U hagi AS-i K vastu kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks ning edasise rikkumise vältimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. märtsi 2007.a määrus iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U määruskaebus Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja) U. (x ) ja tema lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver Vastustaja (kostja) AS K (reg k xxxxxxxx; x) ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Iseseisva nõudeta kolmas isik R (Poola) (id. number Poola riiklikus kohturegistris xxxxxxxx, aadress x), lepinguline esindaja patendivolinik Indrek Eelmets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. märtsi 2007.a määrus välismaise äriühingu R (Poland) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamise kohta.
2.Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata välismaise äriühingu R (Poland) taotlus astuda tsiviilasja nr 2-04-871 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 216 lg 6).
Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on U. hagi AS K vastu kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks ning edasise rikkumise vältimiseks.
2.02.03.2007 esitas Poola Vabariigi äriühing R (Poland) avalduse, milles palus kaasata R (Poland) tsiviilasja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
3.Avalduse kohaselt on kostja puhastusvahendi * maaletooja ja turustaja. Selliseks tegevuseks Eestis on kostja saanud nõuetekohase litsentsi kaubamärgiga * tähistatud puhastusvahendi tootjalt, Poola äriühingult R (Poland) ., mis kuulub samasse kontserni kaubamärgi * omanikuga R. Avaldajale teadaolevalt on asja materjalide hulgas ka dokumentaalne tõend kaubamärgi * kuuluvuse kohta R-le (registreering kehtiv kuni 17.06.2016; registreeringu nr xxxxx). R (Poland) .-l on õiguslik huvi menetluseseme suhtes ning selle suhtes, et vaidlus lahendataks kostja kasuks. Õiguslik huvi tuleneb asjaolust, et R (Poland) . on kaubamärgiga * tähistatud puhastusvahendite tootja ning kostjale kaubamärgi kasutamiseks Eestis litsentsi andja.
4.Hageja vaidles R (Poland) avaldusele vastu. Hageja leidis, et kuigi avaldusest ei selgu, milliseid õigusi avalduses mainitud litsents puudutab, võib kostja varasematest avaldustest järeldada, et see puudutab sõnalist kaubamärki *. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse objektiks sõnaline kaubamärk *, vaid konkreetne puhastusvahendi pakend, mille osas hagejale teadaolevalt kostjal, äriühingul R (Poland) ega äriühingul R. mingeid registreeringuid või taotletavaid õigusi ei ole. TsMS § 213 lg-st 1 tulenevalt ei piisa menetlusse astumiseks igasugusest õiguslikust huvist, majanduslikust või muud laadi, vajalik on kolmanda isiku õiguslik huvi vaidluse tulemuse suhtes. Kohtuvaidlus peab mõjuma isiku õigustele ja kohustustele. Avaldusest menetlusse astumiseks ei nähtu, kuidas vaidlus mõjub R (Poland) . õigustele ja kohustustele. Sellist õiguslikku huvi ei ole asjas kogutud tõendite põhjal võimalik ka tuvastada, kuna äriühingul R (Poland) puudub õiguslik side vaidlusaluse pakendi kujundusega. Asjaolu, et R (Poland) . toodab puhastusvahendit ja pakendab selle vaidlusalusesse pakendisse, ei näita tema õiguslikku huvi käesoleva vaidluse suhtes. Käesolevas tsiviilasjas tegi kohus 17.08.2004 määruse, millega jättis isiku õigusliku huvi puudumise tõttu rahuldamata taotluse kaasata U OÜ menetlusse hageja poolel.
5.Kostja ei vaielnud R (Poland) taotlusele vastu. Maakohtu määruse põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas välismaise äriühingu R (Poland) . (identifitseerimisnumber Poola riiklikus kohturegistris xxxxxxxxx; aadress x) taotluse ja lubas tal tsiviilasjas nr 2-04871 menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
7.R (Poland) . avaldus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R (Poland) . on piisavalt põhistanud enda õiguslikku huvi vaidluseseme suhtes. Hagi rahuldamise korral piirab asjas võimalik tehtav kohtuotsus R (Poland) poolt toodetud ja vaidlusalusesse pakendisse pakendatud puhastusvahendiga kauplemist Eesti Vabariigi territooriumil. Seega võib asjas tehtav lahend mõjutada Euroopa Liidu teises liikmesriigis registreeritud äriühingu ettevõtlusvabadust.
8.Kohus nõustus hageja väitega, et käesolevas tsiviilasjas on vaidluse objektiks konkreetne puhastusvahendi pakend. Samuti puudub asja senise menetluse põhjal alus väita, et kostjal, äriühingul R (Poland) . või äriühingul R oleks nimetatud pakendi kui kaubamärgi 2(6)
osas mingeid registreeringuid või taotletavaid õigusi. Samas ei nõustunud kohus hageja käsitlusega, et R (Poland) õiguslik huvi TsMS § 213 lg 1 tähenduses saaks tuleneda üksnes õigustest registreeritud sõnalisele kaubamärgile *. Välismaisel äriühingul R (Poland) võib olla huvi tema poolt toodetud ja vaidlusalusesse pakendisse pakendatud puhastusvahendit Eesti Vabariigis turustada ning seda ei saa hinnata üksnes kui majanduslikku huvi. Seega on äriühingul R (Poland) ka õiguslik huvi, et kohus käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi ei rahuldaks.
9.Seonduvalt hageja osundatud 17.08.2004 käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega märkis kohus, et kõnealune määrus tehti teise kohtukoosseisu poolt ja enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 80 lg 1 alusel. Nimetatud sättest tulenenud alused iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseks ja kaasamiseks olid kitsamad kehtiva TsMS § 213 lg-s 1 sisalduvatest. Määruskaebuse põhjendused
10.U. palus määruskaebuses määruse tühistada. Kohus kohaldas määruses ebaõigesti protsessiõiguse norme.
11.Kohus põhjendas kolmanda isiku kaasamist asjaoluga, et otsus võib piirata R (Poland) . poolt toodetud ja vaidlusalusesse pakendisse pakendatud puhastusvahendiga kauplemist Eesti turul ning seeläbi piirata tema, kui Euroopa Liidu teises liikmesriigis registreeritud äriühingu ettevõtlusvabadust. Seega leidis kohus, et TsMS § 213 lg 1 tulenev kolmanda isiku „õiguslik huvi“ on „ettevõtlusvabadus“, täpsemalt „Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud äriühingu ettevõtlusvabadus“. Kohus ei viidanud, millisest õigusaktist tulenevat õigust ettevõtlusvabadust ta silmas pidas, seega tuleb eeldada, et tegemist on Eesti Vabariigi Põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabadusega. Samas selliseid põhjendusi kolmas isik oma menetlusega ühinemise avalduses ei esitanud. TsMS § 215 lg 2 p 2 kohaselt menetlusse astumise avalduses märgitakse õigusliku huvi, mida iseseisva nõudeta kolmas isik asjas omab, põhistus. Kolmas isik käsitles oma avalduses õiguslikku huvi eelduslikuna ning ei esitanud omapoolset põhistust.
12.Menetlusega ühinemise avalduse kohaselt on kostja saanud litsentsi äriühingult R (Poland) ., kes kuulub R ettevõtte gruppi. R on sõnalise kaubamärgi * registreeringu nr xxxxx omanikuks Eestis. Selline litsents saab puudutada eelduslikult sõnalist kaubamärki *, kuna muude registreeritud või taotletavate õiguste kohta tõendid puuduvad. Antud vaidluse sisuliseks objektiks ei ole sõnaline kaubamärk *, vaid konkreetne puhastusvahendi pakend, mille osas kostjal, äriühingul R (Poland) ega R.-l mingeid registreeringuid või taotletavaid õigusi ei ole. Ka kohus märkis määruses, et puudub alus väita, et kostjal või äriühingul R oleks vaidlusaluse pakendi kui kaubamärgi osas mingeid registreeringuid või taotletavaid õigusi. Kolmandal isikul oleks õiguslik huvi juhul, kui käesolev vaidlus puudutaks sõnalist kaubamärki *. Kuna käesolev vaidlus sõnalist kaubamärki * ei puuduta, ei saa sõnalise kaubamärgiregistreeringu ja vastavate litsentsisuhete olemasolu näidata R (Poland) õiguslikku huvi käesolevas vaidluses.
13.Seega on ainsaks kolmanda isiku õigusliku huvi põhistuseks kohtu osundatud (põhiseaduslik) ettevõtlusvabadus. Kuigi TsMS § 213 lg 1 ei sätesta õigusliku huvi geograafilist ulatust, tuleb lähtuda sellest, et kolmanda isiku õiguslik huvi peab olema seotud Eestiga.
14.Põhiseaduse (PS) § 9 kohaselt on Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, 3(6)
vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
15.Üle kandes põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse juriidilistele isikutele ilmneb, et selline kaitse on Eesti juriidilistel isikutel (Eestis registreeritud äriühing), kuid ka Eestis tegutsevatel välismaa äriühingutel. Vastavalt äriseadustiku § 384 lg-le 1, kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. R (Poland) ei ole Eestis registreerinud filiaali, seega ei paku ta siin püsivalt kaupu ega teenuseid ning seega ei tegutse Eesti turul. R (Poland) . üksnes toodab ja turustab vaidlusalust puhastusvahendit Poolas ja Eesti turul tegutseb tema kaubanduspartner, käesolevas tsiviilasjas kostjaks olev K AS. Kuna R (Poland). ei tegutse iseseisvalt Eestis, ei ole ta Põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse subjektiks. R (Poland). suhtes kehtib ettevõtlusvabadus Poolas, käesolev vaidlus, ei mõjuta R (Poland) . ettevõtlusvabadust Poolas. Kolmanda isiku avaldusest nähtub, et kostja on vastava puhastusvahendi maaletoojaks ning turustajaks Eestis. Seega kostja ostab äriühingu R (Poland) . käest puhastusvahendi Poolast, toimetab selle Eesti territooriumile ning turustab seda Eesti turul. Sõltuvalt kohtuotsusest tohib kostja oma senist tegevust jätkata või peab tulevikus hoiduma kõnealuses pakendis puhastusvahendi ostmisest äriühingu R (Poland) . käest. Viimasel juhul ei tulene kohtuotsusest kohustusi äriühingule R (Poland) ., vastavad kohustused kehtivad üksnes kostja suhtes. Seega käesolev vaidlus ei puuduta Poola äriühingu R (Poland) õigusi ja kohustusi, vaid saab puudutada üksnes tema majanduslikku huvi.
16.Kohtu määrusest ei nähtu, kuidas Euroopa Liidu teistes liikmesriikides registreeritud äriühingu ettevõtlusvabadus on laiaulatuslikum või suurem, kui see, mis tuleneb Põhiseaduse §-st 31.
17.TsMS § 213 lg-st 1 tulenev võimalus kaitsta asjast puudutatud isikul oma huve tsiviilvaidluses ei saa baseeruda majanduslikul huvil ega ka konkreetselt määratlemata õiguslikul huvil. Kolmanda isiku põhistustest peab nähtuma, kuidas kohtuotsus võiks mõjutada kolmanda isiku õigustele või kohustustele menetlusosaliste suhtes.
18.Samas tsiviilasjas 17.08.2004 tehtud määrusega jäeti rahuldamata taotlus kaasata U OÜ (hageja esindaja Eestis) menetlusse hageja poolel, kuna kohus leidis, et asjaolu, et U OÜ on hageja esindaja hageja kauba turustamisel, esindades hageja ärihuvisid, ei ole piisav alus hageja poolel kolmanda isiku protsessi kaasamiseks. Kehtiv TsMS § 213 lg 1 ei ole laiemalt määratletava sisuga kui kehtinud TsMS § 80 lg 1. R (Poland) . huvi antud vaidluse suhtes ei ole erinev kui U OÜ huvi, milleks on mõlemal juhul majanduslik huvi, mis ei ole piisav menetlusega ühinemiseks. Vastused määruskaebusele
19.AS K ja R (Poland) . ei nõustunud määruskaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Kuna hagi rahuldamine eeldab kolmanda isiku pakendi ja hageja pakendi vahel äravahetamise tõenäosuse tuvastamist, siis mõjutab see oluliselt kolmanda isiku
4(6)
tegevust tulevikus, pannes talle kohustuse Eesti turul oma pakendi kasutamisest hoiduda. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta tuleb menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21.TsMS 213 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, astuda menetlusse hageja või kostja poolel. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 213 lõiget 1 tuleb tõlgendada koosmõjus TsMS § 216 lõikega 1, mille kohaselt võib poole taotluse alusel kaasata menetlusse niisuguse kolmanda isiku, kelle vastu pool võib kohtuvaidluse tema kahjuks lahendamise korral enda arvates esitada lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist enda vastu. Ringkonnakohtu arvates ei saa kolmanda isiku õigus astuda omal algatusel menetlusse olla laiem kui poole (hageja või kostja) õigus taotleda kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Kolmanda isiku instituudi peamine ülesanne on selle poole kaitse, kelle poolel iseseisva nõudeta kolmas isik on kaasatud; mitte aga kolmanda isiku huvide kaitse. Käesolevas asjas ei ole tuginetud asjaoludele, nagu näeks kostja AS K alust esitada hagi rahuldamise korral TsMS § 216 lg-le 1 vastava sisuga nõude R (Poland) . vastu või nagu võiks viimatinimetatu esitada sellise nõude AS-i K vastu. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt TsMS § 213 lõikest 1 tulenev asjast puudutatud isiku võimalus kaitsta oma huve tsiviilvaidluses ei saa baseeruda üksnes majanduslikul huvil ega ka konkreetselt määratlemata õiguslikul huvil. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhistustest peab nähtuma, kuidas kohtuotsus võiks mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi menetlusosalise suhtes.
22.Hagi on esitatud mh kostja kohustamiseks lõpetama hageja kaubamärgiõigusi kaubamärkidele „pudeli kujutis“ rikkuv tegevus ning hävitama kostja omandis ja valduses olevad hageja kaubamärkidega „pudeli kujutis“ sarnaselt tähistatud tooted. TsMS §-de 457 ja 460 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele ning nende õigusjärglastele. TsMS § 214 lg 3 kohaselt ei või iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Hagi rahuldamise korral tekiksid kohustused ja tegutsemispiirangud kostjal, mitte aga kolmandal isikul. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja ja kolmanda isiku vahelisest suhtest võiks tuleneda nn jätkumenetlus TsMS § 214 lg 3 mõttes, kus käesolevas asjas tuvastatavad asjaolud või tehtav lahend välistaksid kolmanda isiku poolt teatud seisukohtadele tuginemise.
23.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu oleks kolmanda isiku õigusliku huvina käsitatav välismaise äriühingu R (Poland) huvi turustada Eesti Vabariigis tema poolt toodetud ja vaidlusalusesse pakendisse pakendatud puhastusvahendit. Niisugune huvi ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatav õiguslikult, vaid tegemist on majanduslikku laadi huviga. TsMS § 213 lg 1 ja § 216 lg 1 koosmõjust tulenevalt peab kolmandal isikul olema konkreetne õiguslik huvi asjas tehtava lahendi suhtes ning piisav ei ole tuginemine abstraktsele ettevõtlusvabadusele.
24.Kuna R (Poland) ei ole põhistanud õigusliku huvi olemasolu asjas tehtava lahendi
5(6)
suhtes, tuleb taotlus tema menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna jätta rahuldamata.
K. Kullerkupp Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.