Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.09.2005.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja arvelduskrediidilepingu nr. 04-197722KP, mille kohaselt sai kostja arvelduskrediiti 3 000 krooni. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine tema arvelduskontole 1100295345. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 08.04.2006.a. Krediidisummalt kohustus kostja tasuma intressi 16% ja igakuise intressi tasumise päevaks määrati kuu esimene kuupäev. 08.04.2006.a. arvelduskrediidi limiidi kasutamise tähtaeg lõppes. 06.01.2005.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 05-004245-VL, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 47 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 06.02.2009.a. Lepingu sõlmimise päeval sõlmiti ka laenu tagastamise graafik, mille järgi kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu kuuendal kuupäeval summas 1 406 krooni ja 43 senti. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgmisest päevast arvates ja panga hinnakirjas märgitud määra alusel. Alates 10.08.2006.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 15.12.2005.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 05-247828-RK, mille kohaselt sai kostja kasutusse Visa Classic Rev kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221030043764 ja teenindava arvelduskontoga 1100295345. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine tema. Krediidisumma tehingute teostamiseks oli 10 000 krooni intressiga 16% aastas. Igakuise intressi tasumise päevaks määrati kuu 25. kuupäev. 22.02.2006.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 06-023993-VL, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 100 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 25.02.2010.a. Lepingu sõlmimise päeval sõlmiti ka laenu tagastamise graafik, mille järgi kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 25-ndal kuupäeval summas 2 853 krooni ja 47 senti. Alates 25.08.2006.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Alates 25.08. kuni 25.12.2006.a. on kostja viivituses täielikult viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 14.12.2006.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 28.12.2006.a. Kostja võlgnevusi ei tasunud. Seisuga 12.01.2007.a. moodustab kostja võlgnevus kokku 151 836 krooni ja 45 senti, millest laenulepingu nr. 04-197722-KP järgi võlgnevuse põhiosa 3000 krooni, intress 252 krooni ja 68 senti, põhiosa viivis 11 krooni ja 19 senti, kokku 3 263 krooni ja 87 senti, laenulepingu nr. 05-004245-VL järgi võlgnevuse põhiosa 35 216 krooni ja 78 senti, intress 3 046 krooni ja 73 senti, põhiosa viivis 238 krooni ja 83 senti, kokku 38 502 krooni ja 34 senti, laenulepingu nr. 05-247828-RK järgi võlgnevuse põhiosa 11 026 krooni ja 48 senti, intress 667 krooni ja 95 senti, põhiosa viivis 46 krooni ja 54 senti, kokku 11 740 krooni ja 97 senti, laenulepingu nr. 05-004245-VL järgi võlgnevuse põhiosa 92 329 krooni ja 21 senti, intress 6 490 krooni, põhiosa viivis 510 krooni ja 06 senti, kokku 99 329 krooni ja 27 senti. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.01.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja valmis sõlmima kompromissi. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, laenu tagastamise graafikud, konto väljavõtted, sooritatud operatsioonid, hinnakiri, maksekorraldus

riigilõivu tasumise kohta, lepingu ülesütlemised. II. Asja kohtulik menetlus. Kohus 17.01.2007.a. saatis kostjale hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20.02.2007.a. 19.02.2007.a. avaldas kostja e-kirja teel soovi hakata võlgnevust tasuma igakuiste summadena 4 000 krooni kuus. Kohus edastas kirja hagejale ja hageja omakorda teavitas kohut, et tegi kostjale teatavaks kompromissi tingimused. Kohtu vastavale järelepärimisele hageja teatas, et kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Kohus 16.05.2007.a. määras korraldada kohtuistung ja kostjat hoiatada kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. 10.07.2007.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kostjale on kohtukutse üleandmiseks vastu võtnud isa, mida tõendab vastav allkiri väljastusteatel. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda kohtuistungi toimumise aeg kostjale teadaolevaks. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. Hageja esindaja oma kirjalikus avalduses palub teha asjas tagaseljaotsus. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.01.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid pole esitatud. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 12.novembril 2007.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.