Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Küllike Johannson
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. juuli 2007, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2 – 05 – 3730
Tsiviilasi
VLhagi VLvastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlusosalised
Kohtuotsuse resolutsioon
Hageja: VL, isikukood XXX; elukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit, Õigusbüroo OÜ Liliana & K; registrikood XXX, postiaadress: XXX; Kostja: VL, isikukood XXX elukoht XXX; Kostja esindaja: Janika Vorobjova, isikukood XXX SA SAK Fondi jurist, XXX
Jätta rahuldamata VLi hagi VL vastu ühisvara jagamise nõudes. Jätta kohtukulud VLilt VL kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud Hageja ja kostja abiellusid 28.05.1988 ning asusid üürileandjaga sõlmitud üürilepingu alusel koos elama aadressil XXX Tallinnas. Antud aadressil nad korterit erastada ei saanud, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku õigusjärglasele TA`ule (sünd XXX) tagastati Tallinna Linnavalitsuse 22.02.1995 korraldusega nr 520-k neli hoonet aadressil XXX. Hageja ja kostja lahutasid abielu 06.12.1993. Abielu lahutamine ei võtnud pooltelt õigust munitsipaalelamispinnale eesmärgil see tulevikus erastada. Vastuantavate eluruumide
pakkumisega tegeles M AS tegevdirektor AK. Hageja ja kostja asusid elama eluruumis XXX. Hageja väidab, et poolte abielulised suhted jätkusid ka peale abielu lahutamist, kuid 2005 aasta alguses suhted halvenesid. 21.06.2005 esitas VL Tallinna Linnakohtule hagi VLvastu ühisvara jagamiseks. 06.08.2005 esitatud hagiavalduse täpsustuses taotles hageja poolte ühisvaraks oleva XXX Tallinnas asuva korteri jagamist selliselt, et korter jäetakse hagejale, hagejalt mõistetaks aga kostja kasuks välja rahaline hüvitus enamsaadud ühisvara arvel. Hagejale teadaolevalt on kostja sõlminud eelkokkuleppe antud eluruumi müügiks ning ostja on tellinud korteri hindamiseks hindamisakti, et see esitada pangale laenu tagastamise vormistamiseks. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja arvates PkS § 18 lg 2 ei pea abielu lahutamise aega oluliseks, vaid olulisemaks peetakse asjaolu, kas abielusuhted ühisvara jagamise ajal on lõppenud või mitte. Hageja palub lugeda eluruum asukohaga XXX hageja ja kostja ühisvarasse kuuluvaks ja jagada PkS § 19 lg 1 alusel võrdselt, võttes aluseks vara hinna jagamise aja seisuga. 09.08.2005 määrusega rahuldas kohus TsMS § 156 lg 1 punktile 2 tuginedes hagi tagamise taotluse ja määras teha ehitusregistris käsutamise keelumärge vaidlusalusele kostjale kuuluvale korterile hageja kasuks. Määruse kohaselt on Tallinna notari Maive Ottase poolt väljastatud tõend selle kohta, et kostja reserveeris aja notari juures 11.08.2005 vaidlusaluse korteri võõrandamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna pooled vaidlevad korteri kui ühisvara jagamise üle ning hageja soovib korteri jätmist endale, võib hagi tagamata jätmine võimaliku hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmise võimatuks teha. Kostja vastuväited hagiavaldusele ühisvara jagamise nõudes Poolte abielu lahutati . Kostja omandas korteri 5 aastat pärast abielulahutust kui lahusvara. Lisaks sellele oli kostjal renditud eraldi pind 19 m2. Hagejale ja kostjale pakuti ühist pinda, kuid kostja sellega nõus ei olnud, sest abielu oli juba ammu lahutatud. Kuna kostja keeldus ühiselamu toast, siis jäi ta ka hageja lubatud toast ilma. Pärast seda, kui kostjale pakuti ühte suurt tuba, arvestades kostja eelnevat keeldumist, nõustus kostja hagejaga ühte korterisse kolima, lootes, et meesterahvas aitab korteris remonti teha. Mõlemad korterid olid kostja nimel. Kostja oli mõlemasse korterisse sisse kirjutatud. Kostja võttis hageja oma korterisse ja kirjutas ta vaid kaastundest sisse, sest hagejal ei olnud lapsi tal ei olnud kuskile minna. Kostja võttis enda nimel ka laenu, et muretseda korter ka hagejale, andes korteri nii öelda hagejale rendile. Kui kostja oleks teadnud, et hagejal on tütar ei oleks ta kostjat oma korterisse sisse lasknud. Elamispind eraldati mitte inimeste arvu vaid m2-te järgi. Kostjale XXX tänava toa suurus oli 38 m2. Kostja sai samaväärse elamispinna XXX tänaval. XXX tn korteri ostmiseks oli kostja võtnud krediiti, mida tõendab esitatud ostu-müügileping ja krediidileping. Korter XXX anti hagejale ja kostjale XXXtoa asemele. Korter XXX oli abiruum ning eluruumina seda kasutada ei saanud. Hiljem toad nr 17 ja 18 ilmselt ühendati. Toas XXX elas hageja, aga teises toas XXX elas kostja oma tütrega. Korter aadressil XXX on kostja lahusvara. Kostja sai vahetuse teel korteri aadressil XXX(endine XXX) Tallinnas, kus elas koos oma esimese abikaasa ja tütrega, mida kinnitab ka XXX aasta order nr XXX. Peale lahutust jäi korter kostja omandisse. Seal hakkasid elama mõlemad pooled. Vaidlusaluse korteri ostis kostja 1998 aastal pangalaenuga, selle soetamises hageja ei osalenud. Kostja võttis endale krediiti elamispinna aadressil XXX Tallinnas soetamiseks. Seda fakti kinnitab krediidileping nr XXX.
Hagi täpsustus, hagi tagamine Hageja palub jagada poolte ühisvaraks oleva korteri selliselt, et korter jääb hagejale ning hagejalt mõistetakse kostjale välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvelt hüvitis summas 200 000.- krooni. Hageja põhjendab oma ettepanekut asjaoluga, et hagejal ei ole teist elukohta. Hüvitise suurus tuleneb sellest, et hageja hindab korteri tavaliseks turuväärtuseks 400 000.- krooni. Hagejale on teatavaks saanud ja tõenditega kinnitust leidnud kostja eesmärk võõrandada vaidlusalune eluruum kolmandale isikule. Hageja leiab, et kui kostja eluruumi võõrandab, siis hagi rahuldamise korral muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks, kuna korteri omanikuks saab kolmas isik. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi tagamiseks teha käsutamise keelumärke Tallinna Linnaplaneerimise Ameti registriosakonnas registreeritud eluruumile asukohaga XXX Tallinnas. 11.08.2005 on Tallinna notar Maive Ottase poolt kohtule väljastatud tõend, mille kohaselt reserveeris kostja notari juures notariaja vaidlusaluse korteri võõrandamiseks. Poolte vahel on vaidlus ühisvara jagamise osas. Kuna korter on hagejale eluruumiks ning hageja soovib korteri endale jätta, võib hagi tagamata jätmine hageja kasuks tehtud kohtuotsuse võimaliku täitmise võimatuks teha. Kostja soovib nimetatud korterit võõrandada kolmandale isikule, mistõttu tuleb kohaldada TsMS § 156 lg 1 p 2 sätestatud hagi tagamise abinõud s.o vara käsutamise keelumärke tegemist vararegistris. 09.08.2005 tegi kohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja tegi ehitusregistris käsutamise keelumärke kostjale kuuluvale XXX 5 asuvale eluruumile nr 3A hageja kasuks. Määruse jõustumise ajaks on selgunud, et keelumärke seadmise objektist on saanud selle aluse maa kinnistamise kaudu korteriomand. Keelumärget aga maakohtu kinnistusregister automaatselt ehitusregistrist üle ei kanna. Hageja palub hagi tagada ja kohaldada hagi tagamise vahendina käsutamise keelumärke seadmist kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil XXX Tallinn. Ostu-müügileping ja kostja seisukoht Enn Koot (isikukood 35212180334, elukoht Tallinnas XXX , edaspidi nimetatud „müüja“) ja VL(isikukood 45201250475, elukoht Tallinnas XXX , edaspidi nimetatud „ostja“), sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu alljärgnevas: Müüja müüs ja ostja ostis ühe (1) toalise korteri nr 3A koos sellele vastava muu osaga elamust, milles kasulikku pinda 38,3 m2. Nimetatud korter moodustab 12,50 % kahe korruselisest kaheksa (8) korteriga elamu korterite üldpinnast. Nimetatud lepinguobjekt kuulub müüjale omandiõiguse alusel vastavalt Tallinna Hooneregistri õiendile nr XXX10.juunist XXX ning on müüdud ostjale 90 000.- krooni eest, millest 48 000.- krooni on ostja tasunud müüjale enne käesoleva lepingu sõlmimist ja mille saamist tõendab müüja allkirjaga käesoleval lepingul. Ülejäänud summa, s.o 42 000.- krooni, kohustub ostja tasuma müüja poolt näidatud pangaarvele 2 pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest Kostja sai vahetuse teel korteri aadressil XXX (nüüd XXX ) koos oma esimese abikaasa ja tütrega, mida kinnitab XXX order nr XXX. Peale lahutust jäi korter kostja omandisse. Korteris hakkasid elama nii V. L kui ka V. L Hagejal oli korter ka aadressil XXX, Tallinnas, mida kinnitab 10.11.189 order nr XXX. Peale seda võttis kostja endale krediiti elamispinna aadressil XXX Tallinnas soetamiseks. Seda fakti kinnitab krediidileping nr XXX. Kohtu seisukoht Kohus tegi kindlaks, et korteriomand aadressil XXX Tallinnas on kostja lahusvara. Kostja sai kõnesoleva korteri vahetuse teel, mida kinnitab 26.01.1979.a. order nr XXX. Peale lahutust esimesest abikaasast jäi korter kostja omandisse. Korteris hakkas elama peale kostja ka V. L sest muud elukohta tal ei olnud.
XXX Tallinna Linna RSN Täitevkomitee order nr 148 anti V. L (elukoht XXX) sest, temale sai antud XXX tänaval, majas XXX mitteeluruum põrandapinnaga 18,7 m2. Ruum on kasutuses panipaigana. Hageja ei ole tõendanud, et eluruum XXX oli soetatud ühisvarasse kuuluva vara eest. Kostja on õigesti leidnud, et korter XXX on kostja vallasvara. Korteri sai kostja krediidilepingu alusel. Kõik kohustused selle lepingu alusel olid kostja kohustused, hagejat krediidileping ei puudutanud. Hageja kirjutati sisse korterisse XXX kuud peale korteri ostmist, sest kostjal oli kurb vaadata, et hagejale ei ole kusagil elada. Hagiavalduses on paljasõnaliselt väidetud, et poolte kooselu ja abielulised suhted jätkusid peale abielu lahutamist, peale eluruumi erastamist ja hiljem. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et poolte abielusuhted jätkusid kuni suhete halvenemiseni alates 2005 aasta algusest. 18.06.1998 Krediidilepingu nr 24ÜL-130-180698 kohaselt on lepingu poolteks AS ERA Pank ja VL. Krediidisummaks 42 000.- krooni ning intressi määr tagastamata krediidisummalt 12 % aastas, lepingutasu 500.- krooni, tähtaeg 3 kalendrikuud. Tagatiseks on SOÜ ja ERA Pank vahel sõlmitavast käenduslepingust tulenev käendus, mis tagab käesoleva lepingu alusel tekkiva V. L kohustiste nõuetekohase täitmise. Eeltoodust ilmneb, et AS-i Era Pank ja V. L vahelises lepingus hageja lepinguosaline ei ole. Kostja on taotlenud jätta kohtukulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 3 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuna kostja ei ole esitanud menetluskulude kandmist või vastava kohustuse tulevikus tekkimist tõendavaid dokumente, jätab kohus kohtukulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.
Küllike Johannson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.