Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

II II

1,73 54,19

1(5)

2-16-13020

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku AXXX NXXXi pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Viru Maakohus 31.05.2017 määrusega kinnitas jaotuspettepaneku võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur 03.07.2017 esitas kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu summas 475 eurot (lisandub käibemaks 95 eurot) ning bürookulud summas 120 eurot (sh käibemaks). Väljamakse taotleb pankrotihaldur teha võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahast ning ülejäänud osa tagastada võlausaldajale. Raugemisaruande kohaselt pankroti väljakuulutamise seisuga 25.11.2016 oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Nimetatud rahaliste vahendite suurus on jooksvalt 2(5)

2-16-13020 muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada (so sissetulekud mis jäävad alla alampalga määra suuruse summa). Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Pankrotivarast väljamakseid ei tehtud. Massikohustusi ei ole. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud) on kokku 1 593 eurot ning kulud on osaliselt makstud MTA poolt kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt. Pankrotimenetluse kuludena on välja maksmata 690 eurot, mille maksmist haldur taotleb MTA poolt kohtu deposiiti tasutud rahaliste vahendite arvelt. Müümata on järgnev pankrotivara: Äriregistri andmetel omab võlgnik osalust OÜ-s Aniks (registrikood 11522256, asukoht XXX, Narva, osaluse suurus 1 278 eurot (so 50% osakapitalist). Osaühing on asutatud (esmakanne) 16.09.2008. 2015 majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu müügitulu 68 557 eurot ja kahjum 894,00 eurot. OÜ Aniks omandis on küll kinnistu (registriosa 3583409), kuid nimetatud kinnistu on koormatud kohtulike hüpoteekidega ja seega ei avalda osa väärtuse seisukohast olulist mõju. Pankrotihaldur hindab võlgnikule kuuluva osaühingu osa turuväärtuseks 0 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõidukid: - XXX, esmase registreerimise aasta 1996, registreerimismärk XXX, registrikanne peatatud, arestitud 2011 aastal MTA ja kohtutäituri poolt. - Ford Sierra, esmase registreerimise aasta 1984, registreerimismärk XXX, registrikanne peatatud, arestitud 2011 aastal MTA ja kohtutäituri poolt. Kuna sõidukite vanus on üle 20 aasta, nende sisukord ja olemasolu teadmata, siis hindab pankrotihaldur nende väärtuseks 0 eurot. Muud müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Välja maksmata Järk Jaotis % nõude suurus EUR Eesti Vabariik (Maksu-ja 17 465,47 II 44,08 Tolliameti kaudu) Lindorff Eesti AS 683,84 II 1,73 SEB Pank AS 21 468,82 II 54,19 Kokku välja maksmata nõudeid 39 618,13 eurot Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2009. aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldust esitanud ja seega puudub alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3(5)

2-16-13020

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgadest vabastamise avaldust ei ole võlgnik esitanud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused on võlgnikule alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Võlgniku pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 3 nõuet kokku summas 39 618,13 eurot. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

4(5)

2-16-13020 PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 5 tundi tunnitasuga 95 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotlus ja määrab talle töötasuks 475 eurot, millele lisandub käibemaks 95 eurot. Pankrotihalduri kulude arvestuse kohaselt on pankrotimenetluse jooksvad bürookulud perioodil alates 25.11.2016 kuni 25.04.2017 kokku summas 120 eurot (5 kuud x 20 eurot + käibemaks 20%). Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada pankrotihalduri taotlus bürookulude kinnitamiseks pankrotihalduri taotletud suuruses. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara halduri tasu ja tehtut kulutuste katmiseks, palub haldur välja maksta tasu ja kulud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 690 eurot (sisaldab käibemaksu) määrab kohus väljamaksmiseks pankrotihalduri büroo arvele võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu poolt 18.11.2016 tasutud deposiidist 1000 eurot. PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Võlausaldaja Eesti Vabariik on menetluses tasunud kohtu deposiiti 1000 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks 07.09.016 ning 1000 eurot pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 18.11.2016. Kohtu 25.11.2016 määruse alusel on 07.09.2016 tasutud deposiidist tehtud väljamakse summas 903 eurot. Käesoleva määrusega määrab kohus väljamaksmisele 690 eurot võlausaldaja poolt 18.11.2016 tasutud rahast. Kohus leiab, et järelejäänud raha summas 407 eurot tuleb tagastada deposiidimakse teinud võlausaldajale.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.