhul, kui kohus ei pea võimalikuks lahendada vaidlust hageja kasuks, jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd vaidlus on olnud hageja jaoks rahaliselt kurnav ning

13 (15)

temale ebasoodsa lõpptulemuse puhul oleksid hageja kanda jäetavad kostja menetluskulud teda tõsiselt kahjustavad. Kui kohus ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda, taotleb hageja võimaldada kostja menetluskulude hüvitamist 50 euroste osamaksetena. Kohus on seisukohal, et nii hageja kui kostja menetluskulud on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud, kuid käesolevas asjas on õigustatud TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Kohus põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et hageja pöördumine saamatajäänud töötasu nõudega töövaidlusorgani poole oli tingitud teatud määral ka kostja käitumisest – sellest, et kostja ei selgitanud töötajale piisavalt töötasu kujunemise põhimõtteid. Palgateatised, millised kostja hageja nõudmisel temale 2015.a. septembrikuus väljastas, olid eksitavad ja ei kajastanud tegelikult töötasu kujunemisel aluseks võetud tasusid. Töövaidluskomisjonis on tööandja väitnud (tl.6), et 2013 ja 2014.a. palga arvestamise aluseks olnud dokumente (töölehti ja piimalehti) ei ole alles hoitud, mistõttu nende aastate palga arvestamise aluste taastamine oleks väga töömahukas. Samas kohtumenetluses on kostja siiski väljalüpstud piima koguseid kajastavad dokumendid üles leidnud ja 13.01.2017.a. kohtule esitanud. Kohus leiab, et kui kostja oleks hagejale selgitanud palga arvestamise põhimõtteid juba töölepingu kehtivuse ajal, oleks olnud võimalik vaidlust vältida. Seetõttu on kohtu hinnangul käesolevas asjas ebaõiglane mõista poolelt, kelle kahjuks otsus on tehtud, s.o hagejalt välja vastaspoole menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

14 (15)

Epp Tombak Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.