2-04-1740/3 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

31.detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 61 lg. 1 p. 2 alusel antud justiitsministri 23. augusti 1999. a. määruse nr. 42 kohaselt oli hinnata hagi puhul väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50.000 krooni. Advokatuuriseaduse § 571 kohaselt piisab advokaadi esindusõiguse tõendamiseks advokaadi kinnitusest volituste olemasolu kohta. Kostja esindaja volituse küsimus käesolevas vaidluses on lõplikult ja dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud. Hageja poolt eelmenetluses tõstatatud kahtlus volituse puudumise kohta on tõenditega ümber lükatud. Toimiku lk. 118 asub kostja esindaja R. M. T. S kirjalik kinnitus, et H. P oli ja on kostja advokaatidest esindajate edasivolitamise õigus. H. P edasivolitamise õiguse andnud isiku õigust esindada kostjat (edasivolitamise õigusega) tõendab toimiku lk. 132 asuv volikiri. Nendest dokumentidest tulenevalt oli H. P ja R.M. T õigus kostjat kohtus esindada. Kehtiva TsMS § 222 lg. 1 p. 9 kohaselt annab õigus kohtus esindamiseks esindajale muuhulgas ka edasivolitamise õiguse. Seega oli nendel isikutel ka seadusest tulenev õigus volitada Advokaadibüroo Sorainen Law Offices advokaate kostjat käesolevas tsiviilasjas esindama. Advokaadibüroo Sorainen Law Offices juristid on kostjat kohtus esindanud. Kohus lubas kostja esindajatel menetluses osaleda, s. h. lubas neil kostja nimel hagile sisuliselt vastu vaielda. Kohus ei ole peale esindusõiguse olemasolu tõendavate dokumentide esitamist avaldanud kahtlust esindusõiguse puudumise kohta. Samuti lasi kohus kostja esindajatel menetluses osaleda. Ka hageja ei vaidlusta kostja esindajate esindusõiguse olemasolu. Hageja esindaja edastas hagist loobumise avalduse ka allakirjutanule. Sellega hageja sisuliselt ja ka TsMS § 337 alusel nõustus sellega, et allakirjutanul on kostja esindamise õigus. Kohus ise sedastab menetluse lõpetamise määruses, et kostja ei vaidle esitatud taotlusele vastu. Seega on kohus hagist loobumise vastuvõtmise küsimuse otsustamisel tuginenud allakirjutanu kui kostja esindaja seisukohtadele. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. L.S on 14. aprillil 2003. a. väljastanud volikirjad R. M. T. S ja M. H.

22.mail 2006. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kostja õigusabikulu väljamõistmise taotluse rahuldamata. Taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus jättis õigusabikulu välja mõistmata põhjendusel, et kostja esindaja volitused ei ole tõendatud ning L.Si volikiri H. P on väljastatud edasivolitamise õiguseta. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses. Kohtule on esitatud L.Si poolt väljaantud volikiri, mille kohaselt H. P on volitatud esindama L.Sit Eesti kohtutes kogu kostja Tallinnas x asuvasse varasse puutuvas asjaajamises ning haldama nimetatud vara, koguma rendiraha ning sooritama muid, vara haldamiseks vajalikke toiminguid (tl. 129 – 130). Volikirja väljaandmise ajal kehtinud tsiviilkohtu-menetluse seadustiku (TsMS) § 87 lg. 1 ja praegu kehtiva TsMS § 222 lg. 1 punkti 9 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale muuhulgas õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas on esindajal edasivolitamise õigus. Seega oli ka H. P edasivolitamiseks õigustatud. Lisaks sellele on L. S 24. augusti 2004. a. volikirjas nimetanud oma esindajaks, kellel on täielikud volitused tegutseda L. S eest ja tema nimel, R.M. T. S (tl. 132 – 135). Viimane on kinnitanud ka L. S soovi selles, et H. P on kõik õigused tegutseda L. S nimel x asuvasse varasse puutuvas asjaajamises ning H. P on antud edasivolitamise õigus (tl. 118). Seega ei andnud kohtumääruses märgitu alust menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 62 lg. 1 lauses 2 sätestati, et kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Vaidlusaluse tsiviilasja materjalidest ei tulene, nagu oleks kostja vaidlusaluses asjas esitatud hagi vabatahtlikult rahuldanud. Apellatsioonimenetluses määruskaebusele esitatud vastuses ei ole hageja väitele hagi rahuldamisest ka enam tuginenud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks tema kohtukulu välja mõista. Õigusabikulu määrale tuleb analoogia korras kohaldada TsMS § 61 lg. 1 p. 2, mille mõtte kohaselt määrab kohus hinnata hagi puhul esindaja poolt osutatud õigusabi eest vajaliku ja põhjendatud kulu suuruse, kuid see ei tohi ületada justiitsministri kehtestatud suurust, milleks oli 50.000 krooni. Kolleegium leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 15.000 krooni.