Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

50,31

50,31

Kohtutäitur Hille Kudu

80,13

80,13

Kohtutäitur XXX Vellet

804,89

804,89

Kohtutäitur Arvi Pink

19,66

19,66

Kohtutäitur Arvi Pink

34,46

34,46

Kohtutäitur Risto Sepp

52,99

52,99

Kohtutäitur Risto Sepp

133,76

133,76

Kohtutäitur Risto Sepp

40,99

40,99

Kohtutäitur Urmas Tärno

169,24

169,24

Maksu- ja Tolliamet

Tallinna linn

353,02

353,02

Politsei- ja Piirivalveamet

Kokku

2217,45

2217,45

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Määrata pankrotihaldur Terje Eipre tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks summas 172,80 eurot, tasu kokku 1 036 (üks tuhat kolmkümmend kuus) eurot ja 80 senti ja kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 9 (üheksa) eurot ja 61 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXX XXX esitas 27.06.2016 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 15.07.2016 XXX XXXi pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.08.2016, üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Seetõttu jäi halduri ettepanekul pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.11.2016. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 2217,45 eurot, kõik nõuded kuuluvad II järku. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Pankrotihaldur esitas 22.03.2017 jaotusettepaneku ja raugemise aruande. Kohus kinnitas 12.05.2017 jaotusettepaneku. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski võlausaldaja ei ole kohtudeposiiti summat tasunud. Kohtuistungil, toimunud 30.06.2017, teatas võlgnik, et tema ei ole pankrotimenetluse lõpetamise vastu ja palus algatada võlgadest vabastamise menetluse, võlgnik avaldas soovi ise täita usaldusisiku ülesandeid. Kohus selgitas võlgnikule usaldusisiku ja võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku rahajääk kontodel summas 63,70 eurot. Panditud vara ei olnud, realiseeritavat vara ei olnud, krediidiasutustes deponeeritud raha ei olnud. Pankrotivarasse (aruande esitamise seisuga s.o 22.03.2017) on menetluse jooksul laekunud SOL Baltics OÜ poolt töötasu summas 1019,05 eurot, Tallinna Linnavalitsuse poolt toimetulekutoetus summas 22 eurot, Töötukassa poolt 26 euro, Sotsiaalametilt pension summas 2012,05 eurot ning XXX poolt tagastus summas 27,79 eurot. Kokku moodustab pankrotivara 3170,59 eurot (seisuga 22.03.2017). Muud laekumisi pankrotivarasse ei toimunud. Käesoleval hetkel müümata vara ei ole ning ei ole ka kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on järgmised: 1) pangakulu summas 9,68 eurot (tasutud) ja 2) pankrotimenetluse kulud 1046,41 eurot koos käibemaksuga, millest pankrotihalduri tasu moodustab 1036,80 eurot koos käibemaksuga. Menetluse käigus on tasutud elatist summas 469,98 eurot pankrotimenetluse lõpetamise seisuga. Saadud tulust on võlgnik kasutanud 2495 eurot pankrotimenetluse lõpetamise seisuga. Pankrotimenetluse kulude katteks on välja makstud 857,40 eurot, välja maksmata on 189,01 eurot ja selles osas palus haldur menetlusabi.

Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded kokku summas 2217,45 eurot ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluses ei olnud tagasivõitmise hagisid esitatud ning haldur ei kavatse esitada. Pankrotihaldur on läbi viinud pankrotimenetluse, s.h korraldas koosolekuid, pidas ühendust võlausaldajatega, analüüsis võlgniku poolt tehtud tehinguid. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku töökoha kaotus ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Halduri arvates, ei ole alust jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur tegi ettepaneku määrata võlgniku usaldusisikuks võlgnik ise. Haldur juhtis tähelepanu, et kõikidest võlgnevustest ilmselt võlgnik ei vabane (tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju nõuete osas). Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur palus kinnitada halduri tasu ja kulud summas 1368,41 eurot ja anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 189,01 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi võlausaldajatest ei ole raha tasunud. Edasiseks pankrotimenetluseks ei piisa pankrotivarast ega jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel lõpetab kohus XXX XXXi pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Terje Eipre vabastada pankrotihalduri kohustusest XXX XXXi pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur selgitas, et pankrotimenetluse kulud on järgmised: bürookulud summas 9,61 eurot ja halduri tasu summas 864 eurot. Pankrotihaldur on kulutanud pankrotimenetluses aega 9 töötundi ning arvestades tasuks 96 eur/tunnis, palub haldur määrata talle tasuks 864 eurot. Kohus leiab, et tasu suurus 864 eurot on põhjendatud, arvestades asja keerukust, mahtu ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 11 alusel lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palus määrata tasu maksmine büroole ja lisada tasule käibemaksu. Seega moodustab maksmisele kuuluv halduri tasu kokku koos käibemaksuga 1 036,80 eurot. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Halduri aruande kohaselt on pankrotimenetluse kulud 9,61 eurot (bürookulud). Kohus leiab, et tegemist on mõistlike kuludega, arvestades menetluse pikkust. Pankrotimenetluse kulud kuuluvad kinnitamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks ja kulude hüvitiseks kokku 1 046,41 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotivarast kulude katteks oli välja makstud 857,40 eurot. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summas 189,01 eurot koos käibemaksuga, kuna pankrotivaras ei jätku vahenditest kulude hüvitamiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kohus annab XXX XXXile (pankrotis) menetlusabi summas 189,01 eurot koos käibemaksuga, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine XXX XXX esitas kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole XXX XXXi (pankrotis) kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada XXX XXXi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et XXX XXXi (pankrotis) võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik kinnitas kohtuistungil valmidust täita usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et XXX XXX on võimeline ise täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku määramine tooks võlgniku jaoks põhjendamatuid kulutusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta.

PankrS § 172 lg 2 alusel usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuna käesolevas võlgadest vabastamise menetluses ei määra kohus eraldi usaldusisikut, vaid kohustab võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid, siis tuleb võlgnikul avada eraldi konto võlausaldajatele maksete tegemiseks. Kohtule esitatavas aruandes tuleb näidata konto andmed ning esitada konto väljavõtted. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.