Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vastus 30.11.2005.a esitas kostja M P vastuse M P hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kostja ei nõustu hagiga järgmistel põhjustel: - Kostja kasutas xxx korterit ajavahemikul 20.04.2004-30.10.2004 ja vastavalt suusõnalisele kokkuleppele kohustus tasuma kommunaalteenuste eest. Kostjal oli hagejaga suusõnaline üürileping ja kommunaalteenuste eest tasus kostja hageja kätte (kogusummas 2700 krooni). Kommunaalteenuste summa aprillist-oktoobrini 2004 oli 2510. 55 krooni. - Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud ei eel- ega notariaalset korteri ostu-müügilepingut, oli M P kohustatud tasuma edasiste kommunaalteenuste eest, kuna korter oli M P oma. Miks hageja seda ei teinud, kostja ei tea. - M P kolis ise teise korterisse ja lõpetas lepingud Eesti Energia AS-ga ja AS-ga Starman. Kostja oli sunnitud need lepingud sõlmima. - Kostja tegi korteris xxx osalist remonti. Hageja oli sellest teadlik ja sellega nõus. Remont läks kostjal maksma 3750 krooni. Korteris olevate asjade kohta ütles hageja kostjale, et ta ei vaja neid enam ja kostja hävitas need, kuna asjad olid inetud.

-

-

-

Omaltpoolt jättis kostja korterisse elektripliidi, külmkapi, söögilaua, voodi ja diivani (kokku väärtuses 1800 krooni). Hageja oli teadlik, et kostja lahkub Viljandisse. Kostja hoiatas hagejat augustis, et asub elama Viljandisse, kuna leidis endale sealt elukaaslase. Kostja andis korterivõtmed 10.12.2004.a naabrimehe kätte. Korteri ostusoovi kostjal ei olnud, samuti ei olnud hagejal selle müügisoovi. Poolte vahel ei olnud mingisugust lepingut, millekohaselt oleks kostja olnud kohustatud hagejale midagi peale kommunaalteenuste maksma. Kostja leiab, et M P ta võlgu ei ole. Ka elektriarve 508, 50 krooni on kostja hagejale tasunud. Kostja leiab, et hagejale ta võlgu ei ole ning kohtukulud peaks seetõttu hageja kandma.

Kohtuistung 02.05.2007.a Kohtuistungil 02.05.2007 jäi hageja oma haginõuete juurde osaliselt . Hageja sõnul oli poolte vahel kokkulepe, et hageja müüb kostjale korteri 9000 krooni eest. Kuna kostjal kohe raha ei olnud, leppisid pooled kokku, et kostja tasub igakuuliselt. Hagejale kostja ei teatanud, millal korterist lahkub, hageja sai sellest teada naabrite käest. Kommunaalteenuste eest tuli kütteperioodil tasuda 1000 krooni ringis, suveperioodil 300 krooni ringis. Elektri eest 500 krooni kostja hagejale tasus. Kuna kostja poolt korterisse jäetud asjade maksumus katab tema asjade maksumuse, ei soovi ta vara maksumuse 1500 krooni väljamõistmist. Nõude summaks jääb 9365,60 krooni. Kostja seletas, et ta ütles hagejale augustis, et läheb Viljandisse. Asjadele tuli kostja järgi 30.detsembril. Kuna hagejat kodus ei olnud, jättis ta võtme naabri kätte. Ostmise juttu poolte vahel ei olnud. Kostja tasus hagejale ainult kommunaalmakseid. Viimati maksis neid septembrikuu eest, sest edasi ta seal enam ei elanud. Hageja ütles kostjale, et asju ta enam ei vaja, ka kostja jättis lahkudes omaltpoolt sinna asju (elektripliidi, külmiku , diivani, 2 kušetti). Hageja andis algul korteri kasutada ja ütles, et kui kostja tahab, võib selle korteri ära osta. Kostjal raha ei olnud ja hiljem tema elukaaslane ei tahtnud sinna elama tulla. Nende kuude eest, mis kostja seal korteris viibis, on ta ka maksnud. Kostja leiab, et hagejale ta midagi võlgu ei ole.

Kohtuistung 18.06.2007.a Kohtuistungil 18.06.2007 seletas hageja M P, et 9000 krooni eest on kasutatud kommunaalteenuseid. Hageja andis korteri linnale ära 2006.aasta kevadel. Korteril võlgu ei olnud, hageja tasus need ära. Hagejas tunnistas, et kostja on elektriarve 500 krooni tasunud. Hageja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on hagejale elektriarve 500 krooni tasunud. Kostja nõustus hagejale tasuma kuni detsembrikuuni (kuni ta viimased asjad korterist ära viis). Rohkem midagi kostja nõus hagejale tasuma ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et poolte vahel oli üürisuhe (toimiku lk 3-4,11, 30), kostja kasutas hagejale kuuluvat korterit asukohaga xxx ja kohustus alates 21.04.2004 tasuma hagejale kõik kommunaalteenused (toimiku lk 11), kostja tasus hagejale perioodil juuni – september 2004.a 2700 krooni. 22.11.2005.a tasus kostja hagejale elektrienergia eest 508, 50 krooni (toimiku lk 31). VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 274 kohaselt kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101. lg 1 p 1 kohaselt Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista kokku 11 374, 10 krooni, millest 9365, 60 krooni on kommunaalteenuste võlgnevus, 508, 50 krooni elektrienergia võlgnevus ja 1500 krooni kaotatud vara. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kadumaläinud asjade väärtuse kohta. Asja kohtuliku arutamise käigus loobus hageja kaotatud esemete maksumuse summas 1500 krooni hüvitamise nõudest. Elektrienergia eest on kostja 22.11.2005 tasunud hagejale 508, 50 krooni (maksekorraldus toimiku lk 31). Püssi Linnavalitsuse esitatud üüriarvestuse kohaselt arvestati perioodil aprill 2004-juuli 2005 xxx kommunaalteenuste eest 9938, 80 krooni (toimiku lk 53). Hageja M P on tasunud Püssi Linnavalitsusele 9365, 60 krooni (toimiku lk 12). Poolte tunnistavad, et kostja lahkus xxx korterist novembris-detsembris 2004 (toimiku lk 3, 31 pöördel, 50, 55). Kostja ei ole tõendanud, millal ja kellele ta andis üle korterivõtmed. Vastuses (toimiku lk 30) väidab kostja, et andis võtme 10.12.2004 naabrimehele. 02.05.2007.a toimunud kohtuistungil väitis kostja , et ta jättis võtme naabri kätte 30.12.2004.a (toimiku lk 50). Hageja väidab, et kostja andis korterivõtmed naabrinaisele 2005.a augustis (toimiku lk 4).

Kostja kohtule tõendeid, et ta oleks esitanud hagejale VÕS § 325 lg 1 sätestatud vormis üürilepingu üleütlemise avalduse, esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole üürilepingut nõuetekohaselt üles ütelnud, on ta kohustatud hagejale hüvitama korteri kommunaalteenuste kulud. Seega ei oma asjaolu, et kostja korteris elamast lahkus, iseenesest asja lahendamisel tähtsust. Kostja tasus perioodil aprill-detsember 2004 hagejale 2700 krooni. Asja materjalides puuduvad tõendid selles, millises tasu (üüri) suuruses korteri kasutamise eest pooled kokku leppisid. Kuigi kostja on kohustunud tasuma hagejale iga kuu 1200 krooni ja iga reede 200 krooni (toimiku lk 10), ei nähtu nimetatust konkreetselt, et tegemist on korteri kasutamise eest tasumisele kuuluva üüriga. Seega puudub kohtul alus lugeda kostja poolt tasutud 2700 krooni üüriks korteri asukohaga xxx kasutamise eest. Kuna kostja on hagejale kommunaalteenuste eest tasunud 2700 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 6665,60 krooni (9365,60 – 2700). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 6665, 60 krooni. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1050 krooni ja õigusabi eest 1500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Vastavalt TsMS § 60 lg1, § 61 lg1 ning § 62 lg2 leib kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja menetluskulude katteks 918,70 krooni (sh riigilõiv 560 krooni ning õigusabikulud 358,70 krooni) väljamõistmise. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.