2.Välja mõista kostjalt xxx hageja aktsiaselts xxx kasuks põhinõudena 52 765,57 krooni (viiskümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend viis krooni ja 57 senti).
Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
2.Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku xxx menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. juunil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.7. veebruaril 2006.a saabus kohtule hagiavaldus, milles AS xxx palub kostjalt xxx välja mõista võlgnevuse kogusummas 125315,57 krooni, sealhulgas 56700 krooni tasuna teostatud tööde eest ning 68615,57 krooni töö teostamiseks kulunud materjali eest.
2.Hageja väidete kohaselt on hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) vahel 13. detsembril 2004.a sõlmitud tööettevõtuleping nr 4-00. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas xxx ja xxx asuvate eramute katuse-, parapeti-, vihmaveesüsteemide, tuulekastide ja rõdude katmisega (konserveerimisega) seotud tööd. Tööde teostamise tähtaeg oli ajavahemik 13.12.2004-15.01.2005 (töövõtulepingu punkt 4). Lähtuvalt kaetud tööde aktidest ja ehitustööde päevikust teostati töid ajaperioodil 15.12.2004-26.01.2005. Tööde kvaliteetsemaks teostamiseks taotles hageja töövõtjana tööde lõpetamise tähtaja nihutamist 2005.a jaanuari lõpuni, mida kostja ka aktsepteeris. Töövõtulepingu punkti 5.1 kohaselt kohustus kostja tööde teostamise eest tasuma hagejale kokku 82200 krooni, millele lisandub käibemaks 14796 krooni, kokku seega 96996 krooni. Lisaks kohustus kostja eraldi tasuma hageja poolt objektile tarnitud ja paigaldatud materjalide eest. Nähtuvalt hageja seadusjärgse esindaja (P.Siniväli) pangakonto väljavõttest, on kostja eest esimese osamaksu summas 20000 krooni tasunud xxx 16. detsembril 2005.a. Rohkem raha xxx ja xxx eramutes teostatud tööde eest hagis väidetu kohaselt hagejale laekunud ei ole. Teostatud tööd on kostja poolt käesoleva ajani vastu võtmata. Seetõttu ei kuulu hagi esitamise seisuga lepingujärgselt tasumisele ka viimane osamakse 17200 krooni, koos käibemaksuga 20296 krooni (töövõtulepingu p 5.1.4). Samas ei ole välistatud nimetatud summa tasumise kohustuse tekkimine tulevikus. Seega võlgneb kostja hageja arvutuste kohaselt hagi esitamise hetkel teostatud tööde eest 56700 krooni (s.t 96996 kroonist on tasutud 20000 krooni ning 20296 krooni tasumise tähtaeg ei ole saabunud). Lisaks on hageja enda väidete kohaselt teinud kulutusi materjalile summas 68615,57 krooni, mis on kostja poolt täies mahus hüvitamata. Kaetud tööde aktid ja kanded ehitustööde päevikutes lõppevad 2005.a jaanuari seisuga. Töövõtulepingu punkti 3.3 järgi oli kostja kui tellija ülesandeks töövõtja (hageja) varustamine kõikide vajalike projektlahendustega. Kaetud tööde aktides ja ehituspäevikutes on kostjapoolne ehitusjärelevalve kõik lahendused heaks kiitnud. Seetõttu puudub kostjal hageja arvates alus viidata olulistele kõrvalekaldumistele tööde ehitustehnoloogiast. Hageja hinnangul tuleb lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Hagetava summa sissenõudmiseks on hageja kohtuväliselt pöördunud ka OÜ xxx poole ning edastanud tähtkirjaga kostjale pretensiooni. Hageja leiab, et kostjal puudub igasugune tahe võlgnevuse likvideerimiseks ja teostatud tööde vastuvõtmiseks.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja osundanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, § 635 lg-le 1, § 637 lg-le 3 ja §-le 638.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.3. augustil 2006.a esitatud kirjalikus vastuses väidab kostja, et on kokkulepitud tasu hagejale täies ulatuses ja õigeaegselt tasunud. Kostja märgib, et asja lahendamisel ei saa lähtuda hageja poolt esitatud töövõtulepingu sõnastusest, kuna see kannab üksnes hageja poole allkirja, ei vasta pooltevahelisele tegelikule kokkuleppele ning ei ole seetõttu esitatud kujul kostjale siduv. Kostja väidete kohaselt oli tegeliku kokkuleppe sisu järgmine. Hageja ühelt poolt ning kostja ja xxx (kolmas isik) teiselt poolt leppisid seisuga 9. detsember 2004.a kokku, et hageja teostab eramutes xxx (xxx kuuluv eramu) ja xxx (kostjale kuuluv eramu) katuse paigaldamisega seotud töid. Kostja ja xxx kohustusid tasuma hagejale teostatud tööde eest 50000 krooni. Nädal pärast esialgset kokkulepet leppisid pooled kokku täiendavates töödes ning tööde lõplikuks hinnaks kujunes 82055 krooni. Kostja kinnitab oma eeltoodud väited eeskätt vastusele lisatud tõenditega toimunud elektronkirjade vahetuse kohta (e-kirjade väljatrükkidega). Seejuures leiab kostja, viitega VÕS §-le 34 ning tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 p-le 1 ning § 8 lg-tele 1 ja 11, et tema ja xxx sõlmisid hagejaga kokkuleppe kui tarbijad ning et teenuse müügihinnaks tuleb käesoleval juhul lugeda teenuse eest tarbija poolt tasutav lõpphind (s.o hind koos maksude ja muude lisanditega). Lisaks ei vasta hagile lisatud töövõtulepingu sõnastus tegelikule olukorrale (tegelikule kokkuleppele) ka tellijate arvu osas. Reaalselt oli kostja kõrval ehitustööde tellijaks ka xxx, kes osales läbirääkimistes kostjaga võrdsetel alustel. Samuti toimus ehitustöödega seotud maksete tegemine hageja seadusjärgsele esindajale P.Siniväljale eelkõige xxx kaudu. xxx on isiklikult huvitatud käesoleva kohtuasja tulemusest, kuna teda saab sõltuvalt tehtavast lahendist lugeda koos kostjaga hageja suhtes solidaarvõlausaldajaks või solidaarvõlgnikuks. Asjaolu, et hagiavaldusele lisatud töövõtuleping ei kajasta pooltevahalise tegeliku kokkuleppe sisu, kinnitab kostja arvates muu hulgas ka hageja enda käitumine. Vastavalt hagile lisatud töövõtulepingu punktile 7.2 pidi hageja lepingujärgse tasu saamiseks esitama kostjale vastavad arved. Seega töövõtulepingu kohaselt oleks tasumise eelduseks olnud arvete esitamine, hageja aga kostjale ühtegi arvet esitanud ei ole. Kostja ei tunnista hageja väiteid ka ehitustööde lõpetamise osas. Kokkulepitud ehitustööd on kostja väitel teostatud maksimaalselt 70% ulatuses ning teostatud töödes esinevad puudused. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele viia ehitustööd lõpule vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei ole hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 12. jaanuaril 2005.a saatsid kostja ja xxx hagejale vastavasisulise pretensiooni, kuid hageja sellele sisuliselt ei reageerinud. Tööde nimetatud mahus puudulikku teostamist soovib kostja tõendada muu hulgas tellijate poolse järelevalve teostajaks olnud xxx (xxx) ütlustega. Arvestades tegelikult teostatud tööde mahuga, kuulus kostja hinnangul hagejale tasumisele 57438 krooni (s.o 82055 kr x 0,7). Tõele mittevastav on hageja väide, et ehitustööde eest on tasutud ainult 20000 krooni. Tegelikult on tellijad lisaks 16. detsembri 2004.a maksele (summas 20000 kr) tasunud ka järgmised summad: 24. detsembril 2004.a 20000 krooni ning 31. detsembril 2004.a 25000 krooni. Nimetatud summad on antud xxx poolt sularahas üle hageja seadusjärgsele esindajale P.Sinivälile. Seega on teostatud ehitustööde eest hagejale kokku tasutud 65000 krooni. Teostatud makseid tõendab muu hulgas xxx konto väljavõte perioodist 16.01.2004-10.01.2005. Kuna xxx oli üks ehitustööde tellijatest ja ka finantseerijatest, võttis ta nimetatud tööde finantseerimiseks
laenu OÜ-lt xxx. Kontoväljavõttest nähtub, et OÜ-lt xxx xxx kontole laekunud summad võeti samal päeval sularahas kontolt välja. Summade laekumised ja toimunud sularaha väljavõtud langevad ajaliselt kokku lepingujärgsete osamaksete tasumise ajaga. Maksete teostamisele viitab selgelt ka see, et hageja taotlusel leppisid pooled kokku, et juhul kui tellijad viivitavad tasumisele kuuluvate summade maksmisega üle kahe päeva, peatab hageja ehitustööd. Hageja põhjendas seda vajadusega oma töötajatele õigeaegselt töötasu maksta. Hageja teostas ehitustöid 2005.a jaanuari lõpuni. Poolte vahel toimunud kirjavahetuses ei ole hageja kordagi viidanud raha maksmisega seonduvatele probleemidele. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et tellijad on hagejale tasunud 7562 krooni (s.o 65000 kr – 57438 kr) nõutavast rohkem. Nimetatud summat tuleb kostja hinnangul käsitleda ettemaksuna ehitusmaterjalide kulutuse hüvitise eest. 1. detsembril 2004.a lepiti kokku, et kostja tasub ehituse käigus kasutatud ehitusmaterjalide eest. Hageja esitatud arvutuste kohaselt kuulub ehitusmaterjalide eest tasumisele 68615,57 krooni. Kostja hageja arvutustega ei nõustu. 8. aprilli 2005.a kirjaga juhtis kostja hageja tähelepanu olulistele kõrvalekaldumistele teostatud ehitustööde tehnoloogias ja plekimaterjalide ülekulule. 30. mail 2005.a kostjale saadetud pretensioonis kinnitab hageja, et tutvus 8. aprilli 2005.a kirja sisuga, seega kõnealuse kirja kättesaamise üle vaidlust ei ole. Tellijate ehitusjärelevalve tuvastas, et plekimaterjali ülekulu 08.04.2005.a seisuga oli 45%, mis hageja poolt esitatud kulude tabelist lähtuvalt moodustab 15850 krooni. Kostja leiab, et ei pea hüvitama hagejale ehitusmaterjalide kulu osas, mis on tingitud hageja poolt mittenõuetekohaselt teostatud ehitustöödest. Seega kuulus hagejale hüvitamisele ehitusmaterjali kulu summas 52765,57 krooni (68615,57kr – 15850 kr). Kostja väitel maksis xxx 10. jaanuaril 2005.a hageja seadusjärgsele esindajale P.Sinivälile 45000 krooni ehitusmaterjalide kulude katteks. Nimetatud väidet soovib kostja tõendada xxx vande all antud seletusega ja juba eelnimetatud kontoväljavõttega perioodist 16.12.2004-10.01.2005. Samuti viitab 45000 krooni kättesaamisele hageja faktiline tegevus. Arvestades ka ülalnimetatud ettemaksu (7562 kr), on kostja hinnangul hagejale hüvitatud ehitusmaterjalide maksumus summas 52562 krooni. Kostja palvele, et hageja võtaks vastu ka ülejäänud summa, 203 krooni (s.o 52765,57 kr – 52562 kr), ei ole hageja reageerinud ning on seetõttu sattunud vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119).
5.Kostja taotleb kirjalikus vastuses muu hulgas xxx menetlusse kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
MENETLUSE KÄIK
6.11. septembri 2006.a määrusega kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse xxx (edaspidi ka 3. isik).
19.veebruari 2007.a eelistungil avaldas kostja esindaja, et kostja tunnistab võlgnevust ehitusmaterjalide kulu osas 305,09 krooni ulatuses.
7.Kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kolmas isik toetas kostja seisukohta. Kohus võttis kohtuistungil seletuse vande all hageja seadusjärgselt esindajalt P.Siniväli ja kolmandalt isikult xxx ning kuulas üle tunnistajad xxx ja xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Poolte väidete ja vastuväidete põhjal tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige töövõtulepingu kohta käivatest sätetest (VÕS 36. ptk). Vastavalt VÕS § 635 lg-s 1 sisalduvale definitsioonile kohustub üks isik töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmimine toimuda pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg-st 1 tuleneva üldise vormivabaduse põhimõte võimaldab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule seadus kohustuslikku vormi ette ei näe. Käesoleval juhul lepingupoolte vahel kirjalikus vormis sõlmitud leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lg 1 mõistes puudub. Kokkuleppe sisu on võimalik kindlaks teha üksnes poolte väidete, läbirääkimiste käigus toimunud e-kirjade vahetuse ning hageja (töövõtja) esindaja allkirja kandva töövõtulepingu (projekti) põhjal. Kostja vastuväited kokkuleppe tegeliku sisu osas puudutavad tasukokkulepet ning seda, kas töö tellijaks oli lisaks kostjale ka xxx. Tellitud tööde sisu ja mahu osas pooled käesolevas asjas ei vaidle. Puudub vaidlus ka selles, et töö eest tuli tasuda osamaksetena: 17. detsembril 2004.a 20000 krooni, 23. detsembril 2004.a 20000 krooni ja 31. detsembril 2004.a 25000 krooni. Erimeelsus on pooltel selles, kas nimetatud summadele lisandub käibemaks (18%) või mitte. Samuti on vaidlus viimase osamakse suuruse üle, kuid sellel ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kuivõrd selle makse osas hageja nõuet esitanud ei ole.
10.Hinnates asjas esitatud ja kogutud tõendeid nende kogumis, tuleb kohtu arvates kokkulepitud tasuks (materjalikulu arvestamata) lugeda 82200 krooni koos käibemaksuga. VÕS § 29 lg-st 4 tuleneb, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi viienda lõike punktide 1-3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada muu hulgas lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Hagile lisatud töövõtulepingu lepingudokumendist nähtuvalt lisandub summale 82200 krooni käibemaks (vt toimik, lk 7-9). Samas on hageja vaidlustamata asjaolude kohaselt vastu võtnud esimese osamakse (ettemaksu) tasumisena 20000 krooni, mis on hagile lisatud töövõtulepingu punktist 5.1.1 nähtuvalt osamakse suuruseks käibemaksu arvestamata. Hageja ei ole enne lepingu sõlmimist ega ka hilisemalt lepingu täitmise käigus juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et töö hinnale lisandub käibemaks ning on 3. jaanuari 2005.a e-kirjas kinnitanud kostja (ja xxx) poolt esitatud arvutuste vastavaust kokkulepetele (vt toimik, lk 55). Kohus nõustub ka kostja väitega, et kostja (ja xxx) sõlmisid lepingu tarbijatena VÕS § 34 ning TKS § 2 p 1 tähenduses. Seetõttu oli neil ka alus eeldada, et hageja poolt nimetatud ehitusteenuse müügihind on tellijate poolt tasumisele kuuluv lõpphind (mis sisaldab ka võimalikku tasumisele kuuluvat käibemaksu). Kohus märgib samas, et kostja poolt osundatud TKS § 8 lg 11 lepingu sõlmimise hetkel ei kehtinud (säte jõustus 08.01.2006.a). Samuti ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses, kuna ehitusteenuse osutamine toimus eeldatavalt tellijate kinnisasja suhtes. Kohtu hinnangul ei saa samas tõendatuks lugeda kostja väidet, et tööde eest kuulus tasumisele kokku 82055 krooni. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud e-kirjade vahetusele, mis on aga määravas osas toimunud ajavahemikus 30.11.2004-09.12.2004 (vt toimik, lk 42-50), seega enne lõpliku kokkuleppe saavutamist ning tööde alustamist 2004.a detsembri keskel. Samas on kostja oma hilisemates avaldustes viidanud 13. detsembri 2004.a tööettevõtulepingule nr 4-00 ning tunnistanud hageja õigust tööde eest vähemalt 82200 krooni saamiseks, juhul kui tööd oleks teostatud vastavalt lepingupoolte kokkuleppele (vt toimik, lk 59-60). Ka ülalnimetatud 3. jaanuari 2005.a e-kirjas on hageja esindaja märkinud, et lõppmakse tööde eest teostatakse pärast ehitustööde üleandmist.
11.Kohus nõustub kostjaga osas, et tema kõrval tuleb töö tellijaks lugeda ka P.Kaljustet. Sisuliselt on hageja oma käitumisega xxx töö kaastellijana ka käsitlenud. xxx poolt kohtule vande all antud seletuste kohaselt on ta suhelnud hageja esindaja P.Siniväliga telefoni teel lepingu täitmise küsimustes ligikaudu 20 korral, seejuures on helistajaks enamikel kordadel olnud P.Siniväli (vt toimik, lk 130). Samuti on vaidlustamata ettemaksu summas 20000 krooni tasunud xxx ning maksekorralduse selgitusest ei nähtu, et tasumine oleks toimunud kostja eest (vt toimik, lk 27). Kaudselt tõendab kostja väidet ka P.Siniväli 3. jaanuari 2005.a e-kiri, millega viimane on vastanud kostja ja xxx pöördumisele (vt toimik, lk 54-55). Lisaks kinnitas ka tunnistaja xxx, et vaidlusaluste töödega seoses olid ehitusjärelevalve tellijateks (OÜ-lt xxx) nii kostja kui xxx (vt toimik, lk 138).
12.Käsitledes poolte väiteid tellijate lepinguliste kohustuste täitmisest, märgib kohus järgmist. Arvestades eeltoodud järeldusi, kohustusid tellijad töö eest tasuma kokku 82200 krooni koos käibemaksuga. Puudub vaidlus, et nimetatud summast on 16. detsembril 2004.a tasutud (ettemaksena) 20000 krooni. Esitatud ja kogutud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks ka selle, et xxx poolt on 23. detsembril 2004.a tasutud veel 20000 krooni ning 31. detsembril 2004.a 25000 krooni. Sellise järelduse teeb kohus kolmanda isiku xxx poolt vande all antud seletusest sularaha üleandmise kohta (vt toimik, lk 130) ning 30. detsembril 2004.a kostja poolt saadetud ekirjast, millele hageja esindaja P.Siniväli on vastanud 3. jaanuaril 2005.a (vt toimik, lk 54 ja lk 55). Kaudselt kinnitab kokkulepitud tasu saamist ka asjaolu, et kuni 30. mai 2005.a kuupäeva kandva pretensiooni koostamiseni (vt toimik, lk 26) ei ole hageja esitanud väiteid raha mittesaamise või tasu maksmisega viivitamise kohta. Eelnimetatud 3. jaanuaril 2005.a e-kirjas palub P.Siniväli täiendavalt tasuda 45000 krooni, kuid seda mitte tasuna ehitusteenuse eest, vaid töö tegemisel kulunud ehitusmaterjali eest. Loetletud tõendite kontekstis ei ole kohtu jaoks veenev hageja seadusjärgse esindaja vande all antud seletus tasu mittesaamise kohta (vt toimik, lk 128).
13.Eeltoodust lähtudes loeb kohus tõendatuks, et tellijad on tasunud hageja poolt teostatud tööde eest kokku 65000 krooni, seejuures tasuti viimane osamakse (25000 kr) hiljemalt 31. detsembril 2004.a. Seega oleks hagejal vastavalt poolte kokkuleppele õigus saada veel 17200 krooni (s.o 82200 kr – 65000 kr), kuid nimetatud nõue muutuks sissenõutavaks alles töövõtja poolt tööde üleandmisel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt lõpetatud töid hageja poolt tellijatele üle antud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa töid tellijate poolt ka vastuvõetuks lugeda. Lähtudes kaetud tööde aktidest (vt toimik, lk 11-25), ehitustööde päevikust (vt toimik, lk 88-111) ning tunnistajate xxx (vt toimik, lk 133) ja xxx (vt toimik lk 137) ütlustest, on tööd mahuliselt olulises osas töövõtja poolt lõpetatud, vaidlus võib pigem olla teostatud tööde kvaliteedis ning tööde ümbertegemise (parandamise) vajaduses. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS §-st 638 tuleneb tellija töö vastuvõtmise kohustus, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tellija ei pea vastavalt VÕS § 637 lg 5 kohaselt tasuma töö eest enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks pakkunud kogu töövõtulepingu järgi teostatud töid tellijatele vastuvõtmiseks või andnud neile töö vastuvõtmiseks tähtaegu. Seega puuduvad hagejal kostja vastu nõuded seoses tööde eest tasumise kohustusega.
14.Kohtu hinnangul puudub õiguslik alus kostja väitel, et tegelikult teostatud tööde mahte arvestades kuuluks hagejale tasumisele 57438 krooni ning tellijad on tasunud hagejale 7562 krooni nõutavast rohkem. Kostja on oma vastuväidetes möönnud, et töö eest tuli tasuda osamaksetena: 17. detsembril 2004.a 20000 krooni, 23. detsembril 2004.a 20000 krooni ja 31. detsembril 2004.a 25000 krooni, viimane osamakse (17200 kr) kuulunuks tasumisele pärast tööde lõpetamist ja üleandmist. Seega oli hageja tasunõue 65000 krooni osas seisuga 31.12.2004.a sissenõutavaks muutunud. Kohus osundab siin veelkordselt VÕS § 637 g 5 regulatsioonile. Käesoleval juhul ei andnud kokkulepitud maksmise tingimused tellijatele võimalust enne tasumist asja üle vaadata. VÕS § 101 lg 1 p-s 5 ja § 112 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kohustuse mittekohase täitmise vastu võtnud lepingupool alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Töövõtulepingu puhul tuleb täiendavalt arvestada ka VÕS §-s 648 nimetaud eeldusi. Iseenesest nähtub nii kaetud tööde aktidest (vt toimik, lk 11-25) kui ehitustööde päevikust (vt toimik, lk 88-111), et tellijate poolne ehitusjärelevalve (xxx) on teinud mitmeid märkusi seoses tööde kvaliteediga ning viidanud selle täiendava kontrollimise vajadusele. Samu asjaolusid on xxx kinnitanud ka kohtule antud ütlustes (vt toimik lk 137). Ei ole selge, kas töövõtja on ehitusjärelevalve poolt osundatud puudused kõrvaldanud või mitte. Samas toimub hinna alandamine vastavalt VÕS § 112 lg-le 2 hinna alandamise avalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning juhul kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et tellijad oleksid hagejale hinna alandamise avalduse teinud. Hagejale saadetud 8. aprilli 2005.a kuupäeva kandvas kirjas on tellijad (xxx ja xxx) sisuliselt jätnud endale küll õiguse nimetatud õiguskaitsevahendit kasutada (vt toimik, lk 59-60). Samas ei sisalda tellijate kõnealune kiri siiski piisavalt selget ja tingimusteta tahteavaldust hinna alandamiseks (tasu vähendamiseks).
15.Vaidlustamata asjaolude kohaselt pidid tellijad vastavalt poolte kokkuleppele tasuma hagejale (töövõtjale) ehituse käigus kasutatud ehitusmaterjalide eest. Hageja väitel pidi kostja tasuma ehitusmaterjalide eest kokku 68615,57 krooni ning nimetatud summa on käesoleva hetkeni tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt tuvastas tellijate poolne ehitusjärelevalve plekimaterjali ülekulu seisuga 08.04.2005.a 45%, mis hageja poolt esitatud kulude tabelit arvestades moodustab 15850 krooni (vt toimik, lk 10). Seega tuli kostja arvates hagejale hüvitada ehitusmaterjalide kulud summas 52765,57 krooni (s.o 68615,57 kr – 15850 kr). Kohtu hinnangul on kostja vastuväide plekimaterjali ülekulu kohta tõendamist leidnud. Tuvastatud ülekulule on tellijad juhtinud hageja tähelepanu oma 8. aprilli 2005.a kirjas (vt toimik, lk 59-60). Kirjast nähtuvalt on kulunormi ületamine tingitud puudustega teostatud töö ümbertegemise vajadusest. Tööde ümbertegemise vajadust ja plekimaterjali ülekulu on kinnitanud tunnistaja xxx, kes teostas vaidlusalusel ehitusobjektil ehitusjärelevalvet. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt arvutas ta kostja soovil välja materjali kulu ja see erines 30-40%, s.t kulutati rohkem plekki kui oleks tohtinud (tööde mahtu arvestades) kuluda. Materjalikulu oli tunnistaja väitel suurem ehitaja süül (vt toimik, lk 137). Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid, millest saaks teha vastupidise järelduse. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt oli töö lõpptulemus küll puudusteta (töö oli tunnistaja hinnangul 99% lõpetatud), kuid ka tema ei ole iseenesest eitanud tööde ümbertegemist. xxx väitel tingisid ümbertegemise 2005.a jaanuaris tekkinud tormikahjustused (vt toimik, lk 133). Lähtudes eeltoodust, oli tellijatel kohustus hüvitada ehitusmaterjalide kulud summas 52765,57 krooni. Vastavalt VÕS § 646 lg-le 4 kannab töövõtja töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega pole tellijatel kohustust tasuda puudustega teostatud töö ümbertegemisele kulunud materjali eest.
16.Kohus leiab, et tõendatuks ei saa lugeda kostja väidet, et ehitusmaterjalide kulude katteks on xxx hageja esindajale P.Sinivälile tasunud 45000 krooni. Nimetatud summa tasumist sularahas on kinnitanud üksnes xxx vande all antud seletuses (vt toimik, lk 130). Samas on hageja seadusjärgne esindaja P.Siniväli igasuguste sularahamaksete toimumist eitanud (vt toimik, lk 128). Kohtu hinnangul puudub objektiivne põhjus eelistada kõnealuses küsimuses ühe menetlusosalise seletust teisele ning teiste olemasolevate tõendite põhjal ei saa teha järeldust vaidlusaluse rahasumma tasumise või mittetasumise kohta. xxx pangakonto väljavõttele perioodist 16.12.2004-10.01.2005 (vt toimik, lk 56-58) kohtu hinnangul rahasummade tasumist puudutavalt mingit iseseisvat tõenduslikku tähendust omistada ei saa. Samuti ei ole kostja väited OÜ Sun Marketing rolli kohta hagejalt tellitud tööde finantseerimisel kohtu arvates piisavalt tõendatud. Üksnes oletuslik on ka kostja väide, et rahasumma tasumisele viitab see, et hageja ettevõttes toimus edukalt palgapäev, mis hageja kinnituste kohaselt sõltus 45000 krooni maksmisest. Liiatigi puuduvad tõendid, et kõnealune palgapäev edukalt toimus. Samuti ei kinnita summa tasumist asjaolu, et hageja jätkas tööde teostamist kogu 2005.a jaanuarikuu jooksul. Tööde katkestamine maksete viibimise korral oli üksnes hageja õigus (mitte kohustus). Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Sama paragrahvi kuuendast lõikest tuleneb, et kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et tellijad oleks hagejalt eelnimetatud täitmise kviitungit nõudnud. Kostja viited tarbija erinevale õiguslikule positsioonile ei ole VÕS § 95 lg 1 kontekstis kohtu arvates asjakohased.
17.Kohus leiab seega, et tellijate kohustus ehitusmaterjalide kulude hüvitamiseks hagejale summas 52765,57 krooni on täitmata. Kirjalikus vormis lepingut tellijate (kostja ja 3. isik) ning töövõtja (hageja) vahel sõlmitud ei ole. Lähtuvalt VÕS § 65 lg-s 4 sätestatust tuleb eeldada, et tellijate näol on tegemist solidaarvõlgnikega. Samuti on kostja oma vastuväidetes käsitlenud tellijaid solidaarvõlgnikena ning kolmas isik xxx on kostja positsiooni toetanud. Seega tuleb kostjat ja xx kõnealuse kohustuse täitmisel vaadelda solidaarvõlgnikena, mis tähendab, et hageja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Järelikult kuulub kostja xxx vastu esitatud hagi 52765,57 krooni ulatuses rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5 tulenevalt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel jätta tõendi asja lahendamisel arvestamata ka siis, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Käesolevas asjas on taolisteks ilmselt ebausaldusväärseteks tõenditeks hageja poolt menetluse käigus esitatud arved nr 84 ja 81 (vt toimik, lk 112 ja 113). Kohus jätab need asja lahendamisel arvestamata. Kostja ja ka xxx on eitanud nimetatud arvete saamist ning teistes kogutud dokumentaalsetes tõendites puuduvad igasugused viited kõnealustele arvetele. Konkreetsete arvete tasumise vajadusele ei ole osundanud ka hageja oma 30. mai 2005.a pretensioonis (vt toimik, lk 26). Kohus märgib samas, et kuivõrd tellijad olid lepingujärgsest maksegraafikust teadlikud, ei vabastanuks arvete (tähtaegne) esitamata jätmine neid osamaksete tasumise kohustusest.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt kokku 125315,57 krooni väljamõistmist. Kohus on nimetatud nõude rahuldanud 52765,57 krooni ehk ligikaudu 42 % ulatuses. Lähtudes TsMS § 163 lg-s 1 loetletud alternatiividest, on kohtu arvates käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 367 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Lähtudes eeltoodust jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku P.Kaljuste menetluskulud tema enda kanda.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.