Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 15.07.2016 määrusega kuulutas N B pankroti. 10.07.2017 määrusega lõpetas kohus N B pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas N B täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest saamata raha alljärgnevalt:

2-16-9809

34,46 eurot 52,99 eurot 133,76 eurot 40,99 eurot 169,24 eurot 408 eurot 353,02 eurot 70 eurot 2217,45 eurot

10.07.2017 määrusega on N B pandud kohustuseks usaldusisiku kohustuste täitmise kohta kirjaliku aruande kohtule esitamine iga aasta 01. augustiks. Võlgnik esitas 04.09.2017 ja 12.12.2017 temaga sõlmitud töölepingud. Kohus 07.12.2017, 17.12.2019, 20.10.2021 ja 05.12.2022 kohtunõuetega selgitas võlgnikule aruande esitamise kohustust. Võlgnikku on hoiatatud, et kohus võib jätta võlgnikku kohustustest vabastamata, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi. Võlgnikule oli tehtud ka trahvihoiatus usaldusisiku aruande esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Aruanne 10.01.2023 esitas võlgnik aruande kohustustest vabastamise menetluses perioodi eest 01.08.2017-10.01.2023 (dtl 306-308). Aruandele on lisatud pangakonto väljavõte perioodi eest 01.08.2017 kuni 05.01.2023 (dtl 311-383). Aruande kohaselt võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 200 eurot. Võlgnik on registreeritud töötukassas töötuna alates 19.12.2022. Vara võlgnikul ei ole. Kulud on summas 200 eurot. Väljamaksed võlausaldajatele puuduvad. Võlausaldajate seisukohad Kohtutäitur Kaire Põlts ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, võlgnik pole nõudeid täitnud (dtl 216). Kohtutäitur Risto Sepp teatas, et ei soovi seisukohta võtta (dtl 217). Tallinna linn leiab, et ei ole alust vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, võlgnik ei ole võlgnevust tasunud (dtl 233). Kohtutäitur Katrin Vellet ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Kohtutäituri nõue ei ole tasutud täielikult ega osaliselt (dtl 226). Maksu- ja Tolliamet teatas, et võlausaldaja nõue pankrotimenetluses summas 408 eurot oli saanud tasutuks 2019. ja 2020. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu arvelt. Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid N B kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Täiendavalt on kohustustest vabastamise menetluse ajal lisandunud võlgnikule riigi ees kohustusi summas 2403,55 eurot (elatisabi nõue) (dtl 232). Politsei ja Piirivalveamet teatas, et võlausaldajal võlgniku vastu tasumata nõudeid ei ole (dtl 236). Võlgniku ärakuulamine

2(6)

2-16-9809 27.03.2024 ärakuulamisel võlgnik ütles, et ei tööta, teine kuu on Töötukassa arvel. Lahkus töölt tervise pärast, tal on tuvastatud puue. Võlgnik saab 250 eurot kuus, korter maksab 270 eurot kuus. Kohtu küsimusele tasustavama töö leidmise kohta vastas, et esimesel kuul oli kõik hästi, aga järgmisel kuul ilmnes tal suhkruhaigus, sellega väga raske töötada. Elukutselt ehitajaabitööline. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, maksab talle 100 eurot kuus. Võlgnik kinnitab, et soovib kohustusest vabastamist, tal ei ole millest tasuda. Kogu raha oli kulutatud elatiseks, tasus peaaegu 4000 eurot ja pidi selleks võtma raha kogumispensioni fondist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2 kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 01.07.2022. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 23.06.2016. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadus (edaspidi PankrS). PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldajad ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitasid kolm võlausaldajat. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet teatas, et nõue on täidetud ettemaksukonto arvelt. Politseija Piirivalveamet teatas, et tasumata nõudeid ei ole. Seega võib lugeda menetluses täidetuks nõudeid suuruses 478 eurot. Täitmata on jäänud 1739,45 eurot. Võlgniku aruande kohaselt ei ole võlgnik ise väljamakseid teinud. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3(6)

2-16-9809 Võlgnik esitas 04.09.2017 kohtule 27.07.2017 B OÜga sõlmitud töölepingu, töötasuks oli 470 eurot (bruto) (dtl 193-195). 12.12.2017 võlgnik esitas AS-ga S 15.11.2017 sõlmitud töölepingu. Võlgniku aruande kohaselt on ta Eesti Töötukassas töötuna registreeritud alates 19.10.2022. Töötamise andmeid või andmeid töö otsingute kohta ei ole aruandes esitatud. Töötamise registrist nähtub, et menetluse jooksul oli võlgnik mitmel töökohal töötanud kokku ca 39 kuud (3,25 aasta). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et ta sai töötasu suuruses, mis ei võimaldanud tal võlausaldajatele väljamakseid teha. Samas pole võlgnik tõendanud, et tema on teinud kõik ennast tuleneva, et leida tasustavam tööd. Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning kuhu teda ei võetud. Juhul kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta. Kui võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja selle saanud, oleks võlausaldajatele olnud võimalik teha väljamakseid, mida käesoleval juhul ei tehtud. Samas võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on tegelenud hasartmängudega: - Fenikss Casino 13.08.2017 5 eurot, 10.08.2018 40 eurot, 11.07.2018 30 eurot, 11.12.2021 9 eurot, 05.11.2021 60 eurot, 03.06.2022 20 eurot, 05.05.2022 30 eurot, 16.03.2022 20 eurot, 04.02.2022 22,40 eurot, 05.02.2022 20 eurot. - Olympic Casino 11.07.2018 90 eurot, 19.05.2018 20 eurot, 15.08.2018 130 eurot, 14.08.2018 80 eurot, 11.08.2018 140 eurot, 11.07.2018 90 eurot, 19.05.2018 20 eurot, 06.11.2021 10 eurot, 05.05.2022 30 eurot, 17.03.2022 10 eurot, 04.02.2022 20 eurot Kohtu hinnangul menetluse kestel hasartmängudega tegelemine ei ole mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 toodud kohustust. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Viru Maakohtu 10.07.2017 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud aruanded tähtaegadega 01.08.2018, 01.08.2019. 01.08.2020, 01.08.2022. Võlgnik jättis aruandeid pärast korduvate kohtupoolsete kirjade saatmist esitamata. Võlgnik esitas kohtunõude alusel aruande 10.01.2023, milles on andmeid napilt. Kohtu tehtud päringutest nähtub, et võlgnik on jätnud esitamata andmed oma töötamisest ja sissetulekust. Menetluses pole võlgnik teatanud oma tegelikust elukohast või elukoha muutumisest. Võlgnik on olnud kogu menetluse kestel raskesti kättesaadav. Ta ei reageerinud talle saadetud meilidele ega tema registrijärgsel aadressil saadetud dokumentidele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei teinud väljamakseid võlausaldajatele. Maksu- ja Tolliameti nõue on rahuldatud tuludeklaratsiooni 4(6)

2-16-9809 alusel enammakstud tulumaksu arvelt. Politsei- ja Piirivalveamet ei teatanud, kas nõue on rahuldatud ja kelle poolt, vaid teatas, et nõuet võlgniku vastu ei ole. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 punktidele 1-12 ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi. Võlgniku pangakontolt saadud andmetest nähtub, et võlgniku sissetulek ei võimaldanud tal teha väljamakseid võlausaldajatele, võlgniku sissetulek oli suuruses, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt sai võlgnik töötasuna perioodil 07.2017 kuni 06.2018 kokku 5603,49 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 466,95 eurot. 2017. aastal oli miinimumpalk 470 eurot ja alates 01.01.2028 summas 500 eurot. Edasi maksti võlgnikule augustis 2018 töötasu 747,20 eurot ja 01.2020 – 04.2020 kokku summas 1350 eurot. Võlgnikul oli kolm ülalpeetavat. Arvelduskonto väljavõttest samuti nähtub, et Sotsiaalkindlustusamet maksis võlgnikule sotsiaaltoetuse 34,01 eurot ning alates 05.07.2019 maksis Eesti Töötukassa võlgnikule töövõimetustoetuse 2019 aastal ca 240 kuus ja 2022. aastal ca 190 eurot kuus. Seega oli võlgniku sissetulek väiksem kui arestimisele mittekuuluv summa. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud. Kohus järeldab, et ei ole võlgniku rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta, samas teades aruande esitamata jätmise tagajärge, mida kohus on korduvalt rõhutanud. Kohtul polnud võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Kohus on võlgnikule mitmeid kordi selgitanud tema aruande esitamise kohustust ja loovutuskohustust saates võlgnikule korduvalt kirju seoses kohustuste täitmata jätmisega, kuid midagi ei ole muutunud. Võlgnik on rikkunud ka kohustust tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Muuhulgas tegeles võlgnik hasartmängudega, mis ei ole tulutoov tegevus. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud võlausaldajate huve. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on 5(6)

2-16-9809 rikkunud vähemalt olles raskelt hooletu oma PankrS § 173 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus peab põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.