Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
2. juuli 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-23634
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 3 620 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
hageja
lepinguline
esindaja
Marek
Aunver
(Aunver’i
õigusbüroo De Consilio OÜ, Viru tn 7-8, 10140 Tallinn, elektronpost xxx) kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, elektronpost xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2007
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja xxx Kostja xxx
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
Jätta xxx hagi xxx vastu võlgnevuse 3 620 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (2.juuli 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud xxx esitas 22.06.2006 Harju Maakohtule avalduse xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses 5 448.38 krooni nõudes, millest 5 145 krooni on põhivõlg ja 303.38 krooni viivis. Harju Maakohtu 29.08.2006 määrusega anti asi üle hagimenetlusse.
Hagiavalduse kohaselt hageja parandas vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kostjale kuuluvat sõiduautot Nissan Micra, riikliku registrimärgiga 571 MBI. Vastavalt 05.11.2005 kokkuleppele oli hageja kohustuseks kostja auto ära remontida, mille käigus teostati mootori remont, õlide ja filtrite ning jahutusvedeliku vahetamine, mootori häälestamine, sumbuti remont, auto pesu ja seejärel omanikule tagastamine. Kostja kohustuseks oli remonti vajav auto hagejale anda ning teostatud tööde eest nõuetekohaselt tasuda. Kostja kutsus hageja xx kaudu oma koju Piritale, kus ta palus välja selgitada auto rikke põhjuse. 13.10.2005 käis hageja autot vaatamas ja selgitas välja probleemi põhjuse, milleks oli nukkvõlli ülekandemehhanismi ülemise keti purunemine. Hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline leping auto parandamiseks 05.11.2005, mil hageja koos oma isa xxx toimetas remonti vajava auto Wismari tn 27. Vastavalt kokkuleppele oli auto remontimise hinnaks kõrvalkuludeta 4 000 krooni. Kokkuleppe sõlmimise juures viibis xxx. Hageja remontis auto. Kostja enda kohustust remondi eest tasuda ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees, mille põhiosa hagiavalduse esitamise seisuga on 5 145 krooni. Hageja on saatnud kostjale pretensiooni võlgnevuse likvideerimiseks. 12.01.2007 istungil vähendas hageja hagihinda ning palub kostjalt välja mõista 3 620 krooni. Kostja tasus 2 000 krooni läbi hageja isa, kui auto sai remonditud. Varuosade tellimisega tegeles xxx. Kostja vastus 06.11.2006 esitas xxx hagile vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatutud kostja endise meessõbra xxx õhutusel, kellega on kahe aastane suhe lõpetatud 2006.a märtsist. Kostja ei tunne hagejat ja ei ole temaga lepingut auto remontimiseks sõlminud. Auto ei olnud 2005.a ajavahemikus novembri lõpp kuni detsembri algus katki, vaid see oli kostja äia garaažis Mustamäel. Raha pole kostja xxx auto remontimise eest tasunud. Kostja leiab, et 18.09.2006 hagiavalduses toodud väited on valed. Hageja ei ole remontinud, pesnud ega toimetanud kostjale kätte autot Nissan Micra 571 MBI. Kostja ei ole kutsunud hagejat oma koju Piritale ning hageja ei ole tulnud sinna ega selgitanud välja auto riket. Kostja ei ole sõlminud hagejaga auto remontimiseks lepingut ega hinna kokkulepet ja hageja ei ole toimetanud kostja autot koos oma isaga xxx. Hageja ei ole kostjale enne 10.05.2006 tähitud kirja, pretensiooni esitanud ega raha küsinud. Menetluse käik 04.06.2007 kohtuistungil määras kohus asja kirjalikku lihtmenetlusse ning andis mõlemale menetlusosalisele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks, määrates selleks tähtaja 15.06.2007. Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle xxx ja xxx. Maakohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel on võlasuhe ning kas kostjal on hagejale tasu maksmise kohustus. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping hagejale kuuluva sõiduauto Nissan Micra, riikliku registrimärgiga 571 MBI (edaspidi auto) remontimiseks. Kostja ei vaidle vastu, et talle nimetatud auto kuulub. Kostja väidab, et auto ei olnud katki ja hageja ei ole autot tema palvel remontinud. VÕS § 365 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga
maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väite kohaselt lepiti kokku auto remontimise hinnas kõrvalkuludeta 4 000 krooni ning ta on kostjalt xxx vahendusel saanud sularahas sellest 2 000 krooni. Hageja on koostanud 10.05.2006 märgukirja, milles on välja toonud auto remontimiseks tehtud kulutused ajavahemikus 13.10.2005 – 14.12.2005 (t lk 25-26). Märgukiri on saadetud OÜ-le Orbona ja selle on vastu võtnud xxx (t lk 27). Tunnistaja xxx (hageja isa) ütluste kohaselt toimus auto remontimise kokkuleppe sõlmimine 19.11.2005 kostja xxx tn-l asuva maja juures. xxx ja xxx leppisid kokku, et tasu auto remontimise töö eest on 4 000 krooni. xxx kohustus oli varuosad tellida ja xxx kätte toimetada. Varuosade eest maksis xxx. Auto läks katki 07.10.2005. 13.10.2005 sõitis xxx pojaga Piritale, et auto viga kindlaks teha. Kostja tegi kohe ettepaneku, et kas xxx ei võiks pojaga auto ära remontida. Hiljem oli xxx nõus autot remontima. xx pukseeris pojaga auto xxx 19.11.2005. Kostja andis autodokumendid ja võtmed xxx. xxx viis auto xxx tagasi 14.12.2005. xxx tasus auto kättesaamisel 2 000 krooni, mis xxx andis edasi pojale (t lk 97). Selle kohta on hageja esitanud kinnitused (t lk 110-111). Tunnistaja xxx (kostja abikaasa) ütluste kohaselt ei ole temal andmeid, et kostjale kuuluv auto oli 2005.a lõpus rikkis. 2005.a novembri lõpus, detsembri alguses seisis kostja auto tema isa garaažis xxx. See võis olla mõned päevad, alla nädala. 13.10.2005 oli xxx koos kostjaga seotud kinnisvara tehinguga ja nad olid enamuse sellest päevast koos ning sõitsid kostja autoga. Samuti tuli kostja oma autoga talle järele 10.12.2005, kui xxx viibis oma onu sünnipäeval Viimsis, ja kostja viis tema ja ta isa xxx(t lk 99). Tunnistajate xxx ja xxx ütlused on vastuolulised, kuna xxx ütluste kohaselt sõitis kostja oma autoga 13.10.2005 ja 10.12.2005. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja xxx ütluste usaldusväärsuses, küll aga suhtub kohus tunnistaja xxx ütlustesse kriitiliselt, kuna xxx on otseselt huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Kostja väidab, et xxx oli kaks aastat vaba juurdepääs kostja asjadele. Puudub vaidlus, et xxx ja kostja omavahel tihedalt vaidlusalusel perioodil suhtlesid. xxx kirjaliku avalduse jätab kohus tähelepanuta, kuna see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendi nõuetele (t lk 107). Tunnistaja poolt kirjalikult antud ütlused peavad vastama TsMS § 253 sätestatud vorminõuetele. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja poolt 21.06.2007 esitatud tunnistuse (t lk 119), kuna see on kohtule esitatud pärast tõendite esitamiseks määratud tähtaega. Menetlusosalistel oli võimalus taotleda isikute tunnistajatena ülekuulamist eelistungil. Kohtule poolte poolt tõenditena esitatud korteri üleandmisvastuvõtuakti (t lk 62), 07.09.2004 kviitungi (t lk 109), elektronkirja (t lk 112-113), avalduse (t lk 108) ja Maksu- ja Tolliameti 07.06.2007 tõendi (t lk 101) jätab kohus tähelepanuta, kuna nendes sisalduvad andmed ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et kostja auto võis seista xxx hoovis, ei tõenda poolte vahel lepingulise suhte olemasolu. Puudub vaidlus, et kostja ja hageja isa xxx omavahel suhtlesid ning xxx elukohaks on xxx. Lepingu sõlmituks lugemise tingimuseks on vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. Lepingu sõlmimist ei tõenda hageja poolt esitatud märgukiri (t lk 25), mootori läbivaatus (t lk 50-51) ega varuosade arved (t lk 52-54, 106). Arvetest nähtuvalt on need koostatud 02.11.2005,
seega enne hageja poolt väidetava lepingu sõlmimist. Kohus suhtub kriitiliselt hageja poolt esitatud tõenditesse, mille kohaselt on xxx tasunud 14.12.2005 sularahas xxx 2 000 krooni ja hageja on xxx kätte saanud 2 000 krooni auto remonditasust (t lk 110,111). Kuna kinnitus tõendab raha maksmist, tulnuks selline kinnitus anda raha saajalt maksjale, ehk kostjale. Hageja poolt sellise kinnituse esitamine ei ole usaldusväärne. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid kostja poolt raha maksmise kohta. Asjaolu, et kostja sõitis ühistranspordi või tema abikaasale kuuluva sõiduautoga ei tõenda poolte vahel lepingulise suhte olemasolu. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole poolte vahel lepingu sõlmimine tõendatud. Kohus pole esitatud tõenditele tuginedes tuvastanud poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamist. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kostja auto oli katki ja et kostja tahe oli suunatud sellele, et hageja tema autot remondiks. Seega ei saa hageja kostjalt lepingulisel alusel raha maksmist nõuda. Hageja poolt kostja autole lepingulise aluseta tehtud kulutusi saab hageja kostjalt välja mõista käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Järgnevalt tuvastab kohus, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue kulutuste hüvitamiseks. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist või käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja nõue tuleneb märgukirjast (t lk 25). Kohus leiab, et kulutuste tegemist ei tõenda asjaolu, et kostja auto oli xxx. Tehtud kulutusi tuleb tõendada kuludokumentidega. Varuosade ostmist tõendavate dokumentide kohaselt (t lk 52-54) on aga kulu kandnud mitte hageja vaid xxx. Seega ei saa hageja nimetatud kulu kostjalt välja mõista. Märgukirjas (t lk 25-26) märgitud kulude kandmise kohta pole tõendeid esitatud. Samuti pole tõendatud, et nimetatud osad on paigaldatud kostja autole. Seega on märgukirjas märgitud kulutused ja hageja nõue summas 3 620 krooni tõendamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.