Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
447,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja C. K. Kostja A. T. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. T. vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista A. T.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 23. veebruaril 2021 Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingust nr 10534738, liitumislepingu lisaks olevast osamaksetega vara müügilepingust nr 10535969 ja nutikindlustuse lepingust nr 10535970 tulenev põhivõlg 224,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 144,43 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Mõista A. T.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (224,76 eurot) alates 9. märtsist 2024 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 0,065% päevas.
Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud A. T. kanda.
5.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 282 eurot.
6.Mõista A. T.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja 282 eurot (sh käibemaks).
7.A. T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada A. T.le tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
1
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Otsuse edastamine Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. T.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 26. veebruari 2024 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 8. märtsil 2024 (täiendatud 23.04.2024) hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa) ja kostja 23.02.2021 liitumislepingu nr 10534738, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 23.02.2021 osamaksetega vara müügilepingu 10535969 (liitumislepingu nr 10534738 lisa), mille alusel võimaldati kostjal tasuda ostetud telefoni eest 24 osamaksega (ei lisandunud 2
intressi ega ka muidu tasusid). Ka sõlmiti nutikindlustuse leping nr 10535970, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale seadmekindlustuse teenust soetatud seadmele ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostjale esitati osutatud teenuste ja soetatud seadme ostuhinna eest arveid, mida kostja alates 01.04.2021 arvest ei tasunud. Kuna kostja oli tasumisega viivituses üle 14 päeva, piiras Elisa kostja teenuseid alates 15.06.2021. Kuna piiramise alus ei olnud ühe kuu jooksul ära langenud, ütles Elisa liitumislepingu (sh osamaksetega vara müügilepingu) üles 01.07.2021. Nutikindlustuse lepingu luges Elisa lõppenuks 26.06.2021. Elisa loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja Elisa ja kostja vahel 23.02.2021 sõlmitud lepingutest tuleneva põhivõla 224,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 144,43 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 09.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot.
3.Kohus võttis hagi 17. mai 2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Rahvastikuregistri järgi puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada maksekäsu kiirmenetluses viidatud aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati (dtl 75). Samuti edastas kohus menetlusdokumendid kostjale registris märgitud lisa-aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati märkega ei ela/asu aadressil (dtl 76). Kohus saatis dokumendid ka Elisa ja kostja vahel sõlmitud lepingus märgitud aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati (dtl 77). Ka e-posti aadressile xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Kohus helistas ka telefoninumbrile XXX, kuid kõne võttis vastu naisterahvas, kes selgitas, et tema ei ole A. ning numbrile XXX, kuid kõne ei võetud vastu (dtl 79). Kohus tegi 21.10.2024 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 81). Saadud andmete alusel helistas kohus kostjale numbrile XXX, kuid kõne ei võetud vastu, numbrile XXX, kuid kõne võttis vastu meesterahvas ning ta ei tunne ühtegi A. ning numbrile XXX, kuid kõne võttis vastu naisterahvas, tegemist ei olnud A.ga (dtl 139). Samuti saatis kohus dokumendid aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati (dtl 147). Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 07.01.2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 23.01.2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 13.02.2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, 1
Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.
3
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
6.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 587 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (dtl 20). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 3,5 tundi (dtl 56). Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.2 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 100 eurot põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub võtta arvesse, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 viimase lause kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos käibemaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud menetluskulu. 2
vt Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.
4
Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 282 eurot, so riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 22 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.