Asjaõigus › Omandiasjad

2-06-38173

ASJAOLUD

18.12.2006.a. esitas OÜ ERW kohtule hagi J.L., I.T., E.K., N.K. ja E.A. vastu tehingute tühisuse ja omandiõiguse tunnustamise nõudes. 11.04.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks /t.l 122/. 11.04.2007.a. esitasid kostjad oma seisukoha hageja hagist loobumise avaldusele ja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks /t.l 125-128/. Kostjatel puuduvad vastuväiteid hageja hagist loobumise avaldusele. Kostjad paluvad TsMS § 168 lg 4 alusel hagejalt menetluse lõpetamise määrusega välja mõista kostjate menetluskulud summas 17 346 krooni. Kuna kogu eelnimetatud kostjate menetluskulu on kandnud OÜ Adepte (registrikood 10677206), siis paluvad kostjad nimetatud menetluskulu välja mõista OÜ-le Adepte. Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid on käesolevas asjas osutanud kostjatele järgmist õigusteenust: hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine klientidega, tõendite kogumine, sh notariga suhtlemine, kostjate nimel hagile vastuse koostamine ning selle esitamine, täiendava tõendi kogumine ja esitamine, läbirääkimised hageja esindajaga. Eelnimetatu peale on kulunud kokku 10,5 tundi. Ühe tunni õigusteenuse hind koos käibemaksuga on 1652 krooni, mis kostja arvates vastab turu keskmisele hinnatasemele (http://www.kohus.ee/12313) või on pisut sellest madalam. Taotlusele on lisatud ka arve nr 097/2007 mille tasus kostjate eest OÜ Adepte. 19.04.2007.a. kirjaga andis kohus hagejale tähtaja – 14 päeva – vastuväidete esitamiseks kostjate menetluskuludele /t.l 129/. 07.05.2007.a. esitas hageja kostjate menetluskulude taotlusele vastuväite, milles teatas, et ta ei ole nõus menetluskulude väljamõistmisega summas 17 346 krooni ja leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 mõistab kohus hagist loobumise korral välja kostja menetluskulud. Samas on palunud kostjate esindaja oma 10.04.2007.a. taotluses välja mõista menetlusosaliste menetluskulud kõrvalisele isikule. Esitatud taotlusele juurde lisatud arvest nr. 097/2007 ilmneb, et Advokaadibüroo Aavik, Arvisto ja Partnerid osutab õigusabiteenust OÜ-le Adepte, kes ei ole antud tsiviilasjas protsessiosaline. Kostjate esindaja väide, et kostjate menetluskulud on kostjate eest kandnud OÜ Adepte on eksitav. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostjad ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kostjatel oleks tekkinud käesolevas menetluses menetluskulusid. Kostjatele õigusabiteenuse kohta väljastatud arvet ei ole esitatud, mistõttu on ka eksitav kostjate esindaja väide, et OÜ Adepte on kandnud kostjate eest menetluskulud summas 17 346 krooni. OÜ Adepte on tasunud temale, kui teenuse ostjale, väljastatud arve. Juurde lisatud arvest ilmneb, et tegemist oli kõrvalise isiku kuludega õigusabile aga mitte protsessiosalise menetluskuludega. Kuna TsMS § 168 lg 4 kohaselt saab välja mõista ainult menetlusosaliste menetluskulud, siis tuleb hageja arvates käesoleval juhul jätta vastav taotlus rahuldamata, kuna ei ole tõendatud kostjate menetluskulude suurus ja kõrvalisele isikule väljastatud arve arvamiseks menetluskulude hulka puudub õiguslik alus. Kui kohus leiab, et siiski on alust menetluskulude väljamõistmiseks on hageja arvamusel, et menetluskulude suurus ei ole vastavuses õigusaktidega ja ei vasta tegelikkusele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määrusele nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" on kehtestatud lepinguliste esindajatele väljamõistmisele kuuluvad piirmäärad. Nimetatud määruses lähtutakse hagi hinnast. Antud juhul oli hagi hinnaks 34 000,00 krooni. Tulenevalt määruse § 1 on hagi hinnaga kuni 35 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks summaks 11 000,00 krooni. Tegemist on maksimaalse piirmääraga, mida kohaldatakse tavapärasete raskusastmega ja tavapärase pikkusega menetluste puhul ja mis peaks sisaldama ka kindlasti istungitel osalemist. Antud juhul on kostjate esindaja koostanud pelgalt ühe vastuse viiel lehel, millest sisulist külge on kolmel lehel, mistõttu ei ole hageja arvates alust rakendada väljamõistmisele kuuluva summa

2-06-38173 maksimummäära. Samuti leiab hageja, et arvestades kostjate vastuse sisu, selle mahtu ja vastusele juurde lisatud tõendite kogust on põhjendamatu kostjate esindaja poolt märgitud kulu 10,5 tundi. Nimetatud kulu on ebaproportsionaalne ja ei vasta hageja arvates tegelikult kulutatud ajale. Hageja on nõus, et tasutud riigilõivud jäävad tema kanda. Lähtudes ülaltoodust palub hageja jätta kostjate 10.04.2007.a. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks OÜ-le Adepte rahuldamata. Pooled on nõustunud menetluse lõpetamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 ja 2 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise

2-06-38173 piirmäär tsiviilasjas hinnaga kuni 35 000 krooni maksimaalselt 11 000 krooni. Sama määruse § 2 sätestab, et kohus võib asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kohus leiab, et kostjate taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Eeltoodu alusel ja arvestades lepingulise esindaja ning nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, leiab kohus, et käesolev tsiviilasi ei ole keerukas, ka ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit ega ole esitatud ühtegi määruskaebust. Seetõttu ei ole põhjendatud rakendada kulude sissenõudmisel ka kõrgendatud piirmäära. Küll aga on põhjendatud välja mõista hagejalt kohtukulud maksimumsuuruses s.o 11 000 krooni ulatuses. Kohus märgib, et OÜ Adepte ei ole käesolevas asjas küll menetlusosaline, aga kuna vastavalt esitatud arvetele ja maksekorraldusele on kostjate õigusabi eest tasunud OÜ Adepte, siis võib kostjate taotluse menetluskulude rahuldamiseks rahuldada OÜ Adepte kasuks. Vastavalt eeltoodule määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt hageja OÜ ERW peab tasuma OÜ-le Adepte kostjate poolt kantud menetluskulud summas 11 000 krooni.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.