Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagiavalduse kohaselt on hageja kaubamärgiregistreeringute nr 24474, 31614, 798868, 810208, 41604, 41605, 41606, 41607, 41608 ja 41609 omanikuks Eestis. Nimetatud kaubamärke (DOMESTOS kaubamärgid) iseloomustab spetsiifiline ja tervikuna eristusvõimeline pakendi kuju – ovaalne põhjakuju, kõver kael, sälgud pakendi ülaservas, reljeefsed jooned pakendi üla- ja alaservas, korgi kuju ja värvilahendus. Hageja turustab Eestis oma kohaliku esinduse, Unilever Eesti OÜ, kaudu kaubamärgiga DOMESTOS tähistatud ning ülaltoodud kaubamärgiregistreeringutel kujutatud pakenditesse pakendatud puhastusvahendeid alates juuli-august 1998. Kaubamärgiga DOSIA tähistatud, kuid äärmiselt sarnasesse pakendisse pakendatud puhastusvahendid jõudsid Eesti turule jaanuarveebruar 2003. Kostja turustatav pakend on ovaalse ristlõikega plastpudel, värvilahendustes roheline-punane ja/või kollane-punane, mille keskosa silti ümbritsevad ülevalt ja alt sissepressitud sälgud, pudelikork asub umbes 45o nurga all pudeli pikitelje suhtes, korgi mõlemal küljel on poolringikujulised pressitud kontuurid ja selle alla on pressitud ümardatud otstega kontuurid. Hageja registreeritud DOMESTOS kaubamärgid on sarnased kostja poolt kasutatava tähisega, kaubad on identsed ning esineb hageja registreeritud kaubamärkide ning kostja poolt turustatava puhastusvahendi äravahetamise tõenäosus. Kaupade identsus põhineb vaadeldavate kaupade (desinfitseerivad puhastusvahendid) identsel funktsionaalsusel ning asjaolul, et nad on teineteise suhtes asendatavad. Hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusekaitse normi (KaMS § 14 lg 1 p 2) rakendamiseks ei ole oluline tuvastada kindel hulk tarbijaid, kes selle kaubamärgi ja tähise on segamini ajanud või kes seda võivad teha tulevikus. Oluline on üksnes kas kaubamärgi ja tähise äravahetamine on tõenäoline. Euroopa Kohus on 11.11.1997 otsuses (C-251/95 Sabèl BV v Puma AG, Rudolf Dassler Sport) leidnud, et äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega (kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente). DOMESTOS kaubamärkide üheks domineerivaks ja eristavaks elemendiks on pakendi kuju, mis põhineb pakendi silmatorkaval visuaalsel tähendusel, kuid ka pakendi kuju ja värvilahenduse eristaval iseloomul. Samuti ka tema silt, eelkõige nimetuse DOSIA kaudu. Vaadeldavate pakendite kujutised on sarnased ning kaubad, mille tähistamiseks vaadeldavaid kaubamärke kasutatakse, identsed. Esineb ka kaubamärgi DOMESTOS pudeli kuju ning tähise DOSIA pudeli kuju assotsieerumise tõenäosus. Sellest annab tunnistust "Kaubamärgi DOMESTOS uuringu aruanne", mille on koostanud uuringufirma Saar Poll 2004. aasta kevadel ning kostja poolt teostatud TNS Emor uuring jaanuaris 2005. Lisaks on DOMESTOS puhastusvahendite ning DOSIA puhastusvahendite pakenditel identsed värvilahendused (roheline-punane ning kollane-punane) ning pudelite ovaalne kuju. Samuti on sarnased pudelite kõrgused, laiused, kaelade kaldenurk, randid üleval ja all, sälgud pudeli ülaosas ning pudeli ülaosa kaldenurk. Kui võrrelda neid identseid ja sarnaseid elemente teistel turul olevate pakendite kujutistega, siis ükski teine pakend ei evi nii palju identseid ning sarnaseid ühiseid elemente hageja pakendi kujutisega. Lähtudes KaMS § 14 lg 2 p-dest 2 ja 4 ning § 57 lg 1 p-dest 1 ja 2 palus hageja

mida kasutavad Eestis mitmed erinevad ettevõtjad teineteisest sõltumata. Roheline (mänd) ja kollane (sidrun) värv on aga toote omadusi (lõhna) kirjeldavad elemendid. Vaadeldes hageja pakendit ja selle elemente teiste Eesti turul pakutavate puhastusvahendite pakenditega, saab ainukeseks hageja pakendi iseloomulikuks jooneks, tänu millele on tähisel registreerimiseks minimaalselt vajalik eristusvõime, pidada selle ülaosas asuvaid sisselõike ning nende kohal olevat kaarjat kallet. Võrreldavate DOSIA ja DOMESTOS pakendite ülaosad on selgelt erinevad. DOSIA pakendil on teistsugused nii sisselõiked kui ka pudeli kere ülaosa ja kaela vaheline kalle. Pudelite ülaosa erinevus, s.t. erinevus mõlema pakendi eristusvõimelistes elementides, annab võrreldavatele pakenditele erineva üldmulje. Võrreldes hageja registreeringuid (õiguskaitse aluseks on reproduktsioon) ja DOSIA pakendit koos sildiga (nagu seda kasutatakse) on erinevus tänu silmatorkavale DOSIA etiketile veelgi suurem. Sotsioloogilistest uuringutest ei saa teha lõplikke järeldusi märkide segiajamise tõenäosuse kohta. KaMS § 12 lg 1 p 2 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse aluseks on reproduktsioon. Seega tuleb eelkõige võrrelda hageja kaubamärgi reproduktsiooni (registreeringut), arvestades sealjuures selle väga nõrka eristusvõimet, ja kostja poolt turustavat toodet, nagu see on tervikuna müügil. Kostja ei kasuta oma tegevuses ilma tähistuseta pakendit ning vaid tähistusega pakend saab olla äravahetamise tõenäosuse hindamisel aluseks. Samas ei ole asja materjalide hulgas olevates uuringutes võrreldud tegelikult hageja kaubamärkide reproduktsioone kostja poolt kasutusel oleva tähisega. Ainuüksi seetõttu ei asenda uuringud kostja arvates õiguslikku hinnangut ja neist ei saa õiguslikult korrektseid järeldusi teha. Euroopa kaubamärgiõiguse teooria ja praktika kohaselt on äravahetamiseni sarnasuse tõenäosus õiguslik küsimus, mitte faktiküsimus. Uuringud saavad toetada õiguslikku hinnangut, kuid ei saa olla ainukeseks aluseks märkide äravahetamiseni sarnasuse tuvastamisel.

Maakohtu otsus 28.12.2007 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu õigusabi kuluna 50 000 krooni ulatuses. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et hageja hagiavalduses loetletud DOMESTOS kaubamärgid „pudeli kujutis“ on saanud Eetis õiguskaitse vastavalt kehtiva KaMS § 15 lg 1 p 2 ja 3. Hageja turustab Eestis oma kaubamärgiga DOMESTOS tähistatud ning hagis loetletud kaubamärgiregistreeringutel kujutatud pakenditesse pakendatud puhastusvahendeid alates juuli-august 1998. Kostja impordib Eestisse ning ladustab ja turustab Eestis kaubamärgiga DOSIA tähistatud puhastusvahendeid, mis jõudsid Eesti turule jaanuar-veebruar 2003. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et hageja ja kostja Eestis turustatavate puhastusvahendite näol on tegemist identsete kaupadega KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja poolt Eestisse sisseveetavate ja Eestis kasutatavate puhastusvahendite pakendid rikuvad hageja ainuõigust registreeritud DOMESTOS kaubamärkidele. Sealhulgas oli pooltel KaMS § 14 lg 1 p 2 sätestatu pinnal erimeelsus küsimuses, kas kostja poolt turustatavad ja tähist DOSIA kandvad puhastusvahendi pakendid on sarnased hageja õiguskaitse saanud DOMESTOS kaubamärkidega "pudeli kujutis" ning kas on tõenäoline kostja poolt kasutatava tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. 4(7)

01.05.2004 jõustunud KaMS § 72 kohaselt kohaldatakse nimetatud seadust varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui samas seaduses ei sätestata teisiti. Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega.

Kostja poolt kasutatavatel DOSIA tähist kandva puhastusvahendi pankendil on mitmeid sarnaseid jooni hageja kaubamärkidega. Sarnased on pudelite kõrgused, kaelade kaldenurk, mõlema puhastusvahendi pakendil on randid nii pakendi ülaosas kui all, pudelitel on kujunduslikud sälgud ülaosas, pudelitel kasutatakse identsed värvilahendusi ning pudelitel on ovaalne kuju. Seetõttu kostja poolt kasutatavad tähised on sarnased hageja õiguskaitse saanud kaubamärkidega KaMS § 14 lg 1 p 2 tähenduses. DOSIA pakendite ja hageja kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel on asjakohane võrdlus üksnes hageja 3. klassi hõlmavate registreeritud kaubamärkidega, s.t. rahvuslike registreeringutega nr 24474, nr 41604 ja nr 41607 ning rahvusvaheliste registreeringutega nr 798868 ja nr 810208. Hageja poolt osundatud klassid 5 ja 21 ei ole õiguslikult asjakohased, kuna vaidlusaluse tähisega DOSIA kostja puhastusvahendid kui kaubad kuuluvad olemuslikult klassi 3. KaMS § 12 lg 1 p-st 2 lähtuvalt tuleb kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamise tõenäosuse hindamisel aluseks võtta hageja kaitstud kaubamärgi reproduktsioon ja kostja reaalselt kasutatavad tähised. Segiajamise tõenäosust tuleb avalikkuse seisukohalt hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid. Kõnealuste kaubamärkide segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab visuaalse, kõlalise või kontseptuaalse sarnasuse osas põhinema kaubamärkidest tekkival tervikmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi, aga ka seda, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut, ega lasku selle erinevate üksikasjade uurimisse. Igakülgse hindamise puhul peetakse keskmist tarbijat tavapäraselt informeerituks, piisavalt tähelepanelikuks ja arukaks, kuid tema tähelepanu määr võib sõltuvalt kaupade või teenuste liigist olla erinev. Seejuures on keskmisel tarbijal harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda ning ta peab usaldama oma mälus püsivat kaubamärgi ebatäiuslikku kujutist. Kauba enda kujust koosnevate ruumiliste kaubamärkide hindamiskriteeriumid ei peaks Euroopa Kohtu praktikast lähtudes erinema nendest, mida kohaldatakse teiste kaubamärgi liikide suhtes. Samas on kõnealuste kriteeriumide kohaldamisega seonduvalt leitud, et asjaomane avalikkus ei pruugi tajuda kauba enda kujust (ja värvidest) koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab. Harilikult ei tee keskmised tarbijad mistahes graafilise või sõnalise elemendi puudumise korral kauba päritolu kohta järeldusi selle põhjal, mis kuju neil kaupadel või nende kaupade pakendil on, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõime määratlemine olla raskem kui sõna- või kujutismärgi puhul. Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb Euroopa Kohtu lahenditest lähtudes arvestada ka hageja DOMESTOS kaubamärkide eristusvõimet. Hageja DOMESTOS kaubamärkide eristusvõimet ei saa lugeda tugevaks. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt ei ole keskmine tarbija harjunud tegema järeldusi kaupade päritolu kohta tuginedes pakendi kujule, millel puudub igasugune graafiline või sõnaline element. Asjaolu on kinnitanud ka ekspert Ivi Proos oma arvamuses. Sama nähtus ka Emori uuringust, et 68 % küsitletud tarbijatest pidas DOSIA ja DOMETOS-e pudeleid eristavaks jooneks silti ning 15 % silti ja pakendit koos, 27 % pidas eristatvaks pakendit ja silti koos ning 7 % muid jooni. Eksperdi arvamuse 5(7)

kohaselt ostuotsuse tegemisel omavad taoliste kaupade puhul tarbija jaoks reeglina esmast tähtsust puhastusvahendi omadused (s.t. kvaliteet) ning hind, samuti toote ja tootja tuntus ja usaldusväärsus. Samuti tuleb arvestada, et vedela puhastusaine (tualetigeeli) pakendamise võimalused on kauba olemusest (s.h. keemiline koostis) tulenevalt piiratud. Taolise puhastusavahendi pakendamine pudelisse on kauba tarvitamise mugavust silmas pidades ilmselt ainuvõimalik pakendamise viis. Samuti on pudel pakendina üldjuhul ovaalse kujuga. Ühelt poolt on pudeli kujundamisel küll võimalik erinevate disainivõtete ja -elementide kasutamine. Teiselt poolt seab pudeli võimalikule kujule ja kujundusele piirid pakendi funktsionaalsus, s.t. pakend peaks olema tarbijale kasutamiseks võimalikult käepärane. Vaidlusalustel pakenditel on märkimisväärsel hulgal tunnuseid, mille poolest need üksteisest eristuvad. DOSIA pakend on samuti ovaalse põhjakujuga, kuid DOMESTOS-e omast mistahes vaatenurgast märgatavalt laiem. DOSIA pakend omab sarnaselt DOMESTOS-e pakendiga sälke pakendi ülaservas, kuid nende kuju ja asetus on selgelt erinev. Poolte turustatavatel puhastusvahendite pakenditel on reljeefsed jooned üla- ja alaservas. Samas asuvad reljeefsed jooned pakenditel erinevatel kõrgustel ning on erineva sügavusega. Lisaks on nimetatud joonte vahel asuv süvistatud osa funktsionaalne – võimaldab pudelit selle kasutamisel paremini käes hoida. Korgi kuju on pakenditel erinev. Ühiseks tunnuseks saab lugeda üksnes korgis olevaid sälke, kuid nimetatu näol on kohtu hinnangul tegemist funktsionaalse tunnusega (eesmärk pudeli võimalikult käepärane avamine). Värvilahendused roheline pudel punase korgiga ning kollane pudel punase korgiga on võrreldavate pakendite puhul tõepoolest identsed. Samas saab punast korgi värvi Eesti turul olevate puhastusvahendite lõikes lugeda tavapäraseks (KaMS § 16 lg 1 p 3). Puhastusvahendite turul on sagedane ka erinevate värvide kasutamine puhastusvahendi lõhna tähistamiseks. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes ei saa pidada DOSIA ja DOMESTOS-e puhastusvahendite pakendite segiajamist tarbija poolt, s.h. pakendite assotsieerumist, tõenäoliseks. Kokkulangevused on peamiselt tavapärastes ja funktsionaalsetes elementides. Eristusvõimeliste elementide osas on pakendid erinevad, mis annab neile ka erineva üldmulje. Identsed on küll pakendite värvid, kuid hageja kaubamärkide värvus iseenesest ei suurenda oluliselt hageja kaubamärkide eristusvõimet. Reaalses turusituatsioonis esinevad vaidlusalused pakendid alati koos etiketiga. Kostja turustatavate vaidlusaluste pakendite etikett sisaldab selgelt eristatavat sõnamärki DOSIA. Euroopa Kohtu senise praktika pinnal võib järeldada, et segiajamise tõenäosuse olemasolu või puudumise üle otsustamine on oma olemuselt kohtu poolt antav õiguslik hinnang. Tegemist ei ole seega n.ö. faktiküsimusega. Seetõttu saavad asja materjalide hulgas olevad sotsioloogilised uuringud üksnes toetada õiguslikku hinnangut, kuid ei saa olla ainukeseks aluseks, mille põhjal kohus tuvastab hageja kaubamärkide ja kostja poolt kasutatava tähise segiajamise või seostamise tõenäosuse. Lisaks segiajamise tõenäose hindamisel oli põhjendatud võtta aluseks hageja kaitstud kaubamärkide reproduktsioonid ja kostja poolt reaalselt kasutatavad tähised, kuid uuringutes ei ole aga tegelikult võrreldud hageja kaubamärkide reproduktsioone kostja poolt kasutusel olevate tähistega. Seetõttu on antud uuringute tulemuste kasutamine ka õiguslike järelduste tegemisel raskendatud. Apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada 28.12.2007 Harju Maakohtu otsuse ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. 6(7)

Kohus on oma otsuses nentinud, et apellandi kaubamärkide registreerimise fakt annab tunnistust apellandi kaubamärkide piisavast eristusvõimest, kuid samas jõuab järeldusele, et apellandi toote pakendi puhul ei ole domineerivaks ja eristavaks elemendiks, millel võiks põhineda kaubamärgi ja tähise äravahetamise või assotsieerumise tõenäosus ja ainuüksi kaubamärgi pakendi kuju põhjal tarbija eelduslikult kaupade vahel ostuotsust ei tee. Patendiamet on kaubamärgi registreerimisel asunud seisukohale, et nad omavad eristusvõimet ning nad on võimelised iseseisvalt funktsioneerima kaubamärgina. Siiani ei ole keegi vaidlustanud apellandi DOMESTOS „pudeli kujutis“ kaubamärgiõigusi. Kohus on toetunud Euroopa Kohtu praktikale, kuid viidatud lahendites on vaidlusaluseks esemeks olnud pakendi kuju kaubamärgi registreerimine. Antud vaidluses on aga kaubamärgid nõuetekohaselt registreeritud. Apellant on seisukohal, et tema kaubamärgid omavad eristusvõimet ja see on piisav rakendamaks KsMS § 14 lg 1 p 2 tulenevat kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitset. Kohtu hinnang märkide äravahetamise, sh assotsieerumise tõenäosuse hindamisel ei põhine apellandi hinnangul vaadeldavate apellandi kaubamärkide ja vastustaja tähiste üldmuljel. Apellant on aga selgelt väljendanud, et et tema kaubamärkide õiguskaitse aluseks on pakendi kuju tervikuna. See on pakendi vastav kuju kui ka pakendi kuju koos värvilahendusega. Samuti põhineb vastustaja kaubamärgiõiguste rikkumine eelkõige üldmuljelt sarnase pakendi kuju kasutamisel. Isegi kui kaubamärgi mõni element võib olla kasutusel ka teiste ettevõtjate poolt, on õiguskaitse maht seotud siiski kombinatsiooniga teatavatest tunnustest. Kuna apellandi kaubamärgid ongi registreeritud üksnes pakenditena (ilma sildita), siis nende kaubamärkide eristavaks ja seega ka domineerivaks elemendiks saabki olla üksnes pakendi kuju, mis on ka kogu kaubamärgi reproduktsiooni sisu. Kaubamärgi ja tähise äravahetamise, s.h. assotsieerumise tõenäosus tuleb tuvstada reproduktsiooni ja kasutatava tähise alusel, mida kohus on ka oma otsuses rõhutanud. Samas on kohus leidnud, et reaalses turusituatsioonis esinevad vaidlusalused pakendid alati koos siltidega, ning on ekslikult asunud määratlema apellandi kaubamärgi eristavaid ja domineerivaid elemente just toote pakendi, mitte reproduktsiooni alusel. Samas on aga kohus teinud etteheiteid poolte läbi viidud turu-uuringute osas selles, et lähtutud on toote pakendist, mitte reproduktsioonist. Apellant leiab, et just turu-uuringute puhul ongi oluline tähelepanu pöörata sellele, kuidas vastavaid kaubamärke reaalselt kasutatakse. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu otsuses on vastatud apellandi kõikidele väidetele ja kohus nõustub maakohtu hinnangu ja seisukohtadega. Menetlusõigusnormide rikkumisele ei ole kaebuses tuginetud ja maakohtu otsus vastab TsMS § 442 sätete nõuetele. Maakohus on põhjendanud, miks ta hageja esitatud turu-uuringut arvesse ei võta. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 60 lg.8 ja 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium apellandilt kostjale välja 13 230 kr. õigusabikulu ja jätab apellandi menetluskulu tema enda kanda. Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Meelika Aava 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.