Bauhof Group AS hagi ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G vastu 5245,02 euro nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: : BAUHOF GROUP AS, registrikood 10636638, asukoht J. Smuuli tee 41, 11415 Tallinn lepinguline esindaja Ferenc Koso, e-post: [email protected] Kostjad: 1.ABK Konstruktsioonid OÜ, , seaduslik esindaja G G
2.G G,
Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjatelt ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G solidaarselt Bauhof Group AS kasuks põhivõlg summas 5188,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 983,73 eurot ja kahju summas 331,32 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G solidaarselt Bauhof Group AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (5188,61 eurot) alates 03. 11. 2016 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni nõude kohase täitmiseni.
4.Hageja menetluskulud summas 900 eurot (riigilõiv 550 eurot ja tasu õigusabi eest 350 eurot) jätta kostjate ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G kanda solidaarselt.
4.Välja mõista kostjatelt ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G solidaarselt Bauhof Group AS kasuks menetluskulu summas 900 eurot.
5.Välja mõista kostjatelt ABK Konstruktsioonid OÜ ja G G solidaarselt Bauhof Group AS kasuks viivis menetluskuludelt (900 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord
2-16-120207 Kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused 08.09.16 esitas Bauhof Group AS (edaspidi hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse ABK Konstruktsioonid OÜ (edaspidi kostja 1) ja G G (edaspidi kostja 2) võlgnevuse nõudes. Kostjad tegid makseettepanekule vastuväite, mistõttu esitab hageja käesoleva hagiavalduse. Vastavalt esitatud hagile sõlmisid Bauhof Group AS ABK Konstruktsioonid OÜ - ga 29.01.2016.a. krediiditingimustega müügilepingu nr. 7935 (edaspidi leping) (lisa 1), mille sisuks oli hageja poolt kostja 1 le kauba müük ja kostja 1 kohustus kauba eest tasu maksma. Hageja müüs kostja 1 - le kaupa (ehituskaup) ja esitas kostjale kauba eest arveid (arved lisas 2) kogusummas 5188,61 eurot. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja 1 tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja 1 oma lepingulist kohustust, maksta hagejale kauba eest tasu, täitnud ei ole ja kostjal 1 on hagejale tasumata kauba eest 5188,61 eurot, mis on kostja 1 põhivõlaks.
2.Õiguslik alus Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
3.Viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja 1 on lepingu punktis 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. 01.11.2016.a. seisuga võlgneb kostja 1 hagejale viiviseid 983,73 eurot (viivise arve lisas 3) Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjatelt tasumata põhivõla summalt (5188,61 eurot) viivise tasumist alates 03.11.2016.a. iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
2-16-120207 Algus Lõpp Hilinenud % Võlg Viivis 3.11.2016 3.11.2017 päevi 1 aasta 0,15% 5188,61 2840,76 TsMS § 133 lg 2 alusel arvestatud viivise suuruseks on 2840,76 eurot, seega kokku viivis 3824,49 eurot.
4.Kahju Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 331,32 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus. (põhisummalt 6 % + km). Kahju seisnes kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid jne). Hageja leiab, et kahjunõue summas 331,32 eurot ei ole arvestades võlasummat ebamõistlikult suur. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostjad oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
5.Käendus (G G) ja solidaarvastutus Ühtlasi sõlmisid hageja ja G G 29.01.2016.a. käenduslepingu (lisa 4), millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostja 1 ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eeldtoodust nõuab hageja kostja 2 - lt kui käendajalt solidaarselt koos kostja 1 - ga kohustuse täimist 5188,61 euro põhivõlgnevuse, 983,73 euro viiviste (millele lisandub juurde tekkiv viivis) ja 331,32 kahju nõudes. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus kostja 1 poolse lepingu rikkumise puhul nõuda lepingu täitmist nii kostja 2 - lt kui käendajalt kui ka mõlemilt ühiselt. VÕS §-i 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest palub hageja:
1.kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 5188,61 eurot
2.kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 983,73 eurot
3.kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis võlgnetavalt põhisummalt (5188,61 eurot) alates 03.11.2016 viivis määraga 0,15 % päevas iga viivitatud päeva
2-16-120207 eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju summas 331,32 eurot
5.Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.
6.Arutada asja kirjalikus menetluses.
7.Juhul, kui Kostjad ei vasta hagile tähtaegselt, rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
8.Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palun Kostjatelt välja mõista menetluskuludena: 8.1 hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot, 8.2 õigusabikulud summas 350 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud materjaliga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks 1⁄2 töötundi, kokku 3,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokkuleppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Juhindudes TsMS § 176 lg 6 ei esita hageja menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid on valmis seda tegema kohtu esimesel nõudmisel. 8.3 määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht ja põhjendused Kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud ja soovisid võla tasuda osamaksetena. Pooled kokkulepet ei saavutanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjad põhinõudele vastuväidet ei esitanud, võttes selle sisuliselt õigeks. Kostjad küll soovid maksegraafikut kuid ei jõudnud hagejaga kokkuleppele. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt s.h.riigilõiv summas 550 € ja tasu õigusabi eest 350 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi hagis märgitud õiguslikul alusel. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
2-16-120207 millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.