OÜ Aktiva Finants hagi Timo Saukand vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
778,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, [email protected]) kostja: Timo Saukand (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Timo Saukandilt OÜ Aktiva Finants kasuks 18.06.2015 Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu nr XXX alusel: - põhivõlgnevus 468,75 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivised 56 eurot; - viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8.07.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise väljamõistmise osas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 70 % ulatuses Timo Saukandi kanda ning 30 % ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
7.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot.
8.Välja mõista Timo Saukandilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 192,50 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
10.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine
11.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, märkides vaid järgmist.
13.Kohus võttis hagi menetlusse 21.03.2017 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõude kostjale isiklikult e-posti vahendusel kätte 29.03.2017. Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
14.TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele
tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,15 % põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid sisaldavad tüüptingimusi, mida kostja mõjutada ei saanud.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
18.Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,15% päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära enam kui kolm korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära pidada tühiseks.
19.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,00 eurot, samuti edasiulatuvalt alates 8.07.2017.
21.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hageja enda kanda.
22.Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 275 eurot järgmiselt: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot; - hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 130 eurot; - hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu summas 725 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
23.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 192,50 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.