2-05-12/8 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-05-12 Hageja soovib kaasomandi lõpetamist ja kinnistu jagamist kohtu kaudu. Esitatud hagi põhjendab hagi sellega, et kaasomand ei saa olla igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul on alati õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja kinnisasja jagamist. Hageja on ammendanud kõik võimalused kinnisasja jagamiseks poolte kokkuleppel. Kaasomandi lõpetamise nõue on tingitud kaasomanike vahelistest isiklikest vastuoludest, rahuldavatele kokkulepetele mittejõudmisest ja kinnistu ühisest ebarentaablist majandamisest. Kostja ei ole põhimõtteliselt oma kinnistu osa müügi vastu, kuid on korduvalt teatanud hagejale, et mingil juhul ei jäta seda temale. Hageja ei pea õigeks sellist suhtumist esivanemate pärandisse. Tema soovib taastada talu esialgsel kujul ja näha karjamaid puhtana võsast, heinamaad – niidetuna, looklevat kiviaeda – taastatuna. Samuti soovib taastada külakiige ja jaanitule platsi. Kõik see ilma kaasomaniku nõusolekuta ja töise ning rahalise toetuseta on võimatu. Hageja peamine soov on tegeleda lambakasvatusega. Ta ostis 21.06.2004 a. kolm lammast (kaks utte ja ühe jäära), kuid on sunnitud pidama neid soojustatud plekk-garaažis, kuna kostja ei ole nõus hagejale kuuluvat osa laudast vabastama. Hageja soovib edaspidi suurendada karja kuni 60-80 pealiseks (taolise karja suurust võimaldab Xxx talu maade suurus). Kostjal ja tema perekonna liikmetel puudub igasugune huvi maade ja nendel asuvate hoonete ühiseks majandamiseks ja taastamiseks. Hageja soovib jagada kinnisasja selliselt, et anda kinnistu hagejale, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa rahas. Hageja arvates on kostjale kuuluva maa maksumus 55 400, 60 krooni. Samas on hageja nõus tasuma kostjale tema osa eest kaasomandis oleva maa eest 91 950 krooni ja kompensatsiooni kostjale kuuluvate hoonete eest 68 050 krooni, kokku 160 000 krooni. Maa hinna määramisel on hageja arvestanud kasutamispiirangutega, mis on seotud selle asumisega Lahemaa Rahvuspargi territooriumil ja seoses sellega on Xxx talu maadel välistatud suvilate ja elamute ehitamine. Antud piirkonna soosituim tegevus on pärandkoosluste taastamine mahepõllumajanduse abil ( näiteks lammaste kasvatamine). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista ja ei nõustu kostja poolt nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kostja poolt pakutud viisil kinnistu jagamine reaalosadeks rahalises väärtuses ei vasta kaasomanike mõtteliste osade suurusele, mis on võrdne 50%. Kostja soovib endale jätta kinnistu osa, mille väärtus oleks 1 349 690 krooni ja hagejale jääks kinnistu osa väärtusega 793 820 krooni. Kostja soovib kinnistu jagamist ebaavõrdseteks osadeks, kus hagejale jääva kinnistu osa väärtus oleks 555 870 krooni võrra väiksem. Hageja on nõus lõpetama vaidluse kompromissi sõlmimisega. Kompromissi saavutamise võimatuse korral palub kaasomandi lõpetamist alljärgnevatel viisidel: hageja soovib kinnistu jätmist endale ning on valmis hüvitama kostjale tema kaasomandi osa rahas summas 1 062 500 krooni s.o 50% kinnistu turuväärtusest vastavalt 2006.a eksperdiarvamusele või jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et L.S.i ainuomandisse jääb loopealne maatükk suurusega 17,46 ha, mille piir kulgeks kuni mäe all oleva kinnistut poolitava teeni. Loopealne maatükk liidetakse omavahel mäealuse jagatava 0,46 ha

11.02.2005.a esitatud kirjalikus vastuses toodud vastuväitede kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Leiab, et kinnistu ühine kasutamine on muutunud võimatuks ja kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid ei nõustu hageja poolt esitatud kinnisasja jagamise viisiga selliselt, et anda kinnistu hagejale, pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa rahas. Samuti ei nõustu kostja hageja poolt määratud kinnistu hinnaga. Kostja peab võimalikuks jagada kinnistu reaalosadeks. Kinnistu ühine majapidamine ei ole enam võimalik, kuna hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku, et kostja ei saaks kinnistut ega hoonet hagejaga koos ühiselt kasutada. Kostja nõustub hageja poolt hagiavalduses toodud väitega, et kostjal puudub igasugune huvi maade ja nendel asuvate hoonete ühisel majandamisel ja taastamisel. Kostja vastuhagi 13.04.2006.a esitas kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Vastuhagis palub kostja lõpetada kaasomand nii, et anda kinnistu K.S.i ainuomandisse ja panna K.S.ile kohustus hüvitada L.S.ile tema osa rahas summas 1 062 500 krooni või jagada kinnistu K.S.i ja L.S.i vahel reaalosadeks selliselt, et K.S.i ainuomandisse jääb maatükk suurusega ca 16,95 ha koos selle oluliste osadega ning L.S.i ainuomandisse jääb maatükk suurusega ca 19,85 ha koos selle oluliste osadega. Kinnistu jagamisel reaalosadeks jääksid kahe moodustava uue kinnistu piirile kaks ehitist. Elamu ja laut-küün-kuur. Kinnistu jagamisel kuuluvad reaalosadeks jagamisele ka nimetatud ehitised ning ehitustehniliselt on see võimalik: nii elamul kui laut-küün-kuuril on eraldi sissepääsud, mis jääksid moodustatavate kinnistute piiridesse, tagades seeläbi mõlemale omanikule vaba juurdepääsu. Ehitistel puuduvad ühised tehnosüsteemid, seega ei takista tehnosüsteemide eraldamise võimatus ehitiste jagamist. Elamul on kummagi kaasomaniku osa kütmiseks ahi ning elektrivarustuse tagamiseks ehitiste osadele eraldi on koostatud vastav projekt. Mõlema jagamisele kuuluva ehitise osad on iseseisvalt kasutatavad.

Kinnistu ja ehitiste jagamine kostja poolt taotletaval viisil on kooskõlas kaasomanike vahelises senises praktikas kujunenud kinnistu kasutamise korraga: ehitised ja nende osad, mis jääksid vastavalt hageja või kostja ainuomandisse, on juba praegu nende valduses ja kasutuses. Väljakujunenud kasutuskorda tuleks muuta üksnes minimaalselt - vahetuksid kasvuhooned ja kelder jääks kostja ainuomandisse. Hageja ainuomandisse jääks see kinnistu osa, mida ta on juba praegu aia ehitamise läbi oma valdusse võtnud ( ca 1,5 ha suurune maatükk vahetult õueala taga). Olemasolevalt teel on võimalik tagada hagejale juurdepääs tema omandisse jäävatele ehitistele hagejale kuuluva maa kaudu, st puudub vajadus seada kostja omandisse jäävale õuealale teeservituuti hageja kasuks. Kostja ainuomandisse jääva maatüki suurus on ligi 2 ha võrra väiksem kui hageja ainuomandisse jääva maatüki suurus, samuti jääb hageja ainuomandis olevale maale kogu kinnistu metsamaa ( 1,51 ha). Seda erinevust kostja kahjuks kompenseerib ühe esitise – keldri jäämine kostja ainuomandisse ning kostja ainuomandisse jääva maa lisaväärtus, mis tuleneb sellel paikneva varega seonduvast potentsiaalsest ehitusõigusest. Viimatinimetatud asjaoludel leiab kostja, et selline reaalosadeks jagamine vastab kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Kohtukulud – vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv, kostja õigusabikulud ja muud kostja kohtukulud – taotleb kostja hagejalt enda kasuks välja mõista. 12.03.2007.a esitas kostja avalduse, millega täiendas oma vastuhagi alternatiivse nõudega kaasomandi lõpetamise viisi osas ja palub lõpetada kaasomand vastavalt AÕS prg 77 selliselt, et Xxx kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Kostja on seisukohal, et avalik enampakkumine võimaldab kaasomandi lõpetada selliselt, et mõlema kaasomaniku huvid on parimal võimalikul viisil kaitstud. Avalikul enampakkumisel on võimalik osaleda mõlemal kaasomanikul ning neil on võimalik teostada oma huvi kaasomandi eseme omandamiseks ja enampakkumise tulemusena oma omandi kaotav kaasomanik saab oma omandi eseme eest maksimaalselt õiglase hüvitise. Kaasomandi lõpetamisel kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel on tagatud kaasomanike võrdne kohtlemine, mida teiste esitatud nõuete puhul järgida ei ole võimalik. Kohtuistungil jäi kostja vastuhagis toodud nõuete juurde ja palub vastuhagi rahuldada ning kohtukulud jätta hageja kanda.

2.Samuti on kostja poolt vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisid - hageja kaasomandi osa (1⁄2 ) andmine kostjale ja kostjale kohustuse panemine hagejale tema osa rahas maksmises; kinnistu jagamine kaasomanike vahel reaalosades või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele- AÕS § 77 lg 2 kooskõlas. Tulenevalt esitatud nõuetest on nii hagejal kui ka kostjal huvi kinnistu tervikuna omandamiseks. Otsustamaks kaasomandi lõpetamist viisil, et jätta ühele kaasomanikule kinnistu tervikuna ühes kohustuse panemisega maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, tuleb arvestada mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses ja kaaluda kummagi poole huve. Pooled omandasid Xxx talu testamendijärgse pärimisega pärast isa surma ja kinnistusraamatusse tehti omaniku kanded 05.10.2004.a. Kinnistu asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, kinnistul paikneb ühekorruseline elamu, saun-kuur, laut-küün-kuur, ait, kasvuhooned, maakelder, lambalaut , endise lauda varemed ( I kd, tl 172-174). Kinnistu kirjalikku kasutuskorda kohtule esitatud ei ole, maad ja sellel asuvaid hooneid kasutatakse suuliste kokkulepete alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutab ühist asja elamiseks ja kinnistul asuv elamu on olnud talle koduks viimased 10 aastat. Hageja on seda maja aidanud isal ehitada, vanemate lahkuminekul jäi hageja isaga elama Xxxle, kostja läks koos emaga elama mujale. Kostja elab xxxx, kinnistul asuvat elamut ja aiamaad kasutab suvekuudel. Asjaolu, et oma majaosa kasutab ta suvekuudel, on tõendatud ka kostja poolt politseile esitatud avalduses ( I kd, tl 23) ja tunnistajate U L ning U M ütlustega.. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tegeleb Xxx talus lambakasvatusega. Juunis 2004.a ostis ta kolm lammast sooviga suurendada karja kuni 60-80 pealiseks, paikvaatluse tegemise ajal novembris 2006.a oli hagejal 25 lammast, käesolevaks ajaks on lammaste arv suurenenud neljakümneni, mida kinnitab ka tunnistajana ülekuulatud Xxx, kes elab naabertalus. Kostja paikvaatlusel antud seletuse kohaselt temal lambaid ei ole, tal on vaid aiamaa. Tunnistaja Xxxi ütlusestest nähtuvalt on hageja kinnistut hooldanud, maid korrastanud, teinud kadarikus töid ja puhastanud maad võsast. Tunnistaja U.M.i ütluste kohaselt on hageja maid hooldanud, puhastanud võsast 6 ha maad. Kostjat ei ole tunnistajad hageja abistamisel ega kinnistu hooldamisel ega parendmisel tööd tegemas näinud. Küll kinnitavad aga tunnistajad, et kostjat on nähtud muru niitmas ja oma aiamaad hooldamas. Kostja poolt ei ole ümber lükatud ka hageja poolt hagiavalduses toodud faktid, et kostjal puudub huvi hoida oma osa kinnistust korras ja parendada seda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks taotlenud

Tsiviilasi nr 2-05-12 toetusi PRIA-lt ebasoodsa piirkonna põllu- ja rohumaa hooldamiseks või loodushoiutoetusi koostöös Lahemaa Rahvuspargiga loopealse hooldmiseks, selle võsast puhatamiseks, kiviaia taastamiseks. Nähtuvalt Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni teatistest ( II kd tl 37,38) ei ole kostja Xxx kinnistule Lahemaa Rahvuspargis taotlenud loodushoiutoetust ja tal ei ole ka vastavaid kohustusi, küll on aga hageja esitanud taotlused loodushoiutoetuste saamiseks 2005.a ja 2006.a niidu või loopealse puhastamiseks üle 1,5 meetri kõrgusest tihedast võsast, tarade ehitamiseks poollooduslikel kooslustel loomade karjatamiseks, loopealse hooldamiseks. Hea koostöö, pärandmaastiku kaitsmiseks nähtud vaeva ja Lahemaa rahvuspargi väärtuste hoidmise eest on Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon avaldanud hagejale tänu ( II kd lk 63). Järelduvalt hagejale antud tänukirjast hageja mitte ainult ei hoolitse kinnistu eest, vaid ka tema töö kinnistul on leidnud avalikku tunnustamist. 2006.a mais on hageja on läbinud Harju Taluliidu poolt korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustusliku algkoolituse ( II kd tl 62), mis tõendab, et hageja omab vastavaid teadmisi põllumajandusliku tootmise osas ja soovib sellega tegeleda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja, kes kasutab ühist asja elamiseks ja kelle sünnija lapsepõlvekoduks on Xxx talu olnud, kasutab ja soovib jätkuvalt kasutada kinnistut ning taastada esivanemate talu, tegeleda keskkonnasõbraliku põllumajandusliku tootmisega ja kasvatada lambaid, hooldades loopealseid maid ja hoolitsedes samal ajal kinnistul asuvate põllu- ja heinamaade eest, taastada ja rajada kiviaedu, hoida Lahemaa Rahvuspargi väärtusi ja kaitsta pärandmaastiku, saades selleks loodushoiutoetusi ja võttes loodushoiu kohustusi Lahemaa Rahvuspargi ees. Kostja huvid on piirdunud võimalusega kasutada Xxx kinnistut suvekuudel elamiseks ja aiamaa kasutamisega. Kaasomanikuna ei ole kostja pidanud vajalikuks taotleda toetusi talle kuuluva kinnistu mõttelise osa põllu- ja rohumaa hooldamiseks ega loodushoiutoetusi loopealse hooldamiseks, niitude puhastamiseks, kiviaedade taastamiseks, Lahemaa pärandmaastiku kaitseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja kui kinnistu kaasomanik oleks mingilgi viisil osalenud kinnistu võsast puhastamisel, maade hooldusel või huvitunud kogu kinnistu või oma mõttelise osa maade loodushoiust. Oma vastuhagis on kostja ühe nõudena taotlenud kaasomandi lõpetamist kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellist kaasomandi lõpetamise viisi valides ja vastava nõude esitamisel kohtule on kostja kinnitanud oma valmisolekut kinnistu võõrandamiseks ja kinnistust loobumiseks. Nõustudes kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel on kostja tõendanud oma olulise huvi puudumist vaidlusaluse kinnistu reaalosa või kinnistu kui terviku edasiseks säilitamiseks. Kaaludes poolte huve Xxx kinnistu suhtes, leiab kohus, et hageja huvid võrreldes kostja huvidega on suuremad ja arvestades ka hageja töist panust kinnistusse ja pärandmaastiku kaitsmisel, samuti hageja poolt võetud loodushoiukohustusi, on õiglane arvestada ja lähtuda kaasomandi lõpetamise viisi valikul rohkem hageja huvidest. Vastuhagis on kostja taotlenud ka kaasomandi lõpetamist kinnistu jagamisega reaalosadeks selliselt, et K.S.i ainuomandisse jääks maatükk suurusega ca 16,95 ha koos selle oluliste osadega ning L.S.i ainuomandisse maatükk suurusega ca 19,85 ha koos selle oluliste osadega. Moodustatavate uute kinnistuste piirile jäävad kaks ehitist – elamu ja laut-küün-kuur jagatakse samuti reaalosadeks. Hageja selliselt kaasomandi lõpetamise viisiga ei nõustunud ja esitas kinnistu reaalosadeks jagamise nõude, mille kohaselt jääks K.S.ile maatükk suurusega 18,39 ja L.S.ile maatükk suurusega 18,39 ha koos K.S.i poolt loodavate kinnistute hinnavahe 131 561 krooni kompenseerimisega. 08. 12.2006.a esitatud avaldusega loobus hageja kaasomandi lõpetamise nõudest kinnistu jagamisega reaalosadeks ja antud nõudes tuleb kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 menetlus lõpetada, kuna puuduvad loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud ja loobumisega ei rikuta avalikku huvi.

Kaasomandi lõpetamist kinnistu jagamisega reaalosadeks ei pea kohus põhjendatuks ega otstarbekaks ega lähtuvalt poolte huvidest ka õiglaseks. Samuti on antud kaasomandi lõpetamise viis kaasomanikele koormav. Kuusalu Vallavalitsuse teatisest nr 5-6/1816-1 16.06.2006.a ( II kd, tl 74) nähtuvalt on Xxx kinnistu jagamine vastuhagis toodud viisil reaalosadeks ja maakorralduslikult võimalik, kuid uute moodustatavate kinnistute omanikele ei ole tagatud vaba juurdepääs hoonetele ( L.S.i eraldi jäävale õuele ei ole juurdepääsuteed). Asja arutamise käigus ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kinnistu reaalosadeks jagamisel oleks mõlemale omanikule tagatud vaba juurdepääs elamuni. Nähtuvalt paikvaatlusel Kuusalu Vallavalitsuse maakorraldaja seletusest, peab loa tee ehitamiseks andma Harjumaa Keskkonnateenistus, kuna kinnistu asub sihtkaitsevööndis, kus omanik omal soovil teed rajada ei saa. Vastavat luba kohtule esitatud ei ole. Kinnistu reaalosadeks jagamist ja ühe moodustatava kinnistu kohest koormamist teeservituudiga ja teeservituudi seadmisega pooltevaheliste vaidluste tekitamist ei pea kohus mõistlikuks. Õiglaseks ei pea kohus ka kaasomandi lõpetamist kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel kaotaks hageja kodu ja tooks kaasa majapidamise (eelkõige lammaste) likvideerimise ning suhteliselt eakana ( 73 aastat vana) oleks hageja sunnitud muretsema endale uue eluaseme. Enampakkumisel on võimalik osaleda küll ka mõlemal kaasomanikul ja omandada kogu kinnistu tervikuna, kuid kui ainult sellest võimalusest lähtudes kaasomandi lõpetamise viisi valida ja mitte arvestada seejuures kaasomanike põhjendatud huve, oleks see ebaõiglane hageja suhtes. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaasomand lõpetada hageja poolt taotletud viisil, andes Xxx kinnistu hagejale ja pannes talle kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. 08.12.2006.a esitatud avalduses on hageja palunud kaasomandi lõpetamisel kinnistu jätmisel hagejale mõista temalt kostja kasuks välja õiglane kompensatsioon. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kaasomandi lõpetamisel asja andmisega ühele kaasomanikule kaasneb kohustus maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Pooled on mõtteliste osade omanikud ja õiglaseks kompensatsiooniks omandiõiguse kaotamisel saab olla üksnes kaasomandi täielik rahaline hüvitis. Selleks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohtule on esitatud maksmisele kuuluva rahasumma määratlemiseks kolm tõendit: kostja taotlusel tehtud ERI Kinnisvara eksperthinnang aprillist 2005.a, millest nähtuvalt on Xxx kinnistu turuväärtus 1 575 000 krooni ( I kd tl 38-63); kohtumääruse alusel läbiviidud ekspertiisi ekspertiisiakt 06.03.2006.a.( I kd tl 167-197) ja nähtuvalt eksperdiarvamusest on kinnistu turuväärtus 03.03.2006.a seisuga 2 125 000 krooni; 02.11. 2006.a ekspertarvamus lisana 06.03.2006.a eksperthinnagule ( II kd tl 88), mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 02.11.2006.a seisuga 2 500 000 krooni. Kohtuistungil nõustusid pooled kinnistu hinnaga 2 500 000 krooni ja kumbki pool oli nõus maksma kaasomandi lõpetamisel omandi kaotamise eest teisele kaasomanikule 1 250 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja poolt kostjale maksmisele kuuluva 1⁄2 mõttelisele osa väärtuseks lugeda 1 250 000 krooni. Kohtukulud Kooskõlas TsMS ja TsMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS järgi. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

Tsiviilasi nr 2-05-12 otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendtud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 näeb ette õigusabile tehtud kulude väljamõistmist poolele, kelle kasuks otsus tehti, hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja on esitanud kohtule kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on hageja poolt kantud kohtukulu summas 61 920 krooni, millest riigilõivuna on tasutud 10 000 krooni ja ülejäänud 51 920 krooni on kulud õigusabile. Kostja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on kostja poolt kantud kohtukulu kokku 90 848,53 krooni, millest riigilõivuna vastuhagi esitamisel on tasutud 39 500 krooni ja kulud õigusabile ja ekspertiisile on kokku summas 51 348,53 krooni, millest 5900 krooni on ekspertiiskulud. Hagi esitamisel kaasomandi lõpetamiseks tasus hageja riigilõivu 9000 krooni ( I kd, tl 6). Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 9000 krooni tuleb kooskõlas TsMS § 60 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks. Õigusabile on kumbki pool teinud kulutusi ületamata 5% piirmäära hagi hinnast, so 1 250 000 kroonist. Hageja esindaja on osalenud menetluses hagi esitamisest s.o. jaanuarist 2005.a, kostja esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver alates vastuhagi esitamisest s.o. aprillist 2006.a. Võrreldes poolte poolt õigusabile tehtud kulutusi, hagejal summas 51 920 krooni ja kostjal summas 45 448,55 krooni, leiab kohus, et hageja poolt kantud kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud ning mitteülepaisutatud, sest hageja kulud õigussabile kogu menetluse jooksul kokku on väiksemad kui kostja poolt kantud kulud õigusabile ajavahemiku - vastuhagi esitamisest kuni asja lahendamiseni- ning kostja, tasudes oma õigusabikulude eest on pidanud neid kulutusi põhjendatuiks ja vajalikeks. Kostja on tasunud ekspertiisitasu 5900 krooni ( I kd, tl 165), vastuhagi esitamisel riigilõivu 39 500 krooni ( II kd, tl 22). Nimetatud kantud kulud jäävad kostja enda kanda, samuti jäävad kostja kanda tema enda poolt tehtud kulutused õigusabile. Ülaltoodu alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks hageja poolt kantud õigusabi kulude eest 51 920 ( viiskümmend üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni.